Eelija vaim minu mitteevangeelses perekonnas
Mind ristiti Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, kui olin peaaegu 19-aastane. Minu jaoks oli ime juba see, et minu ristimine perekonnas suuri konflikte ei tekitanud. Lõppude lõpuks on pelgalt mõte sellest, et Jumal suudab inimesega suhelda, minu sugulaste jaoks arusaamatu. Seetõttu olin olnud veidi tõrges oma pereliikmetele kõigi taastatud evangeeliumi põhimõtete avaldamisel, kuna tundsin, et kõigepealt peaksid nad mõistma peamisi põhimõtteid, mida misjonärid ja vabatahtlikud kahe esimese õppetunni raames õpetavad.
Kui ma hakkasin templi- ja pereajalootööga tegelema, mõistsin, et minu jaoks pole see lihtne. Tundsin end pisut rahutuna ja hoidsin, et mu sugulased sellest tööst ei kuuleks, kuna tundsin hirmu neile surnute eest tehtavate templitalituste selgitamise ees. Veel enam ehmatas mind mõte, et pean mingil hetkel neilt talituste tegemiseks luba küsima.
Kuid ma mõistsin, et senikaua, kuni ema vanaema ja isa vanatädi olid elus, pidin kiirustama. Kolm aastat tagasi vanaema juures käies suutsin vaevalt temapoolsete esivanemate kohta vajalikku teavet koguda.
Ma ei proovinud oma isa vanatädiga pereajaloost rääkida, sest mulle tundus, et kuna nad elasid erinevates riikides ja võisid endale lubada üksteisele telefonitsi helistamist ainult umbes kolm minutit (rändluse kõrge hind ja interneti kasutamise keerukus), oli lihtsalt ebareaalne neilt midagi pereajaloo kohta küsida. Nagu selgus, siis tegelikult ma eksisin.
Mu vanatädi ei usu Jumalat, kuid mäletab oma esivanematest palju. Igal aastal sõidab ta teise piirkonda, et külastada oma ema hauda, ning ta mäletab suurepäraselt oma vanavanemaid, nende sünni- ja surmakuupäevi ning ka teiste sugulaste nimesid sugupuu erinevates harudes. Iga kord, kui talle 2–3 minutit helistan, saan tegelikult oma esivanemate kohta midagi uut teada!
Mõistan, et talle meeldib see töö. Ma olen üllatunud ja imetlen tõepoolest seda, kui väga ta oma esivanemaid austab ning nende kohta teavet ja lugusid kogub, mitte sellepärast, et see oleks käsk (pealegi ta ei usu ju, et on olemas Jumala antud käsud), vaid sellepärast, et see annab talle inspiratsiooni. Loodan, et see aitab tulevikus ka temal Kristuse juurde tulla ja tema abiga saan templis talituste täitmiseks esitada üha uusi nimesid.
Templi- ja pereajalootööga tegeledes olin tunnistajaks, kuidas Eelija vaim töötab kõigiga, ka nendega, kes ei usu Kristusesse! Hiljuti hakkas mu ema taastatud evangeeliumi põhimõtteid õppima. Tema arusaam evangeeliumi põhimõtetest kasvab sammhaaval. Ehkki mõnest neist arusaamiseks pole tal veel vajalikku usku, teeb ta edusamme. Ma näen, kuidas viimase kuue aasta jooksul on Issand meie pereliikmeid vaimselt üha rohkem ette valmistanud. Ja ma tunnen, et nüüd on kätte jõudnud aeg arutada tema ja ta emaga templitalituste sooritamiseks vajaliku loa andmist.
Ootan võimalust külastada Issanda koda ja anda oma esivanematele võimalus võtta vastu Jeesuse Kristuse evangeelium. Ma tean, et Issand aitab meid selles pühas töös seni, kuni soovime seda jätkata.