Pereajalootöö: „kuidas?” ja „kus?”
Uuendatud üldkäsiraamatus kirjeldatakse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku järgmist eesmärki: „Jeesus Kristus asutas oma Kiriku, et inimesed ja pered saaksid teha päästmis- ja ülendustööd.” (Üldkäsiraamat 1.3) Taevas on kehtestatud reeglid ja seadused, mida peavad järgima kõik, kes tahavad seal elada. Aga kui meie, kes me elame maa peal, saame võtta enda kanda Kristuse nime ja neid seadusi järgida, siis mida peaksid tegema need inimesed, kes on juba lahkunud teise ilma? Kui imeline on see, et meie Taevane Isa on selle eest hoolitsenud! Issanda templites sõlmitakse lepingud surnute nimel ja nemad omakorda saavad neid vaimumaailmas vastu võtta või tagasi lükata.
Mõtisklemine, et leida vastuseid küsimusele „miks?”, ei ole tegelikult piisav templi- ja pereajalootöö tegemiseks. Me peaksime endalt küsima „kuidas?” ja „kus?”. Koroonaviiruse pandeemia ajal templiteenistuste katkestamise tõttu on Kiriku liikmed mõnda aega loobunud oma esialgsetest plaanidest templeid külastada, kuid see ei tähenda, et poleks mõtet pereajalootööd teha. Viimastel kuudel on paljud leidnud lisaaega, mida neil varem polnud. Nüüd on neil võimalus internetiväljaannete mehaanilise sirvimise asemel Issanda suure töö tegemiseks kaasaegseid tehnoloogiaid kasutada.
Nüüd on suurepärane võimalus uurida mõne arhiivi veebimaterjale. Näiteks tippides otsinguribale „Dokumentidele juurdepääsu avanud arhiivid” leiame tuntud suhtlusvõrgustikust teatud grupi, kus jagatakse tasuta linke digiteeritud dokumentidele erinevate piirkondade arhiividest. Hoolimata FamilySearchi veebisaidile juurdepääsu katkestamisest, võib märgata suuremat hulka kohalike arhiivide avalikuks kasutamiseks postitatud materjale. Minu jaoks on see järjekordne Jumala armastuse ilming meie ja meie esivanemate vastu.
Mõlemas maailmasõjas osalejatele pühendatud veebisaidid on kõigile hästi teada. Nüüd leiate mõnelt neist mitte ainult nimesid, vaid ka materjale erinevate endiste väeosade ümberpaiknemisest, ja see on väga huvitav! Minu lemmikallikas internetis on foorum vgd.ru, mis on juba muutunud rahvusvaheliseks. Esimest korda seda kasutades hämmastas mind, kui tõsiselt suhtuvad meie kaaskodanikud oma perekonna juurtesse. Seal leidsin omale sõbra, nii isa- kui ka emapoolse sugulase, kes elab nüüd minu linnas. Pereajaloo ja koduloo andmete hulk, mille ta on suutnud leida, avaldas mulle tõesti ülimalt suurt muljet: meist kahest anti mulle käsk otsida oma esivanemaid ja ma tunnistan nüüd, et just tema on ilma igasuguse konkreetse käsuta pühendanud tegelikult kogu oma vaba aja selle uurimisele. Umbes kümme aastat on ta aktiivselt uurinud arhiveeritud dokumente, lugenud kodulooraamatuid, pidanud päevikuid ja käinud uurimisretkedel. Kui küsisin, miks ta seda teeb, vastas ta, et tegelikult täpselt ei teagi. Tõepoolest, Eelija vaim mõjutab inimesi viimastel päevadel, ja kui imeline on see, et meil on üha rohkem mõttekaaslasi!
Isegi kui meie piirkondade arhiivimaterjale ei ole digiteeritud ja meil pole füüsiliselt võimalik arhiive külastada, võite alati leida inimesi, kes saaksid meie eest seal käia, või võite ise arhiivi kirjutada ja päringu saata. Muidugi, selleks peame võib-olla ohverdama teatud rahasumma, kuid tegelikult ületavad piletite ja majutuse kulud sageli neid summasid. Olen väga tänulik meie pereajalookonsultantide eest, kes on viimaste kuude jooksul läbi viinud kõigile mitu virtuaalset pereajaloo töötuba. Need on vaid mõned näited vastustest küsimustele „kus” ja „kuidas”, mis on seotud pereajalooga, ning tegelikult on neid veelgi rohkem.
Töö jätkub! Me peame jätkama ja mitte kunagi peatuma. Meile on antud palju võimalusi ja tegelikult on asi meie isiklikus soovis seda teha. Peaasi on meeles pidada, et „meid ei saa teha täiuslikuks ilma nendeta, samuti ei saa teha neid täiuslikuks ilma meieta” (ÕL 128:18).