Jumal on valmistanud imelise plaani oma lastele
„Ent Issand teab kõiki asju algusest peale, mispärast, ta valmistab ette tee kõikide tema tööde täideviimiseks inimlaste seas, sest vaata, temal on kogu vägi kõikide oma sõnade täidesaatmiseks.” (1Ne 9:6)
See on minu lemmiksalm Mormoni Raamatust. See on minu nii-öelda pelgupaik, kust leian alati rahu ja võimaluse puhata. See on minu kodu, kus mul on pereliikmetega täielik mõistmine. Taevase Isa ja Päästja juhatuse ning avatud südamega elamine on minu loomulik vajadus. See on võimalus saada iseenda paremaks versiooniks – avastada ja mõista selle maise elu jooksul kõik sellele elule eelnenud talendid ja täiendada neid uutega, mis võiksid mu jaoks väärtuslikud olla.
Turvatundel on minu elus oluline roll. „Organiseeru[ge] ja valmista[ge]end ette” on minu tavapärane rütm enne, kui midagi ette võtan. Esiteks visualiseerin, mida soovin saavutada, mõeldes, kuidas see lõpetatuna välja näeb, misjärel ootan tehtud tööst rahulolutunnet, proovides kõike ette näha ja kõike korralikult teha. Ideaalis soovite kogeda ise rõõmu ja anda seda ka ümbritsevatele. Ma püüdlen harmoonia ja vastastikuse austuse poole ning leian seda alati oma suhtes Issanda ja Taevase Isaga.
„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õp 3:5–6) See on teine salm pühakirjadest, mis on minu tegude valimise alguspunkt. See aitab keskenduda, asjad tähtsuse järjekorda panna ning uskuda Taevasesse abisse.
Kui Issand midagi ütleb, siis proovin selle saavutada. Kuus aastat tagasi tundsin, et oleksin rõõmus, kui läheksin ülikooli meditsiini õppima. Olin 51-aastane. Varem olin ma tegelikult lõpetanud kaks täiesti erineva erialase suunitlusega instituuti. Mõistes, et mul ei ole ühtse riigieksami ettevalmistamiseks ja sooritamiseks piisavalt aega, jätsin mõtte meditsiinikolledžisse astuda. Kuid Kiriku kutsed kohandavad mu elu nööpnõela täpsusega. Vaia sotsiaalse hoolekande ja enesega toimetuleku programmi misjonärina õpetasin erinevatele Kiriku liikmete rühmadele erinevaid teemasid. Kodutööd ette valmistades sain teada, et võiksin minna ülikooli ühe võistlusprogrammi kaudu. See oligi minu tee! Heureka! Rohkem takistusi ei olnud. Oli väga raske kombineerida neli aastat tööd ja õhtuti koolis käimist, õppida ladina keelt ja anatoomiat. Kuid läksin igale eksamile usuga, et tee õnneni on kavandanud Issand. See mõte andis mulle lisajõudu. 28. juunil 2021 lõpetasin õpingud kuldmedaliga. Näen seda sündmust kui Issanda heakskiitu minu kuulekusele ja oma elu Tema kätesse usaldamisele.
Iga hetke maa peal on meile andnud Issand ja meie tulevik sõltub sellest, millega selle hetke täidame.