„Päästja imetegude nägemine meie elus”, Liahoona, juuli 2023.
Jeesuse imeteod
Päästja imetegude nägemine meie elus
Neli õppetundi sellest, kuidas Päästja pimeda terveks tegi.
Walter Rane. Ta võidis tema silmi, detail
Meie elus on aegu, mil loodame imesid ja palvetame nende eest. Teeme seda armastatud inimese pärast või meie enda kasuks. Loodame, et meie palvele vastatakse, katkine olukord parandatakse, kibe hing pehmendatakse ja Imede Issand annab meie ihaldatud lahenduse. Kui tulemus ei vasta ootustele või ajakavale, mille oma palves välja tõime, siis küsime tavaliselt, miks.
Moroni õpetab: „Ja ma tahan teid õhutada, mu armsad vennad, et te peaksite meeles, et tema on seesama eile, täna ja igavesti ja et kõik need annid, millest ma olen rääkinud, mis on vaimsed, ei kao kunagi, niikaua kuni maailm püsib, välja arvatud inimlaste uskmatuse pärast” (Moroni 10:19).
Kas need kingitused ja imed, mis on kirjas pühakirjades, on meie päevil veel saadaval? Kuidas võime neid õnnistusi saada? Kas Päästja on teadlik sellest, mis meie elus toimub, ja on valmis päästma meid katsumustest?
Tahaksin nendele küsimustele vastamiseks võtta aluseks Päästja imeteo, kui Ta tegi pimeda nägijaks. (Vt näiteks Mt 9:27–31; 12:22–23; Mk 8:22–26; 10:46–52; Jh 9:1–11.)
Mida võime õppida Päästja imetegudest Tema missiooni kohta?
Et mõista imeteo mõju meile ja meie elule, alustame sellest, et defineerime, mis on ime. Imed „pidid olema juutidele tõestuseks sellest, et Jeesus on Kristus. ‥ Paljud neist olid ka sümboolsed, õpetades ‥ Jumalikke tõdesid. ‥ Imed olid ja on vastus usule ja selle parim innustus. Neid ei tehtud kunagi ilma palve, vajaduse või usuta”.1
Vanem Ronald A. Rasband Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud lihtsalt ja kaunilt:
„Imed on jumalikud teod, ilmingud ja Jumala piiritu väe väljendused ning kinnitus sellest, et Ta on „seesama eile, täna ja igavesti” [Mn10:19]. ‥
Imed on Jumala igavese plaani laiendused. Imed on taevane lüli, et elu maa peal säiliks.”2
Seega on üks tulus viis Päästja imetegude uurimiseks ja nendest õppimiseks meeles pidada, et iga ime viitab millelegi suuremale kui sündmus ise, ning otsida konkreetseid tõdesid Jumala ja Tema töö kohta.
Arutleme mõningate tõdede üle, mida võime õppida imeteost, kui Päästja pimeda nägijaks tegi. Neid võib jagada neljaks õppetunniks.
1. Nägemise taastamine oli tunnustäht Messiast
Muistsed prohvetid, kes tunnistasid Messia tulemisest, rääkisid imedest, mida Ta teeb, sealhulgas pimedatele nägemise andmisest.
Kuningas Benjaminile ütles püha ingel, et Päästja „käib ringi inimeste seas, tehes vägevaid imesid, nagu haigete tervekstegemine, surnute ülesäratamine, jalutute kõndimapanemine, pimedate nägijakstegemine” (Mo 3:5; vt ka Js 35:4–5).3
Seega kinnitavad pimedate nägijaks tegemise imed neid prohvetlikke kuulutusi Päästja tulekust ja Tema teenimisest Jumala laste seas.
2. Jeesus on maailma Valgus
See tõde öeldi selgelt välja, kui Jeesus kohtas meest, kes oli sünnist saati pime (vt Jh 9:1–11). Kui jüngrid küsisid, kas mees sündis pimedana patu tõttu, vastas Jeesus eitavalt, sest „temas peavad saama avalikuks Jumala teod” (salm 3). Seejärel, enne mehe nägijaks tegemist, kuulutas Päästja: „Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus” (salm 5).
Vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas: „Enne kui Jeesus avas füüsiliselt pimedate silmad, tuletas Jeesus kuulajatele meelde oma eelmist kuulutust „[Mina olen] maailma valgus” justkui selleks, et õpetada: „Kui te mäletate, et avasin füüsiliselt pimedad silmad, siis pidage meeles ka seda, et tulin vaimses mõttes silmadele valgust tooma.”4
Peame meeles pidama, kui sageli käsitletakse pühakirjades pattu kui moraalset pimedust ja patust vabanemist kui selle pimeduse eemaldamist. Tema, kes on maailma valgus, kasutas seda sündmust, et sümboliseerida suuremat tööd, mida Ta maailma tegema tuli.
3. Usk eelneb imedele
Kui Jeesus mööda Kapernauma tänavaid läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!” Siis Ta rääkis nendega ja küsis: „Kas te usute, et mina võin seda teha?” Ja nemad vastasid: „Jah, Issand!”
Tõend nende veendumusest, et Issand saab neid aidata, oli nende järjekindlus Tema järel käies ning nende kiire ja avameelne tunnistus sellest, kui neilt küsiti. Päästja puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!” Mõju oli kohene: „nende silmad avanesid” (Mt 9:27–31).
Vanem McConkie märkis: „Pimeda silmi avades ühendas Jeesus, nagu siingi, oma suulise käsu mõne füüsilise teoga. Sel ja teistel puhkudel puudutas ta pimedate silmi.
Miks Päästja seda tegi? „Ükski neist ebatavalistest ‥ tegudest pole tervendusväe teostamiseks hädavajalik,” selgitas vanem McConkie. Kuid me teame, et usk eelneb imedele ja seetõttu oli „Õpetaja näiline eesmärk tugevdada pimedate või kurtide usku”.5
4. Imed tulevad mõnikord rida rea ‥ peale
Betsaidas tõid inimesed Jeesuse juurde pimeda mehe. Pärast mehe linnast väljaviimist „sülitas [Jeesus] temale silmi ning pani oma käed ta peale”. Mehe nägemine taastus sel hetkel vaid osaliselt ja nii pani Päästja taas „oma käed ta silmadele” ja taastas tema nägemise täielikult. (Vt Mk 8:22–26.)
Vanem McConkie juhtis tähelepanu tõele, mida saame sellest sündmusest õppida:
„Näib, et selline järjestikune füüsiline kontakt Päästjaga suurendas pimedas lootust, kindlust ja usku.
‥ Inimesed peaksid otsima Issanda tervendavat armu kogu oma jõu ja usuga, olgugi et sellest piisab vaid osaliseks tervenemiseks. ‥ Selle saamise järel võivad nad saada täiendavat kinnitust ja usku, et üleni terveneda ja terveks saada. Inimesed tervenevad sageli ka hingehädadest järk-järgult, samm-sammult, kui seavad oma elu kooskõlla Jumaluse plaanide ja eesmärkidega.”6
Tehes seda imet kahes erinevas etapis, aitas Issand pimedal mehel valmistuda täieliku õnnistuse saamiseks. Kas me näeme seda mustrit ka oma imedeotsingul – midagi, mida me peame tegema või mille tegemise peame lõpetama, enne kui oleme valmis kõrgemaks abiks?
Usk mitte terveks saada
Kuigi me näeme usu tähtsust imede tegemisel, on oluline tähele panna, et mõnikord ei saa isegi kõige ustavamad pühad oma soovidele ja palvetele vastust.
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Õigemeelsusest ja usust on tõepoolest abi mägede liigutamisel – kui mägede liigutamine täidab Jumala eesmärki ja vastab Tema tahtele. Õigemeelsusest ja usust on tõepoolest abi haigete, kurtide ja lombakate terveks tegemisel – kui tervenemine täidab Jumala eesmärki ja vastab Tema tahtele. Seetõttu jäävad paljud mäed liigutamata isegi tugeva usuga. Ning kõik haiged ja põdurad ei saagi terveks. Kui kogu vastasseisu kärbitaks, kui kõik haigused võetaks ära, läheksid Isa plaani põhieesmärgid nurja.“
Paljusid õppetunde, mida surelikkuses saama peame, võib saada üksnes selle kaudu, mida kogeme ja mis meile vahel kannatusi toob. Jumal ootab meilt ning usaldab meid, et kohtame ajutist surelikku vastasseisu Tema abiga, et saaksime õppida, mida vaja, ning saada lõpuks selliseks, nagu peame saama igavikus.”7
Ma tahan lisada oma tunnistuse muistsete ja kaasaegsete prohvetite tunnistustele. Meie keskel sünnib ikka veel imesid. Päästja Jeesus Kristus on kogu väe, valguse ja leevenduse allikas. Ma tunnistan, et meie usu kaudu Temasse võime terveneda ja kui me ei parane, võime siiski leida rahu Rahuvürsti, Maailma Valguse ja tervendajate Tervendaja kaudu.