Lahutatud liikmete toetamine
Taevane Isa aitab meil teada, kuidas kõige paremini tagada meie kogudustes turvaline ja külalislahke õhkkond neile, kes on lahutatud või lahutamas.
Kaks härrasmeest koguduses jäid vallaliseks umbes samal ajal, kumbki pärast aastatepikkust abielu oma naisega. Kui esimene mees vallaliseks jäi, võttis kogudus temaga sageli ühendust, viis süüa ja leidis viise, kuidas tagada, et ta ei tunneks end nii üksikuna. Teise härrasmehe jaoks sellist teenimist ei toimunud ning ta tundis end eraldatuna ja ebavõrdselt kohelduna.
Mis vahe neil kahel mehel oli? Esimene oli lesk ja teine lahutatud. Kui lahutatud härrasmees seda kogemust minuga jagas, oli tema palve lihtne: kas saame aidata Kiriku liikmetel paremini mõista, kuidas teenida neid, kes on lahutatud, ja mõista, et neil on meie kogudustes endiselt võrdne ja oluline koht?
Paljud kogudused teevad suurepärast tööd, teenides neid, kes kogevad lahutuse tagajärgi, kuid selle mehe palve võib panna meid kõiki küsima, kas on veel midagi, mida saaksime paremini teha. Vajadus tunda end teretulnu ja toetatuna on seotud Kiriku juhtide jätkuva kutsega armastada kõiki Jumala karjas ja aidata neil tunda end meie Siioni vaiades teretulnu ja turvalisena.1
„Iga kord, kui me kedagi toetame, loome neile turvapaiga.”2 Meie kogudused peaksid olema nende turvapaikade hulgas, kui püüame kinni pidada kahest suurest käsust armastada Jumalat ja armastada teisi nagu iseennast (vt Mt 22:37–39). Järgmised põhimõtted võivad aidata meil teada, kuidas paremini toetada neid inimesi meie kogudustes, kes on kogenud või kogevad lahutust.
Pidage meeles, et lahutus sisaldab palju emotsioone
Kuna me teame igavese abielu põhiõpetust ja pitseerimislepingu väge Jumala päästeplaanis, võib lahutus olla südantlõhestav. Kuid mitte kõik ei pruugi oma lahutuse suhtes ühtmoodi tunda. President Dallin H. Oaks, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, õpetas, et lahutus „on tundlik teema, kuna kutsub esile nii tugevaid tundeid inimestes, kes on sellega erineval viisil kokku puutunud. Mõned peavad end või endale armsaid inimesi lahutuse ohvriteks. Teised peavad end lahutusest kasusaajateks. Mõned võtavad lahutust kui tõendit ebaõnnestumisest. Teiste jaoks on see hädavajalik väljapääs, mille kaudu abielust pääseda.”3
Selle asemel, et eeldada, kuidas lahutust läbi elanud inimene oma olukorda vaatab, kuulake teda alati ja igal ajal, kui inimene on valmis sellest rääkima. Võite lihtsalt küsida „Kuidas ma saan praegu olla toeks?” või „Mil viisil saame sind toetada lahutuse ajal ja pärast seda?”.
Küsimused, mille üle mõtiskleda
-
Kuidas võivad inimesed kogeda erinevaid tundeid erinevatel hetkedel iga päev, nädal või kuu? Kuidas saame olla mõistvad ja toetavad kõigi nende emotsioonide ajal?
-
Kuidas saame olla vastuvõtlikud ilmutusele selle kohta, kuidas erinevatel aegadel aidata?
-
Millistest oletustest peame loobuma, et paremini ilmutust otsida ja selle juhatusel aidata?
Arvustamise asemel keskenduge armastamisele
Lahutuse asjus teame harva, kui üldse, kõiki üksikasju, mis abielupaari lahutuseni viisid – ja meil pole vaja seda teada. „Lahutuse korral on inimestel kohustus pigem andestada, tõsta ja aidata, mitte hukka mõista.”4 See kehtib nii lahutanud abielupaari kui ka neid ümbritsevate inimeste kohta. Peame olema ettevaatlikud, et keskenduda teiste armastamisele, mitte nende arvustamisele, olenemata sellest, kumma abikaasaga meil tugevam suhe on.
Arvustamise asemel võime keskenduda armastusele ja ühtsusele, nagu õpetas õde J. Anette Dennis, esimene nõuandja Abiühingu üldjuhatuses:
„Kui sageli mõistame teiste üle kohut nende välimuse ja tegude või tegematajätmiste põhjal, kuigi kui me neid täielikult mõistaksime, siis reageeriksime hoopis kaastunde ja abistamissooviga, selle asemel et oma kohtumõistmisega nende koormat veelgi suurendada? ‥
Meil kästakse teisi armastada, mitte nende üle kohut mõista. Heitkem endalt see raske kohtumõistmise koorem; see ei ole meie kanda. Selle asemel võime võtta endale Päästja armastuse ja kaastunde ikke. ‥
Kõik peavad tundma, et nad tõepoolest kuuluvad Kristuse ihuliikmete hulka ja on vajalikud.”5
Küsimused, mille üle mõtiskleda
-
Mida saame teha, et keskenduda rohkem teiste armastamisele Jeesus Kristus viisil?
-
Kas on võimalik, et arvustame kedagi, leides neis vigu või süüd, mis takistavad meil neile vajaliku toe pakkumist?
-
Mida saame teha, et paremini tunda Jumala armastust teiste vastu?
Otsige võimalusi nende kaasamiseks
Abielulahutuse tõttu kaotavad inimesed sageli sõprussuhted, mis on tekkinud nende endise abikaasa sõprade või perekonnaga. Ja mis saab siis, kui abielu ajal tekkisid sõprussuhted ja sõbrad ei pruugi enam mõlemat eksabikaasat korraga tegevustele kutsuda?
Üks õde rääkis, et tema ja ta abikaasa olid sageli käinud iganädalasel mänguõhtul koos oma koguduse sõpradega. Pärast lahutust kurvastas teda see, kui teda enam mänguõhtule ei kutsutud, sest osalema oodati vaid abielupaare. Üks teine õde jagas, et paljud koguduse liikmed eeldasid, et kuna ta on nüüd üksikema, pole tal aega sõpradega üritustel osalemiseks nagu varem; seetõttu ei kutsutud teda enam, et ta ei kurvastaks, et ei saa osaleda. Kuid seeläbi tundis naine rohkem isoleeritust ja üksildust. See õde jagas, et oleks olnud tore, kui teda oleks lihtsalt jätkuvalt kutsutud (isegi kui tal polnud võimalik osaleda), sest see oleks aidanud tunda, et teised tahavad teda sinna.
Iga olukord on erinev, kuid „kõigil on vaja tunda sooja sõbrakätt ja kuulda kindlat usutunnistust”.6
Küsimused, mille üle mõtiskleda
-
Milliseid kohandusi saame tegevustes teha, et vallalised liikmed tunneksid end sama hästi kui abielupaarid?
-
Kuidas saab meie kogudus pakkuda täiendavaid kaasamisvõimalusi, korraldades üritusi, mis sobivad lahutatud liikmete vajadustega?
-
Millised tegevused võivad aidata mu sõbral teenida või panustada, eriti kui tema enesekindlust on vaja pärast keerulist suhet taastada?
„Esmalt märka, siis teeni”7
Need, kes kogevad lahutust, peavad kohanema muutustega finantsides, ajakavas, emotsioonides, igapäevastes ja iga-aastastes traditsioonides, elukorralduses ja paljus muus. See kehtib nii täiskasvanute kui ka nende laste kohta, kes peavad täitma oma kodus lisakohustusi.
Koguduse nõukogud võivad arutada, kuidas toetada pere igat liiget, sealhulgas lapsi. Üksikisikutena on meil samuti palju võimalusi näha vajadusi ja seejärel palvemeelselt isikliku Ilmutuse järgi tegutseda, et aidata neid vajadusi rahuldada.
Ühte õde õnnistas see, kui naaber märkas, et endine abikaasa oli teinud iga-aastaseid sügiskoristustöid, sealhulgas vihmutite talveks valmis seadmist, ja pakkus, et teeb seda tema eest või näitab, mida teha. Üksikisa õnnistati, kui naabrid aitasid tal uues piirkonnas usaldusväärseid lapsehoidjaid leida.
Siin on teisi viise, kuidas koguduse liikmed on peresid aidanud.
-
Koguduse, noorte ja Algühingu juhid on heaks eeskujuks isa või ema mõjust, kui see on laste elus sobilik.
-
Annetati jõulukingitusi ja raha misjonikulude katteks.
-
Noortekonverentsidelt või üritustelt üle jäänud toit saadeti koju perele.
-
Koguduse liikmed osalesid laste spordiüritustel.
-
Õpetajate nõukogud arutasid, kuidas olla tähelepanelik lahutatud kodust pärit laste suhtes, eriti perede kohta käivate õppetundide puhul või kui lapsed käisid koguduses ainult igal teisel nädalal, kui nad olid koos ühega oma vanematest.
-
Üks vanem paar võttis üksikvanemaga pere oma tiiva alla.
Samuti võime meeles pidada, et üksikisikud ja pered vajavad oma uute oludega kohanemiseks aega. Olge helde, lastes neil paraneda ja edeneda vastavalt Jumala ja nende isikliku ajakava järgi.
Küsimused, mille üle mõtiskleda
-
Kuidas tugevdada jätkuvat sõprussuhet, et lahutust läbi elavad inimesed tunneksid end mugavalt abi saades, kui nad seda vajavad, isegi kui aeg selleks pole praegu õige?
-
Millised „esimesed korrad” võivad perele eriti rasked olla, näiteks esimene kord, kui lapsed ei ole puhkusel koos mõlema vanemaga? Kuidas ma saan sel ajal suuremat sõprust pakkuda?
-
Milliseid vahendeid võib perekond vajada, millega ma saaksin abiks olla, või kuidas saaksin suurendada sidet teistega, kes oskaksid aidata?
Kui me püüame palvemeelselt paremini mõista ja teenida neid, kes on lahutatud, ja nende perekondi, saame tunda ja jagada osa Jumala armastusest kõigi Tema laste vastu.