„Muutused, millega me soovime – ja ei soovi – silmitsi seista”, Liahoona, juuli 2023.
Noortele täiskasvanutele
Muutused, millega me soovime – ja ei soovi – silmitsi seista
Mis on teie pikaajaline eesmärk? Kui teate, mille poole püüdlete, olete valmis ja isegi innukas oma elus muudatusi tegema.
Kas olete kunagi pidanud tegema muudatusi, mille tegemiseks teil tegelikult motivatsioon puudus? Või pidite tegema muudatuse, mida te ei osanud oodata?
Umbes 15 aastat tagasi ütles arst mulle, et pean oma elustiili muutma: „Sa pead olema aktiivsem, muidu sa kaua ei ela,” ütles ta mulle. Võtsin tema hoiatust tõsiselt. Otsustasin jooksma hakata.
Et see elustiilimuutus oleks edukas, pidin hoidma silme ees pikaajalist eesmärki, sest kui oleksin keskendunud ainult lühikesele ajale, ei oleks ma kuigi kaugele jõudnud.
Minu pikaajaline eesmärk on korduv eesmärk joosta igal aastal üks maraton. See eesmärk aitab mul iga päev üles tõusta ja joosta, sest tean, et järgmisel aastal pean ma ühel kindlal päeval jooksma 26,2 miili (42,2 kilomeetrit). Olen distsiplineeritud, et treenida ja täita igal nädalal oma lühiajalisi eesmärke, sest tean, et need valmistavad mind võistluspäevaks ette.
Mõnikord on asju, mis püüavad mind peatada, näiteks ilm. Võib-olla on väljas liiga palav või külm või sajab vihma. Seega pean jooksma sees linttrenažööril, kuigi eelistan tänaval joosta. Ka vigastused püüavad mind peatada. Võib-olla ei tee ma enne jooksu korralikult venitusharjutusi, nii et vigastan reielihast. Või ei pruugi see olla alati minu süü, et viga sain. Aga mis ka ei juhtuks, ei saa ma alla anda, sest tean, et jooksen järgmisel aastal maratoni. Nii et ma muudan oma treeningut. Ma taastun ja jätkan jooksmist.
Jooksmine on mulle evangeeliumi kohta palju õpetanud. Meil kõigil on pikaajaline evangeeliumi eesmärk lõpuni vastu pidada ja saavutada ülendus. Kuid me seame endale lühiajalised eesmärgid, nagu iga nädal kirikus sakramendi võtmine, mis aitavad meil ülenduseni jõuda. Me saame vaimselt vigastada, kui teeme vigu. Aga me ei anna alla. Me parandame meelt ja jätkame pingutamist. Ainus viis, kuidas saame oma pikaajalist eesmärki saavutada, on teha pidevalt väikeseid muudatusi, mis aitavad meil õigel teel püsida.
Otsus muutuda
Üle kümne aasta töötasin Brasiilias Walmarti vanemasepresidendina. Minu pere oli majanduslikult stabiilne, ma nautisin oma tööd ja elu oli hea. Aga töö oli paljunõudev. See nõudis minult palju reisimist, mis segas meie pereelu ja minu teenimist Kirikus. 11 või 12 aastat hiljem hakkas see üle jõu käima.
Pidasime naisega koos nõu ja otsustasime, et lahkun sellelt töölt. Rääkisime sellest lastega ja ütlesime koos: „Meil on aeg elu muuta.”
Vanemasepresidendi ametist lahkumise järel jäin töötuks. Teise töö leidmiseks ja vastuvõtmiseks kulus ligi aasta. Kui ma lõpuks võtsin vastu ametikoha ühes väikeses USA kinnisvarafirmas, tundsin end selle pärast hästi. See töö võimaldas mul pühendada rohkem aega asjadele, mis tegelikult olulised olid.
Kuid teised ütlesid mulle, et ma olen hull. Miks jätta stabiilne töökoht ja minna tööle kinnisvarafirmasse, millest keegi kuulnudki pole? Ja kolida teisele poole maailma Ameerika Ühendriikidesse?
Neil oli õigus, et see oli tohutu muudatus, mida olime teha otsustanud. Kuid nad eksisid, arvates, et see on halb valik.
Töökoha vahetamine ja uude riiki kolimine nõudis meilt palju usku, kuid Issand hoolitses meie eest. Ja mul oli rohkem aega täita oma kohustusi abikaasa, isa ja koguduse liikmena.
Usun, et muutused on meie potentsiaali saavutamiseks vajalikud. Me ei muutu kunagi sellisteks, nagu Taevane Isa tahab, et me saaksime, kui oma elus paigal tammume. Ja me muutume Tema sarnaseks, kui teeme usus kaalutletud muudatusi.
Pealesunnitud muutus
Teine suur muutus, mis meie peres juhtus, oli see, kui mu noorim vend autoõnnetuses suri. Me ei valinud seda ega soovinud seda talle ega meile ja isegi praegu, 10 aastat hiljem, teeb see ikka veel haiget. Pealesunnitud muutus pole kunagi lihtne.
Kuid muutused, mida me ei vali, võivad saada võimaluseks tugevdada oma usku Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse. On lihtne olla ustav, kui asjad lähevad meie tahtmist mööda. Kuid kas suudame säilitada usku ja jätkata, kui muutus ei too meile kasu?
Abielulahutus, viljatus, töötus, haigused ja muud sellised valusad kogemused ei ole kogemused, mida me loodame või plaanime. Need võivad tekitada tunde, et elu on väljaspool meie kontrolli. Kuid see pole täiesti tõsi – ka soovimatutes olukordades on midagi sellist, mida te suudate kontrollida. Võite seada väikeseid eesmärke, kasvõi eesmärgi, et vaid veel üks päev üle elada. Te suudate seda! Te suudate taluda kõike kannatlikult! (Vt Al 38:4.)
Egiptuse Joosep on suurepärane näide sellest. Tema elu oli täis pealesunnitud muutusi – ta kaotas kaks korda vabaduse! (Ükskord siis, kui ta vennad ta orjusesse müüsid, ja jälle siis, kui Pootifar ta vangi pani.) Kuid Joosep ei heitunud selle pärast, et tema asjaolud olid ebasoovitavad või ettenägematud. Ta kohanes ja kasvas tänu nendele kogemustele. Ja lõpuks päästis ta oma pere ja terve rahva. Issand vormis teda ja valmistas teda kogu selle aja jooksul ette (vt 1Ms 37–46).
Raske on olla kannatlik, kui pealesunnitud muudatus rikub teie plaani, kuid pidage meeles, et pikaajaline eesmärk on saavutada ülendus. Taevane Isa teab, mida me selleni jõudmiseks vajame: „Te ei suuda praegu välja kannatada Jumala juuresolekut ega inglite teenimist; mispärast, jätkake kannatlikkuses, kuni te saate täiuslikuks” (ÕL 67:13).
Muutus aitab meil saada Päästja sarnaseks
Teie Taevane Isa armastab teid ja soovib, et te oleksite edukad. Ta tahab, et oleksite õnnelikud. Ja Ta on koostanud teile plaani, kuidas seda kõike saavutada.
Kui ma näen surelikkuse tõelist eesmärki – meie ettevalmistamist –, on muutused minu elus sihipärasemad. Muutus aitab mul saavutada oma pikaajalise eesmärgi, milleks on saada oma Päästja Jeesuse Kristuse sarnaseks. Ma tean, et Taevasel Isal on minu ja kõigi oma laste jaoks sama pikaajaline eesmärk. Nii nagu mu arst teadis, et pean oma tervise nimel midagi muutma, näeb Jumal selgelt, milliseid muudatusi peame tegema, et saada Tema sarnaseks. Ta toetab meid ja annab meile vahendeid, nagu pühakirjad, kohalik kogudus ning elav prohvet, et aidata meid püüdlustes paremaks muutuda.
Kõige raskematel päevadel – neil päevadel, mil on raske voodist tõusta ja jooksujalatsid jalga tõmmata, kui tead, et pead meelt parandama või kui oled hädas mõne muu ootamatu muutusega – peame meenutama Jumala lõpmatut armastust ja Tema soovi näha meid veel õnnelikumana kui praegu.
See meeldetuletus annab jõudu teha muudatusi, mida Vaim meid tegema õhutab. Ja see aitab meil uskuda, et ootamatud muutused, mida oleme sunnitud tegema, on osa Tema suurima õnne plaanist meie jaoks.