„Meie isiklik rännak Emmause teel”, Liahoona, juuli 2023.
Tule, järgne mulle
Meie isiklik rännak Emmause teel
Viis lihtsat tegevust aitavad meil teada, et Päästja on alati lähedal.
Mu isa suri vähki, kui olin 4-aastane. Ma kasvasin üles ja mõtlesin, miks ta pidi surema. Küsisin Jumalalt, miks on elu nii ebaõiglane. Kümme aastat hiljem, kui olin 14-aastane, kohtusin ma misjonäridega. Kui nad meid õpetasid, tundis mu ema, et nad õpetavad tõde ja et me peaksime kuulama. Kui me Kirikuga liitusime, tulid ajal, mil ma seda väga vajasin, minu ellu Jeesuse Kristuse evangeelium ja arusaam päästeplaanist.
Hiljem, kui mind templis oma vanematega pitseeriti, sosistas mu ema mulle: „Ma tunnen su isa kohalolu.” Mõeldes pitseerimise õnnistustele, teadsin, et Issand oli meie perekonnast teadlik ja et Ta oli olnud sageli meiega, isegi kui me sellest teadlikud polnud.
Kas olete kunagi mõelnud, kas Päästja on teist teadlik? Kas Ta teab teie katsumusi ja muresid? Mida Ta ütleks, kui te saaksite Temaga kõndida ja rääkida?
Ta kõndis nendega
Kolm päeva pärast Jeesuse Kristuse surma kõndisid kaks Tema jüngrit mööda teed Emmause küla poole, mis asub Jeruusalemmast umbes 12 kilomeetri kaugusel. Nad olid süvenenud oma mõtetesse ja muredesse, kui nendega ühines võõras.
Võõras küsis: „Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?”
Jüngrid rääkisid hiljutistest sündmustest, mis puudutasid Jeesust Naatsaretlast. Nad uskusid, et Jeesus tuli Iisraeli lunastama, kuid Ta oli ülekohtuselt hukka mõistetud ja risti löödud. Nad ütlesid ka, et need, kes Kristust kõige paremini tundsid, ütlesid, et Ta on surnuist üles tõusnud.
Võõras ütles neile, et nad on „pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud”. Nad vaatasid, mida pühakirjad õpetasid ja kuidas Kristus oli prohvetlikud kuulutused täide viinud. See täitis jüngrid rõõmuga.
Kui nad Emmausse jõudsid, palusid jüngrid võõral nende juurde jääda. Õhtusöögi ajal õnnistas võõras leiba ja murdis seda. Äkitsi mõistsid jüngrid, et võõras polnud üldse võõras, vaid Päästja ise! (Vt Lk 24:13–32.)
Ta jääb meie juurde
Võime imestada, miks need kaks jüngrit ei teadnud, et Päästja nendega koos kõndis. Aga kui sageli me ei mõista, et Ta kõnnib koos meiega? Sageli oleme oma igapäevaelus nii keskendunud väljakutsetele ja isegi rõõmudele, et me ei märka, et Päästja on meie kõrval.
Me ei pruugi näha, kuidas Ta on koos meiega, pingutab koos meiega, töötab koos meiega ja nutab koos meiega. Isegi kõige kurvematel hetkedel võime tunda Teda endaga ja kuulda Tema sõnu „Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal” (ÕL 101:16, rõhutus lisatud; vt ka Ps 46:11).
Meie isiklik teerada
Meil kõigil on selles elus sihtkoht, kuhu jõuda. Mõnikord seisame oma teekonnal silmitsi haigustega või võitleme oma nõrkusega. Meil võivad olla rahaprobleemid või väljakutsed, mis tulenevad edust, rikkusest ja uhkusest.
Kui me kõnnime oma isiklikul Emmause teel, ei pea me kunagi üksi kõndima. Me võime paluda, et Päästja oleks meiega. Siin on viis lihtsat tegevust, mis aitavad meil Temaga lähedaseks saada.
1. Palvetage iga päev
Palve peaks olema meie igapäevaelus esikohal. See võib aidata meil saada Taevase Isa kaaslust ja juhatust. Me võime paluda jõudu Tema Poja järgimiseks ja Vaimu väge, eriti hetkedel, mil meie mõtted võivad meid patuteele viia.
Noor Joseph Smith, kes palus Jumalalt vastust, leidis, et vastane üritas teda peatada (vt JSA 1:16). Nagu Joosep, peame ka meie püsima palves ja usaldama, et Taevane Isa ei väsi meid kuulamast. Ta aitab meil mõista Tema ajastust ja vastuseid.
2. Toituge rõõmuga pühakirjadest
Päästja seadis meile pühakirjauurimisel eeskuju. Ta tsiteeris neid sageli oma õpetustes. Regulaarne pühakirjade uurimine annab meile selge ja avatud meele, vastuvõtliku südame, mis peab kalliks Jumala sõna, ja käed, mis on valmis teenima.
Kui me uurime pühakirju, võib Püha Vaim täita meid sooviga head teha. See teravdab meie nägemist, et näha seda, mida loomupärased silmad ei näe. See aitab meil kuulda abivajajate hüüdeid. Meid õnnistatakse, kui trööstime Päästja eeskujul neid, kes vajavad tröösti (vt Mo 18:8–9). Kui seisame silmitsi igapäevaste ülesannetega, ei kõnni me kunagi üksi. Päästja kõnnib meiega üks samm korraga.
3. Järgige elavaid prohveteid
Peaksime järgima oma kalli prohveti president Russell M. Nelsoni ja teiste prohvetite, nägijate ja ilmutajate nõuandeid. Siis leiame, et meie Emmause tee on ohutu ja selge. Nad juhivad meid turvaliselt ja aitavad meil teada, et Päästja on meiega.
4. Kutsuge Teda jääma
Kui me õpime tundma Jeesust Kristust ja kuuletume Tema käskudele, kutsume Päästjat meiega olema. Me õpime, kuidas Tema mõju oma elus ära tunda.
Kaks jüngrit teel Emmause poole kõndisid koos Päästjaga, rääkisid Temaga ja tundsid, kuidas nende süda põles nende sees (vt Lk 24:32). Nende palve Temale – „Jää meie juurde” (Lk 24:29) – peaks olema ka meie palve.
Kui jüngrid Päästja ära tundsid, kadus Ta ootamatult nende silmist. Jüngrid naasid kohe Jeruusalemma ja tunnistasid apostlitele, et Päästja on üles tõusnud. Kui nad tunnistasid, seisis Issand taas nende keskel (Lk 24:36). Me võime Teda tunda ka siis, kui Ta on meie keskel.
5. Uuendage lepinguid regulaarselt
Jeesuse Kristuse evangeeliumi talitused ja lepingud võivad muuta meie olemust. President Dallin H. Oaks, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, ütles: „Meie jumalakummardamine ja igaveste põhimõtete rakendamine lähendab meid Jumalale ning suurendab meie võimet armastada.”1 Näiteks ristimine võimaldab Issandal meid puhtaks teha. Ja kui me oleme ustavad ja kuulekad, valmistavad templilepingud ja talitused meid ette elama ühel päeval nii Isa kui ka Poja juuresolekul.
Sakrament aitab meil lepinguid meeles pidada ja neid uuendada, meelt parandada ja uuesti proovida. Kui võtame sakramenti, väljendame oma valmisolekut võtta enda peale Jeesuse Kristuse nimi ja pühenduda uuesti Teda meeles pidama ja Tema käske pidama. Seejärel lubatakse meile, et Tema Vaim on alati meiega. (Vt ÕL 20:77, 79.) Peaksime alati meeles pidama tehtud talitusi ja lepinguid.
Päästja on lähedal
Meie Emmause teel kutsub Päästja meid armastavalt enda juurde tulema ja Temast rõõmu tundma. Kui me iga päev palvetame, rõõmuga pühakirjadest toitume, järgime elavaid prohveteid, kutsume Teda meie juurde jääma ning uuendame ja austame oma lepinguid, on Ta meie lähedal. Seejärel saame teada, nagu said teada jüngrid Emmause teel, et Jeesus Kristus on üles tõusnud ja et Ta tõesti elab ja armastab meid.
Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja. Ta soovib innukalt meiega olla ja meid turvaliselt teel juhatada.