„Püha preesterluse riided”, Liahoona, sept 2024.
Püha preesterluse riided
Templianni raames on ka meile antud midagi püha ja füüsilist, mis tuletab meile meelde meie lepinguid ja sümboliseerib Päästjat ennast.
Aadam ja Eeva. Douglas M. Fryer
Vaatamata kahtlemata saadud ettevalmistusele ja julgustussõnadele, mida Aadam ja Eeva püüdsid meelde jätta, võis Eedeni paradiisiaiast lahkumine ja langenud maailma astumine neile jahmatav šokk olla.
Nad mõistsid pühaliku teadlikkusega, mida tähendab vahetada rahulik ja hooletu elu vastuolusid ning higi, okkaid ja muret täis maailma vastu, misjärel saabub lõpuks niinimetatud surm. Nad ei võinud kohe alguses teada, mida see kõik tähendab, kuid mõistsid peagi, et iga päev võib kaasa tuua uut vaeva. Kõige valusam oli tõega mõista, et nad seisavad kõige sellega silmitsi ilma oma Taevaisata – „tema lähedusest eemaldatu[na]”, nagu Mooses hiljem kirjutas.
Pidades silmas külma ja süngesse maailma minekuga kaasnenud lahusolekut ja üksildustunnet, võisid Aadam ja Eeva saada suurt lohutust selle ühe asja meelespidamisest: et antud said lubadused – pühad ja igavesed, mida nimetatakse lepinguteks. Nad olid lubanud, et kuuletuvad Isale kõik oma elupäevad, ja Tema oli lubanud anda Päästja, kes leevendab nende muret ja valu, lepitab nende vead ja toob nad turvaliselt tagasi enda juurde.
Aga kuidas need surelikud oma lubadusi meeles peavad? Kuidas nad jäävad teadlikuks oma ohtlikust olukorrast ning on sellest teadlikud kogu aeg, nii ööl kui päeval?!
Nende lepingute meeldetuletaja
Ta andis neile meeldetuletuseks „nahast rõivad”. See oli suur ja väga õigeaegne kingitus. Kui Aadam ja Eeva maitsesid keelatud vilja, said nad peaaegu otsekohe teadlikuks, et nad on alasti. Algul püüdsid nad varjata oma alastiolekut viigilehtedega. Kuid kartes, et sellest ei piisa, püüdsid nad end ka Issanda eest varjata. (Selline rumal käitumine oli tõend, et surelikkus oli hakanud kohale jõudma!) Armastav Isa on kutsunud sellest hetkest peale nüüdisajani oma lapsi peidust välja Tema juurde. Ning kasutades tookord nahast rõivaid ja sellest ajast peale mitmesuguseid riideesemeid, pole Ta halastusest meidki alasti jätnud, vaid on riietanud kuulekad „õigusekuuega”, mis tuletab meelde meie lubadusi ja lepinguid. Need „päästeriided” sümboliseerivad kõigest kõige suuremat andi, Jeesuse Kristuse lepitust.
Templipesu sümboliseerib Päästjat
Kogu see Aadama ja Eeva ning lepingute ja riietega seotud mõttetegevus on loomulikult midagi enamat kui pelgalt intellektuaalne pingutus. Pole raske ette kujutada, mida Aadam ja Eeva tundsid, sest ka meie seisame selles langenud maailmas silmitsi raskustega. Ka meid on lahutatud Jumalast ja iga oma üleastumisega kaugeneme Temast veelgi. Aadama ja Eeva sarnaselt on ka meile antud seesama Päästja, Jeesus Kristus Naatsaretlane, A ja O, elava Jumala Poeg. Aadama ja Eeva sarnaselt oleme ka meie sõlminud lepinguid Jumalaga. Ja templianni raames on ka meile antud midagi püha ja füüsilist, mis tuletab meile meelde meie lepinguid ja sümboliseerib Päästjat ennast. Meie evangeeliumi ajajärgul nimetatakse neid püha preesterluse riieteks.
Me kanname seda pesu pealisriiete all. Ükskõik millised on mu kohustused, ükskõik mis rolle ma siin elus mängin, ükskõik mida mu igapäevaelu ülesanded minult nõuavad, kõige selle all on minu lepingud – alati ja igavesti. Kõige selle all on need pühad tõotused, millest ma meeleheitlikult kinni hoian. Templipesu ei ole maailma ees eputamiseks ega uhkeldamiseks ega ole ka mu lepingud. Kuid ma hoian neid mõlemaid enda lähedal – võimalikult lähedal. Need on äärmiselt isiklikud ja ülimalt pühad.
Neid lepinguid, neid kahepoolseid lubadusi meeles pidades kanname me templipesu kogu oma elu. Selles peegeldub meie soov, et Päästja mõju meie elus ei lakkaks. Muud armsad sümbolid on seotud mingi ajahetkega. Me saame ristitud üks kord elus. Me võtame sakramenti üks kord nädalas. Me käime templis, nagu olukord võimaldab. Kuid püha preesterluse riided on erinevad: seda sümbolit austame me iga päev ja igal öösel.
Ja samasugused on ka lepingud: neid ei lükata mugavusest ega hooletusest kõrvale ega tehta ka ümber, et üldlevinud stiili ja moega sobituda. Jeesuse Kristuse jüngri elus tuleb joondada maailma tavad meie lepingutega ja mitte vastupidi.
Kui me kanname templipesu, kanname me Esimese Presidentkonna õpetuse järgi Jeesuse Kristuse püha sümbolit. Kui see on nii, siis miks peaks üldse otsima ettekäänet seda sümbolit seljast võtta? Miks jätta end ilma meile lubatud väest, kaitsest ja halastusest, mida see rõivas sümboliseerib? Juhul, kui meil tuleb templipesu ajutiselt seljast võtta, peaksime selle hoopis innukalt võimalikult kiiresti uuesti selga panema, kuna meil on meeles nii lubadused kui ka ohud, mis muudavad meie lepingud tähendusrikkaks. Ennekõike meenub meile rist ja Kristuse tühi haud.
Mõni võib öelda: „Ma pean Jeesust meeles muul viisil.” Ja ma vastaksin, et see on suurepärane. Mida rohkem, seda parem. Mõelgem kõik välja võimalikult palju viise, kuidas pidada oma kohustust „teda alati meeles pidada”. Kuid seda tehes poleks viisakas eirata tahtlikult Issanda enda meeldetuletust templianni saanule, ehk püha preesterluse riideid.
Jeesus Kristus ja Tema evangeelium tähendavad minu jaoks kõike. Temast sõltuvad kõik mu igavesed lootused ja pürgimused, kõik, mida ma pean kalliks. Ta on „minu päästekalju”, mu ligipääs Taevasele Isale ning palju muu hulgas mu ainus tagasitee selle juurde, mis mul kunagi oli ja mida ma nüüd taas saada soovin. Tema kingitus meile on heldeim, mis ma eales saanud olen, heldeim, mis on eales antud – see osteti just sellisena lõputute kannatustega, ulatati lõputule arvule ja anti lõputu armastusega. Selle langenud maailma okkad ja ohakad, valu ja ahastus, mure ja patt on kõik „alla neelatud Kristuses”.
Ma olen seega kandnud püha preesterluse riideid nii ööl kui ka päeval, nii nagu sünnis, sellest ajast peale, kui ma sain 64 aastat tagasi, 19-aastaselt, templianni, sest ma armastan Teda ja vajan neid lubadusi, mida see sümboliseerib.
Templipesu kandmisega seotud küsimused
Osa teist võib seda artiklit lugedes loota, et ma vastan mõnele konkreetsele templipesuga seotud küsimusele. Te võite loota kuulda mõne südamelähedase teemaga seoses, et „nõnda ütleb Issand” või kasvõi seda, et „nõnda ütlevad Ta teenijad”. Teie küsimus võib lähtuda mõnest isiklikust töö, treeningu, hügieeni, kliima, kombekuse, sanitaarruumide või isegi tervisliku seisundiga seotud olukorrast.
Mõned vastused sarnastele küsimustele leiate veebilehelt temples.ChurchofJesusChrist.org ja üldkäsiraamatu osast 38.5. Isiklikes küsimustes võib nõu pidada usaldusväärsete pereliikmete ja juhtidega. Kuid teile antakse väga selgeid juhiseid eeltalituste käigus ning teil on igavesest ajast igavesti teie Taevaisa, kes teid tunneb ja armastab ning mõistab kogu teie olukorda. Ta oleks vaimustuses, kui te need küsimused Talle endale esitaksite.
Foto Saint George’i templi tornist Utah’s
Palun ärge saage valesti aru. Kui palute jumalikku juhatust, ei innusta Vaim teid templis saadud juhistest ja Esimese Presidentkonna hiljutises avalduses jagatud prohvetlikust nõuandest vähem kinni pidama. Armastav Isa ei aita teil leida õigustust vähemale, kui te teha saate, et joonduda Tema pühendumuse ja kombekuse käitumisnormidega, mis teid nüüd ja igavesti õnnistavad. Kuid kas Ta mõistab teie küsimusi ning kas Ta aitab teil saada templipesu austamise ja lepingute pidamisega seotud õnnistusi? Jah! Kas peaksite pidama vajaduse korral nõu ka pädevate meditsiini- ja tervishoiutöötajatega? Loomulikult! Kas peaksite eirama tervet mõistust või märgist mööda vaatama? Ma palvetan, et te ei tee seda.
Ma ei oska vastata igale teie küsimusele. Ma ei oska isegi vastata igale omaenda küsimusele. Kuid ma saan lubada teile Issanda Jeesuse Kristuse apostlina armastava Jumala abi, kes soovib teile Temaga sõlmitud lepinguid pidades kogu edu ja õnnistust, mida te praegu ei mõista ja isegi aimata ei oska.