„Prohvet juhatab meid Jeesuse Kristuse juurde”, Liahoona, sept 2024.
Prohvet juhatab meid Jeesuse Kristuse juurde
Prohvet tunneb teed, kuna ta tunneb Jeesust Kristust, kes on „tee ja tõde ja elu” (Jh 14:6).
Ühte otsimas. Liz Lemon Swindle, koopiate tegemine keelatud
Ühel päeval olin ma Kiriku haldushoone kohvikus koos kolme kolleegiga Seitsmekümnest lõunat söömas. Kui me parasjagu sõime, tuli president Russell M. Nelson oma supitaldrikuga meie laua juurde ja ütles: „Kas ma võin teie lauda istuda?”
„Loomulikult, president,” vastasime me kõik. Kes ei tahaks koos prohvetiga lõunastada?
Kui me sõime, jagas president Nelson paljusid riike külastades saadud kogemusi ja rääkis inimestest, kes on teda inspireerinud. Ta oli nii südamlik, tark ja helde.
Lõunasöögi lõppedes pöördusin ma president Nelsoni poole ja ütlesin: „President, ma ei tea, kas ma taas lähimal ajal teiega ühte lauda satun. Kuid täna õhtul näen ma oma naist ja lapsi ning räägin neile, et ma sõin lõunat koos prohvetiga. Ma tean, et nad küsivad minult: „Mida ta käskis sul meile öelda?” President, mida te tahate, et ma oma naisele ja lastele ütlen?”
President Nelson vaatas mulle korraks otsa. Ootasin innukalt, mida tal on mulle öelda! „Mul on sulle vaid kaks sõna,” ütles ta. „Ütle oma perele, et ma ütlesin: „Pidage käske!””
Igaüks meist on seda nõuannet president Nelsonilt varemgi kuulnud, kuid tol hetkel tundsin ma isiklikku tugevat tunnistust, et president Nelson on tõesti prohvet. Tänasin teda ja rääkisin päeva edenedes ka oma perele, mis oli juhtunud. Meie lapsed valmistasid hiljem „Pidage käske” kleebised ning kleepisid need külmikule ja peeglitele, et president Nelsoni sõnad meil meeles püsiks.
Olen sestsaadik president Nelsoni nõuande üle järele mõelnud. Kui me peame käske, näitame me Taevasele Isale ja Päästjale, et me neid armastame. Me saame nendega lähedasemaks ja jääme nende armastusse. (Vt Jh 14:21; 15:10.)
See prohvetiga seotud kogemus on kinnitanud mulle sügavat ja vaimselt tähendusrikast tõde. Me laulame Algühingus: „Prohvetit järgi, teed näitab ta.” Ta näitab teed, kuna ta tunneb seda! Prohvet tunneb teed, kuna ta tunneb Päästjat, kes on „tee ja tõde ja elu” (Jh 14:6). Kui me järgime prohvetit, juhatatakse meid Jeesuse Kristuse juurde.
Prohvetite püha roll
Issand on andnud prohvetitele olulise ja püha rolli nii muiste kui ka nüüdisajal. Me loeme pühakirjast, et „tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi, enne kui ta ilmutab oma nõu oma sulaseile prohveteile” (JST, Am 3:7 [Am 3:7, joonealune märkus a]).
Lisa selle kohta, mida prohvetitelt nõutakse, saame me teada Hesekieli raamatust. Issand ütles prohvet Hesekielile: „Sind olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks! Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt!” (Hs 33:7)
Prohvetitel on tornis seisvate vahimeeste sarnaselt eriline korraldus olla Issanda eestkõneleja ja kuulutada, mida Ta on neile ilmutanud. Issand nõuab, et Ta prohvetid oleksid usumehed, ausameelsed ja kartmatud.
Dan Burri illustratsioon laamanlasest Saamuelist
Näiteks näitas laamanlane Saamuel, et ta on täiesti pühendunud Jeesusele Kristusele, kui ta seisis müüri otsas ja kuulutas nefilastele seda, mida Issand oli talle südamele pannud (vt Hl 13:4).
„Ja vaata, seda on mulle ilmutanud Issanda ingel,” ütles Saamuel, „ja ta tõi rõõmusõnumeid minu hingele. Ja vaata, mind saadeti teie juurde kuulutama seda ka teile, et ka teie saaksite rõõmusõnumeid; ent vaata, te ei tahtnud mind vastu võtta.” (Hl 13:7)
Minu jaoks on tähelepanuväärne, et Saamuel tunnistas julgelt tõest ka siis, kui nefilased „loopisid müürile tema pihta kive ja ‥ lasid tema suunas ‥ nooli, kui ta müüril seisis” (Hl 16:2). Me näeme sedasama julgust prohvetites, nägijates ja ilmutajates ka nüüdisajal.
Maailma muutmine paremaks paigaks
Veidi aega tagasi kohtasin ma ühel Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigi pealinnas Nashville’is peetud vaiakonverentsil ühte abielupaari. Naine oli kogu elu Kiriku liige olnud. Mees ei olnud liige.
Nad tulid minu juurde ja mees sõnas: „Ma olen valmis ristitud saama.”
Mul oli rõõm seda kuulda! Küsisin temalt: „Mis on muutunud?”
Ta ütles mulle: „Kui ma kuulsin üldkonverentsil president Nelsoni sõnumit, olin ma väga liigutatud. Teadsin, et ta on prohvet. Sain tunnistuse ja olen nüüd valmis ristitud saama.”
Ma tean ka ühte naist Ghanas Cape Coasti linnas, kes hakkas millegipärast üldkonverentsi jälgima. Ta polnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust kuulnudki, kuid oli nagu liimitud prohvetitelt, nägijatelt ja ilmutajatelt nähtu ja kuuldu külge. Hiljem otsis ta Kiriku üles. Ta leidis kogudusehoone ja kohtus misjonäridega. Lõpuks sai ta ristitud. Hiljuti saatis ta mulle pilte, kus ta on templi juures, et oma templiandi saada.
Need kaks juhtumit näitavad, kui vägev on prohveti sõnum maailmale! Kui kõik ta sõnumit kuulda võtaksid, oleks maailm nii rahulik. Me keskenduksime kõik kõige olulisemale, näiteks suhte kujundamisele Taevase Isa ja Ta Poja, Jeesuse Kristusega, ning tugeva igavese pere loomisele. Lisaks oleksime me parim versioon iseendast, kuna peaksime kahte suurt käsku, milleks on armastada Jumalat ja armastada oma ligimest (vt Mt 22:37–39). Peegeldades jüngrimeelsust, looksime me Siionit, kogukonda, kus valitseb armastus, õigemeelsus ja kooskõla (vt ÕL 82:14).
Kui me järgime prohvetit, võime me kindlad olla, et teeme seda, mida Jumal tahab, sest prohvet järgib ja aitab ka meil järgida Jeesust Kristust. Tänu Jeesusele Kristusele muutub kõik elus tähendusrikkaks. „Võime tunda rõõmu vaatamata sellele, mis meie elus aset leiab – või aset ei leia.” Kui me järgime prohvetit, võime me tõepoolest maailma paremaks paigaks muuta.
Leidke lubatud õnnistused
Kui pühad Ohio osariigist Kirtlandist minema aeti, usaldas Esimene Presidentkond pühade kinnisvara müümise ja Kiriku võlgade klaarimise Oliver Grangeri hoolde. Oliver oli tavaline mees ja külmakahjustuste tõttu peaaegu pime, kuid võttis selle proovilepaneva ülesande vastu, kuna prohvet Joseph Smith ja teised juhid olid temalt seda palunud. Oliver pidas paljudele raskustele vastu ning Issand hindas ta ohverdust ja pingutusi.
„Ma pean meeles oma teenijat Oliver Grangerit,” teatas Issand. Vaata, tõesti, ma ütlen temale, et tema nime peetakse pühana meeles põlvest põlve igavesest ajast igavesti. ‥
Ja kui ta langeb, tõuseb ta taas üles, sest tema ohverdus on minule püham kui tema edu.” (ÕL 117:12–13)
Oliver ja tema naine Lydia toetasid prohvetit ja Issand tunnistas, et Oliver andis endast parima ka siis, kui tal alati ei õnnestunud. Issand pidas tema jõupingutusi ta saavutustest väärtuslikumaks.
Ma ei mäleta, et oleksin misjonärina ega ka praegu Oliver Grangerist eriti kuulnud, kuid ta nime mainitakse pühakirjades, kuna ta kuuletus prohveti juhisele ja ta sai lubatud õnnistused: ta nime peetakse pühana meeles. Me õpime Oliver Grangerilt, et ka siis, kui juhatus lähtub jumalikust allikast (prohvetite kaudu), ei kindlusta see tasast rada, kust puuduvad raskused, kuid lubadused on kindlad (vt Al 37:17).
Milline oleks meie elu ilma prohvetiteta? Elav prohvet ja Kiriku president on otseühenduskanal Jumala ja Tema rahva vahel ning ainus isik maa peal, kes saab ilmutust, et juhtida kogu Kirikut. Lisaks vahendab ta Jumala jätkuvaid ilmutusi, et aidata meil navigeerida nüüdisaja väljakutsetes. Kui me võtame kuulda prohveti nõuannet, leiame me oma elus rahu, rõõmu ja juhatust, püüdes saada üha enam Jeesuse Kristuse sarnaseks. (Vt ÕL 21:4–6.)
Võtkem omaks nüüdisaja prohvetite õpetused ja võtkem neist eeskuju, teades, et nad on Jumala käes tööriistad ja juhatavad meid igaveste õnnistuste poole. Ma armastan neid ja palvetan nende eest. Ma olen tänulik teadmise eest, et nad on inspireeritud ning aitavad juhatada meid ja meie peresid meie Päästja Jeesuse Kristuse juurde.