„Mida head on evangeelium mulle toonud”, Liahoona, sept 2024.
Viimse aja pühade hääled
Mida head on evangeelium mulle toonud
Tundsin tänu inimestele kirikus Püha Vaimu.
Minu lapsepõlvekangelane oli mu emapoolne vanaisa, minu acheii. Tal oli tugev usk. Ma käisin koos temaga paljudes erinevates kirikutes, kuid religioon ei olnud minu jaoks.
Kui ma kohtusin Ginaga, kellest sai mu naine, oli ta ustav Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Ta tahtis, et ma õpiksin Kiriku kohta, et me saaksime templis abielluda. Kuid ma ei tahtnud seda. Ma ei olnud usklik.
Lõpuks sõlmisime tsiviilabielu. Kui me saime lapse, polnud ma Kirikust ikka veel huvitatud, kuid Gina käis seal edasi.
Lõpuks otsustasin ma tõestada, et ta Kirik pole õige, käies teistes kirikutes. See kestis mitu aastat, kuid ma ei tundnud end kusagil mugavalt.
Ühel pühapäeval, kui Gina meie tütart kirikuks valmis seadis, hakkasin ka mina end kirikusse minekuks riidesse panema. Gina vaatas mulle otsa ja küsis: „Mida sa teed?” Ma vastasin: „Tulen koos teiega kirikusse.” Ta vaatas meie tütrele otsa ja ütles: „Pane end ruttu valmis. Me ei taha, et ta meelt muudaks!”
Ja nii me läksime. Kuna ma tundsin Püha Vaimu Kiriku inimeste kaudu, olid nad mu uskupöördumisel olulised. Seejärel tulid meie koju misjonärid. Nad olid vahvad, nende õpetused olid minu jaoks kaunid ja mu süda täitus Vaimuga (vt Mn 10:4–5).
Kui ma külastasin oma vanaisa, et ka talle oma avastusest rääkida, ei olnud ta rõõmus. Kuid ma teadsin, et pean oma südant järgima.
Liitusin Kirikuga ja me saime Ginaga peagi templis pitseeritud. Meie tütar pitseeriti meie külge ja nüüd on meil veel kolm last, kes sündisid lepingus.
Minu acheiil kulus lõpuks kümme aastat, et meie tõekspidamistest Kirikus lugu pidada. Kui mu poeg lõpetas keskkooli, ütles ta kõigile navajo keeles: „Mulle meeldib see pere. Ma toetan nende usku. Nende lapsed oskavad päriselt palvetada.”
Ma olen oma suguvõsas ainus Kiriku liige, kuid tean, et nad on mu siira uskupöördumise heaks kiitnud ning näevad, mida head on evangeelium mu naisele, meie lastele ja mulle toonud.