Mai, pe’e mai
16–22 nō Māti. Iakoba 5–7 : « Tē ’ohipa nei te Fatu ’e tātou »


16–22 nō Māti Iakoba 5–7 : ‘Tē ’ohipa nei te Fatu ’e tātou’ », Mai, pe’e mai—nō te Paraimere : Buka a Moromona 2020 (2020)

16–22 nō Māti Iakoba 5–7 », Mai, pe’e mai—nō te Paraimere : 2020

Hōho’a
mau ta’ata e ’ohipa ra nā roto i te uru tumu ’ōlive

Parabole nō te tumu ’ōlive, nā Brad Teare

16–22 nō Māti

Iakoba 5–7

Tē ’ohipa nei te Fatu ’e tātou

E tuatāpapa, e feruri ’e e pure nō te ’ite nāhea ’outou i te ha’api’i maita’i a’e i te mau tamari’i i te mau parau mau e ’itehia i roto i te Iakoba 5–7. Pāpa’i i te mau mana’o tā ’outou e fāri’i.

Pāpa’i i te mau mana’o e tae mai

Hōho’a
ītona fa’a’itera’a

Fa’a’ite i te mana’o

Nō te ha’amata i te hō’ē ’āparaura’a nō ni’a i te mau parau poro’i e ’itehia i roto i te Iakoba 5–7, e ani i te mau tamari’i ’ia paraparau mai nō ni’a i te mau mea i roto i tō rātou orara’a ’o tei tauturu ia rātou ’ia ’ite i te here o te Metua i te Ao ra ’e o Iesu Mesia. Nāhea tātou i te fa’a’ite i tō tātou here ia vetahi ’ē ?

Hōho’a
ītona ha’api’ira’a

Ha’api’i i te ha’api’ira’a tumu : Mau tamari’i ’āpī

Iakoba 5

E tāvini te mau misiōnare i te mau tamari’i a te Metua i te Ao ra.

E feruri nāhea ’outou i te fa’a’ite i te parabole nō te mau tumu ’ōlive ’ia ti’a i te mau tamari’i ’ia hāro’aro’a.

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • Fa’a’ite i te hō’ē hōho’a o te hō’ē tumu rā’au, ’e ’aore rā, e haere e orihaere nā rāpae nō te hi’o i te hō’ē tumu rā’au, ’e ’a hi’o poto noa i te mau tuha’a tumu o te parabole o te mau tumu ’ōlive i roto i te Iakoba 5. ’Ei hi’ora’a : ’Ua rave itoito te Fatu o te ’ō vine (’o tē nehenehe e fa’ahōho’ahia ia Iesu) i te ’ohipa nō te aupuru i tāna mau tumu ’ōlive (’o tē nehenehe e fa’ahōho’ahia i te mau ta’ata i ni’a i te fenua nei) nō te mea e māna’ona’o rahi tōna ia rātou. ’Ua pi’i ’oia i te mau rave ’ohipa (’o tē nehenehe e fa’ahōho’ahia i te mau misiōnare) nō te tauturu ’ia aupuru i te mau tumu rā’au. ’A rave mai hō’ē ’e ’aore rā, e piti ’īrava i roto i te Iakoba  5 nō te tai’o i te mau tamari’i (mai te ’īrava 71–72).

  • Ani i te mau tamari’i ’ua ’ite ānei rātou i te hō’ē ta’ata tei tāvini i te hō’ē misiōni, ’e ’aore rā, e ’āparau nō ni’a i te hō’ē ta’ata tā ’outou i ’ite. Tauturu i te mau tamari’i ’ia fa’a’ite i ni’a i te hō’ē hōho’a fenua i te mau vāhi tei reira terā mau misiōnare i te tāvinira’a. E fa’ata’a ē, ’ua fa’aau ’o Iakoba i te ao nei i te hō’ē uru tumu ’ōlive. E au te mau tumu rā’au mai te ta’ata i ni’a i te fenua nei, ’e te aupurura’a i te reira mau tumu rā’au, e au ïa mai te ’ohipa tā te mau misiōnare e rave nei nō te mau tamari’i a te Atua. E aha tā te mau misiōnare e rave nō te ha’amaita’i i te mau tamari’i a te Metua i te Ao ra ? ’Imi ’āmui i te tahi mau pāhonora’a i teie uira’a i roto i te hō’ē hīmene mai te « Appelés à servir » (Chants pour les enfants, 94–95). Nāhea e ti’a ai ia tātou ’ia riro mai te mau misiōnare te huru ?

Hōho’a
nā ta’ata fa’aipoipo pa’ari i mua i te hō’ē rorouira ’e te tahi atu mau ta’ata.

Te ’ohipa misiōnare ’o te hō’ē ïa rāve’a ’o tā tātou e nehenehe e tauturu i te mau tamari’i a te Atua ’ia ho’i iāna ra.

Iakoba 6:5

Tē here nei tōʼu Metua i te Ao ra iāʼu.

Nāhea ’outou i te ha’api’i i tā ’outou piha ha’api’ira’a ē, tē here nei te Atua i tāna mau tamari’i pā’āto’a ’e tē toro nei ho’i i tōna « nau rima nō te here » i ni’a ia rātou ?

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • Ani i te mau tamariʼi ʼia ’āpā ia rātou iho. E aha tō tātou huru ’ia ’āpā-ana’e-hia mai tātou e te hō’ē ta’ata tā tātou i here ? Tai’o i te Iakoba 6:5 i mua i te mau tamari’i, ’e e fa’ata’a ē, te mau pereota « mai te [Atua] i ’ati mai ia outou » ’e « ’a fa’atorohia ai tōna rima aroha ia ’outou na », tē ha’api’i mai nei te reira ē, tē here nei te Metua i te Ao ra ia tātou ’e tē hina’aro nei ’oia ’ia ho’i fa’ahou tātou iāna ra i te hō’ē mahana.

  • Hīmene ’āmui i te hō’ē hīmene nō ni’a i te here, mai te « Je ressens son amour » (Chants pour les enfants, 42–43). Ani i te mau tamari’i ’ia fa’a’ite mai i te i’oa o te mau mea e tauturu nei ia rātou ’ia ’ite i te here o te Fa’aora.

Iakoba 7:1–23

E nehenehe au e ti’a nō te mea tā’u i ’ite e parau mau.

E hi’ora’a maita’i roa ’o Iakoba nō te hō’ē ta’ata e ’itera’a pāpū pa’ari mau, tei tauturu iāna ’ia pāruru i te parau mau i mua i te pāto’ira’a.

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • Fa’ati’a i te ’ā’amu o Iakoba ’e o Serema(Jacob 7:1–23) nā roto i te hō’ē huru e nehenehe te mau tamari’i e māramarama. E nehenehe tā ’outou e fa’a’ohipa i te « Pene  10 : Iakoba ’e ’o Serema » (’Ā’amu nō te Buka a Moromona, 27–29, ’e ’aore rā te video e tano i ni’a i te ChurchofJesusChrist.org). I muri iho, e fa’ati’a fa’ahou i te ’ā’amu, i teie rā taime, ’a vaiiho i te mau tamari’i ’ia tauturu mai nō te fa’a’ī i te tahi mau tuha’a. E ui ia rātou e aha tā rātou i ha’api’i mai nā roto mai ia Iakoba. Nāhea e ti’a ai ia tātou ’ia pe’e i tōna hi’ora’a ?

  • Ani i te mau tamari’i ’ia hīmene i te hō’ē hīmene nō ni’a i te mā’itira’a i te maita’i, mai te « Fais donc le bien » ’e ’aore rā « Défends le bien » (Chants pour les enfants, 80, 81). Ani ia rātou ’ia ti’a i ni’a ’ia fa’aro’o ana’e rātou i te mau ta’o maita’i ’e ’aore rā parau mau.

Hōho’a
ītona ha’api’ira’a

Ha’api’i i te ha’api’ira’a tumu : Mau tamari’i pa’ari

Iakoba 5

Tē māna’ona’o nei te Fatu i tōna mau ta’ata.

’Ua fa’a’ite mai ’o Iakoba i te parabole nō te mau tumu ’ōlive ’ei tauturura’a i te anira’a i tōna mau ta’ata ’ia haere mai iāna ra. E nehenehe atoʼa te reira e tupu nō te mau tamariʼi tā ʼoutou e haʼapiʼi nei.

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • Tai’o ’e fa’ata’a i te mau tamari’i i te mau ’īrava tumu e ha’apoto nei i te parabole o te mau tumu ’ōlive, mai te Iakoba 5:3–4, 28–29, 47, ’e 70–72, ’e e ani i te mau tamari’i ’ia pāpa’i i te mau hōho’a nō te mau mea tā teie mau ’īrava e fa’ata’a nei. E aha tā tātou e ha’api’i mai nei nā roto mai i teie mau ’īrava nō ni’a i te huru o te mana’o o te Fatu i tōna mau ta’ata ? Ani i te mau tamari’i ’ia fa’ahua ē tē aupuru ra rātou i te hō’ē tumu ’ōlive ’a parau ha’apoto ai ’outou i te mau ’īrava 61–71 (e nehenehe tā rātou e ha’uti tē ’ō ra rātou i te ’āpo’o, tē pīpī ra i te pape ’e tē vai atu ra). Ani i te tahi mau tamari’i ’ia tai’o i te Iakoba 5:11, 41, 47, ’e  72, ma te ’imi i te mau mea e fa’a’ite ra ē tē ha’ape’ape’a ra te Fatu o te ’ō vine (Iesu Mesia) nō te mau tumu rā’au. E aha tā te Fa’aora e rave nei nō te fa’a’ite ē, te ha’ape’ape’a nei ’oia nō tātou ? E nehenehe te video « Te ’ō vine ’ōlive nō te faufa’a tahito » (ChurchofJesusChrist.org) e tauturu i teie ’ohipa.

  • Tāpura i te tahi mau tāpa’o i roto i te Iakoba 5 i ni’a i te tāpura ’ere’ere, mai te ’ō vine, te Fatu o te ’ō vine, te tāvini, ’e te mau tumu ’ōlive. I muri iho, e hāmani i te tahi atu tāpura fa’anaho ’ore nō te mau mea tā teie mau tāpa’o e fa’ahōho’a nei, ’oia ho’i te ao, te Fa’aora, te feiā fa’atere o te ’Ēkalesia ’e ’aore rā, te mau misiōnare, ’e te mau ta’ata o te Atua. Tai’o ’āmui i te mau ’īrava i roto i te Iakoba  5 ’o tē fa’a’ite ra i teie mau tāpa’o, ’e e tauturu i te mau tamari’i ’ia fa’atoro i te mau rēni i ni’a i te tāpura ’ere’ere ma te fa’atū’ati atu i te mau tāpa’o ’e tō rātou aura’a (hi’o, ’ei hi’ora’a, ’īrava 3–4, 28–29, 47, 70–72).

Iakoba 6:4–5

Tē here nei te Metua i te Ao ra iā’u ’e e fa’a’ore ’oia i tā’u hara ’ia tātarahapa ana’e vau.

E mea faufa’a ’ia tauturu i te mau tamari’i tā ’outou e ha’api’i ra ’ia hāro’aro’a ē, tē here nei te Atua ia rātou ’e e fa’a’ore ’oia i tā rātou hara i te mau taime ato’a e tātarahapa rātou ma te ’ā’au tae.

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • E vāhi i te tāpura ’ere’ere e piti tuha’a tei tāpa’ohia Metua i te Ao ra ’e tātou. Tai’o ’āmui i te Iakoba 6:4–5, ’e e ani i te ’āfara’a o te piha ha’api’ira’a ’ia ’imi i te mau pereota e tū’ati i ni’a i te Atua, ’e i te tahi atu ’āfara’a ’ia ’imi i te mau pereota e tū’ati i ni’a ia tātou. Pāpa’i i roto i te tuha’a tano i te mea tei ’itehia ia rātou. Tauturu ia rātou ’ia tātara i te mau parau ’aita rātou i māramarama.

  • Fa’a’ite i te ’ā’amu ’o Elder Allen D. Haynie nō ni’a i te repo o te vari paruparu i roto i te ’āpo’o, i roto i tāna parau poro’i « ’Ia ha’amana’o ’o vai tā tātou e ti’aturi » (Ensign ’e ’aore rā Liahona, Novema 2015, 121–22). E aha tā teie ’ā’amu e ha’api’i mai nei ia tātou nō ni’a i te mea e tītauhia ia tātou ’ia rave, ’ia fa’aorahia tātou i roto i te bāsileia o te Atua ? E aha atu ā tā tātou e ha’api’i mai nei i roto i te Iakoba 6:4–5 ?

Iakoba 7:1–23

E nehenehe au e ti’a nō te mea tā’u i ’ite ē e parau mau.

Nāhea ’outou i te fa’auru i te mau tamari’i ’ia ti’a nō te parau mau mai tā Iakoba i nā reira ?

Mau ’ohipa e nehenehe e rave

  • Ani i te mau tamari’i ’ia ha’uti mai i te mea i tupu i rotopū ia Iakoba ’e ’o Serema, ma te fa’a’ohipa i te Iakoba 7:1–23 ’ei arata’i. ’E ’aore rā, e fa’a’ite i te video « Iakoba ’e ’o Serema » (ChurchofJesusChrist.org). Ani i te mau tamari’i ’ia ’āparau nō ni’a i te mau tuha’a au-roa-hia e rātou o te ’ā’amu. Nāhea Iakoba i te ti’ara’a nō te mea tāna i ’ite ē, e parau ti’a ? Ani i te mau tamari’i ’ia fa’a’ite mai i te mau mea tei tupu ’a ti’a ai rātou nō te parau ti’a, ’e ’aore rā, e fa’a’ite atu i tō ’outou iho.

  • Ani i te mau tamari’i ’ia hīmene i te hō’ē hīmene nō ni’a i te mā’itira’a i te maita’i, mai te « Fais donc le bien » ’e ’aore rā « Défends le bien » (Chants pour les enfants, 80, 81). E tuha ia rātou nā roto i te mau pupu, ’e e ani ia rātou ’ia hāmani i te hō’ē reva fa’aurura’a ’e ’aore rā, hō’ē hōho’a rahi e fa’ahōho’a i te tahi mea tā rātou e ti’a atu nō te reira ’e ’aore rā, e ti’aturi.

Hōho’a
ītona ’apora’a ha’api’ira’a

Fa’aitoito i te ha’api’ira’a i te fare

Ani i te mau tamari’i ’ia feruri i te hō’ē rāve’a e nehenehe ai rātou e tauturu i tō rātou ’utuāfare ’ia ’ite i te here o te Fa’aora—’ei hi’ora’a, nā roto i te fa’ata’ara’a e aha tā rātou i ha’api’i mai nō ni’a i te huru o te Fatu o te ’ō vine i te aupurura’a i tāna mau tumu ’ōlive.

Ha’amaita’iraʼa i tā tātou ha’api’ira’a

E mea au nā te mau tamari’i ’ia fa’a’ite i te mea tā rātou i ha’api’i mai. Noa atu ē, e mea ’āpī rātou, e nehenehe te mau tamari’i e ha’apūai i te mau melo o tō rātou ’utuāfare. Fa’aitoito ia rātou ’ia fa’a’ite i tō rātou ’utuāfare i te mau mea tā rātou i ha’api’i mai i roto i te Paraimere. (Hi’o Ha’api’ira’a mai tā te Fa’aora, 30.)

Nene’i