Kim, Taaqehin
9–15 diciembre. Apokalipsis 1–11: “Li Karneer, chiwanq taxaq xnimal xloq’al ut xkawilal”


“9–15 diciembre. Apokalipsis 1–11: “Li Karneer, chiwanq taxaq xnimal xloq’al ut xkawilal” ” Kim, Taaqehin—Choq’ re li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al: Li Ak’ Chaq’rab’ 2019 (2019)

“9–15 diciembre. Apokalipsis 1–11,” Kim, Taaqehin—Choq’ re li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al: 2019

Jalam-uuch
li Kristo naq yoo chixk’aak’alenkil jun teep chi karneer

Li chaab’il aj Ilol Karneer, xb’aan laj Del Parson

9–15 diciembre

Apokalipsis 1–11

“Li Karneer, chiwanq taxaq xnimal xloq’al ut xkawilal”

Eb’ li eetalil sa’ Apokalipsis maare ch’a’ajaq xtawb’aleb’ ru choq’ reheb’ li kok’al, a’b’an wankeb’ ajwi’ sa’ Apokalipsis li tzol’leb’ aajel ru, xchaq’al ru, ut moko ch’a’aj ta xtawb’al ru.

Xtz’iib’ankil li nakak’oxla

Jalam-uuch
reetalil li wotzok

Xkanab’ankileb’ chi wotzok

Kanab’eb’ li kok’al chixwotzb’al k’a’ raj ru te’reek’a wi ta te’ril ru li Jesukristo sa’ jun k’utb’esinb’il matk’. Ch’olob’ naq sa’ li hu Apokalipsis, laj Jwan kixch’olob’ jun li k’utb’esinb’il matk’ b’ar wi’ kiril li Jesus ut naab’aleb’ chik li k’a’aq re ru aajeleb’ ru chirix li ak xnume’ ut li chalel.

Jalam-uuch
reetalil li k’utuk

Xk’utb’al li tzol’leb’

Kok’al toj ka’ch’ineb’ xyu’am

Apokalipsis 3:20

Naru ninb’oq li Jesukristo sa’ lin yu’am.

Lix jaljookil ru aatin li Jesus naq yoo chixtoch’b’al li okeb’aal naru naxtenq’aheb’ li kok’al chixtawb’al ru naq a’an naraj wank chi nach’ rik’ineb’ a’an.

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • K’ut li jalam-uuch wan sa’ li tusleb’ aatin re li xamaan a’in sa’ Kim, Taaqehin—Choq’ reheb’ li komon ut li junkab’al ut il ru Apokalipsis 3:20. Kanab’eb’ li kok’al chixk’oxlankil naq li Jesus yoo chixtoch’b’al rokeb’aal li rochocheb’. Ma te’xkanab’ raj chi ok? K’a’ raj ru tixye malaj tixb’aanu naq nekek’oxla?

  • Kanab’eb’ li kok’al chixseraq’inkil aawe chirixeb’ hoonal b’ar wi’ xe’royb’eni naq anihaq jwal xe’raj rilb’al ru xwulak sa’ li rochocheb’. K’a’ru xe’reek’a naq yookeb’ chiroyb’eninkil naq li kristiaan a’an tixtoch’ raj li okeb’aal? K’a’ raj ru taak’ulmanq wi ta ink’a’ te’xkanab’ chi ok li kristiaan a’an? Il ru Apokalipsis 3:20 ut kanab’eb’ li kok’al chixk’eeb’aleb’ xhoonal chirib’ileb’ rib’ re xchapb’al lix jalam-uuch li Jesus ut chixk’oxlankil naq neke’xtoch’ jun okeb’aal. Eb’ lix komoneb’ li kok’al sa’ li tzoleb’aal naru neke’xk’oxla naq neke’xte li okeb’aal. K’a’ru naru naqab’aanu re naq li Jesus taawanq chi nach’ qik’in, us ta ink’a’ nokoru chirilb’al? K’oxla xk’eeb’al reheb’ li junjunq chi kok’al jun xjalam-uuch li Jesus li naru neke’xk’am sa’eb’ li rochoch.

Apokalipsis 5:1–10

Ka’ajwi’ li Jesukristo k’ulub’ej chi wank jo’ aj Kolol we.

Laj Jwan kixtzol sa’ lix k’utb’esinb’il matk’ naq ka’ajwi’ li Jesukristo (eetalinb’il xb’aan jun li karneer) kiru chi wank jo’ li qaKolonel ut chixk’eeb’al chi uxmank lix k’uub’anb’il na’leb’ li Yuwa’b’ej (eetalinb’il xb’aan jun li tasal hu tz’aptz’o).

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • Rub’elaj li tzolok, sik’eb’ jalam-uuch te’reetali li osob’tesiik wankeb’ sa’ xk’ab’a’ lix tojb’al rix li maak xb’aan li Jesukristo (jo’ li santil ochoch, li kub’iha’, ut eb’ li junkab’al), k’eheb’ sa’ jun li tasal hu ut lan rix li tasal hu rik’in hu malaj rik’in li k’aam. Rik’in roksinkileb’ junjunqeb’ li ch’ol aatin aajeleb’ ru sa’ Apokalipsis 5:1–10, ch’olob’ lix k’utb’esinb’il matk’ laj Jwan. K’ut chiruheb’ li kok’al li tasal hu ut ye reheb’ naq naru neke’xte li tasal hu wi neke’xtaw lix jalam-uuch li Jesus xamuq sa’ li tzoleb’aal. Naq te’xtaw li jalam-uuch, te li tasal hu ut wotzeb’ li jalam-uuch wankeb’ sa’ li tasal hu rik’ineb’ li kok’al. Ch’olob’ xyaalal naq ka’ajwi’ li Kolonel kiru chi k’ehok re a’an chi uxmank.

  • K’os ru li k’utb’esinb’il matk’ yeeb’il resil sa’ Apokalipsis 5:1–10 ut kanab’eb’ li kok’al chixk’utb’esinkil li xe’reek’a laj Jwan ut xkomoneb’ chik li kristiaan chiru jalan jalanq xcha’al li k’utb’esinb’il matk’. Qayehaq, naru neke’xb’aanu rib’ naq yookeb’ chi yaab’ak naq maa’ani naru chi tehok re li tasal hu, malaj chi saho’k naq li Kolonel kixte.

Apokalipsis 7:9, 13–14

Li Jesukristo nikinixtenq’a chi wank chi saq wu chiruheb’ li maak.

Laj Jwan kiril naab’aleb’ li kristiaan saqeb’ xt’ikr “xe’xsaqob’resi sa’ lix kik’el li Karneer” (raqal 14). K’oxla chan ru naq li k’utb’esinb’il matk’ a’an naru naxtenq’aheb’ li kok’al chixtawb’al ru lix aajelil ru li wank chi saq qu chiruheb’ li qamaak rik’in lix tojb’al rix li maak kixb’aanu li Jesukristo.

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • K’ut chiruheb’ li kok’al junaq li t’ikr re kub’iha’, malaj junaq chik li saqi t’ikr, ut jun xjalam-uuch li Jesus. Il ru Apokalipsis 7:9, 13–14 choq’ reheb’ li kok’al ut kanab’eb’ chixk’utb’al li jalam-uuch ut li t’ikr rajlal sut naq te’rab’i li aatin saq. Ch’olob’ naq li saqi t’ikr nareetali li saqob’resinb’il ru ut naxjultika qe naq li Jesukristo naru nokoxsaqob’resi chiruheb’ li ink’a’ us naqab’aanu.

  • K’ut chiruheb’ li kok’al jun ch’uyul saqi t’ikr ut kanab’eb’ chixtz’ajninkil ru rik’in jun tz’iib’leb’ malaj rik’in ch’och’. Ch’olob’ naq li maak naxtz’ajni ru li qamusiq’. K’ut jun xjalam-uuch li Jesus sa’ Getsemani (jo’ Libro de obras de arte del Evangelio, ajl 56), k’uula li tz’aj aj t’ikr, ut k’ut chiruheb’ jun li t’ikr saq ru. Ch’olob’ xyaalal naq rik’in lix tojb’al rix li maak kixb’aanu li Jesukristo naru nokosaqob’resiik.

  • B’ichahomaq jun li b’ich na’aatinak chirix li kub’iha’, jo’ “Naq nakub’e lin ha’ ” (B’ichleb’aal choq’ reheb’ li Kok’al, 53), ut k’oxlanqex chirix chan ru naq li Jesus nokoxtenq’a chixsaqob’resinkil qu naq nakub’e qaha’.

Jalam-uuch
reetalil li k’utuk

Xk’utb’al li tzol’leb’

Kok’al ak ninqeb’

Apokalipsis 3:20

Naru ninsik’ ru xk’ulub’ankil li Jesukristo chi wank sa’ lin yu’am.

Chan ru naru nakatenq’aheb’ li kok’al nakatzoleb’ chixteeb’al li raameb’ ut lix yu’ameb’ choq’ re lix wankil li Jesukristo?

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • Kanab’eb’ li kok’al chirilb’al li jalam-uuch re li tusleb’ aatin re li xamaan a’in sa’ Kim, Taaqehin—Choq’ reheb’ li komon ut li junkab’al naq yooqat chirilb’al ru Apokalipsis 3:20. Re xtenq’ankileb’ chixtawb’al ru li naraj naxye li jalam-uuch, kanab’eb’ chi k’anjelak sa’ ka’kab’il re xsumenkileb’ li patz’om jo’eb’ a’in: K’a’ut neke’xk’oxla naq li Jesus yoo chixtoch’b’al li okeb’aal? K’a’ut naq maak’a’ xteeb’al li okeb’aal chirix? K’a’ru naraj naxye xk’ulub’ankil li Jesus sa’ li qayu’am?

  • Kanab’eb’ li kok’al chixtz’iib’ankil sa’ li pizarron jalan jalanq chan ru “xteeb’al li okeb’aal” chiru li Jesus. Sa’ xyanqeb’ li eetalil naru nawan li k’anjelak chiruheb’ li qas qiitz’in, rilb’aleb’ ru li loq’laj hu, ut tz’aqonk sa’ li loq’laj wa’ak.

Apokalipsis 5:1–10

Ka’ajwi’ li Jesukristo k’ulub’ej chi wank jo’ aj Kolol we.

Li k’utb’esinb’il matk’ yeeb’il resil sa’ Apokalipsis 5 kixk’ut naq ka’ajwi’ li Jesukristo k’ulub’ej ut kawresinb’il chixb’aanunkil lix tojb’al rix li maak ut qakolb’al chiru li maak.

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • Kanab’eb’ li kok’al chixseraq’inkil aawe chirix junaq hoonal b’ar wi’ xe’raj ru naq anihaq tixb’aanu k’a’ruhaq li ink’a’ xe’ru chixb’aanunkil xjuneseb’. Kanab’eb’ chirilb’al ru Apokalipsis 5:1–10 ut naq te’xsik’ li k’a’ru x’ajman ru chi b’aanumank ut ka’ajwi’ jun li kristiaan kiru chixb’aanunkil (ch’olob’ naq li Karneer a’an li Jesukristo ut naq li tasal hu nareetali lix k’uub’anb’il na’leb’ li Dios). K’a’ru kixb’aanu li Jesus choq’ qe li maa’ani chik naru chi b’aanunk re?

  • Kanab’eb’ li kok’al chixsik’b’al jun li b’ich malaj jun li b’ich reheb’ li kok’al li tixch’olob’ xyaalal li Jesukristo (jo’ “Kristo, li tuulan xyo’la,” Eb’ li B’ich, 114). K’a’ru naxk’ut raatinul li b’ich chirix li Jesukristo? Chan ru naq li b’ich a’an chanchanaq li b’ich re loq’onink nab’ichaman chirix li Jesukristo sa’ Apokalipsis 5:9–10?

Apokalipsis 9:1–2

Li evangelio naru chintenq’ankil chixq’axb’al ru li aaleek.

Li sib’ kimoymoyin ru li iq’ sa’ Apokalipsis 9:2 naru najuntaq’eetiman rik’ineb’ li aaleek (chi’ilmanq 1 Nefi 12:17).

Kok’ k’anjel naru chi b’aanumank

  • Yiib’eb’ xjalam-uuch li saq’e ut jun li choql q’ojyin ru, ut seteb’. Kanab’eb’ li kok’al chirilb’al Apokalipsis 9:2 ut 1 Nefi 12:17 ut tz’iib’a sa’ li choql moymoy ru li nareetali li sib’ malaj li b’ook nayeeman sa’eb’ li raqal a’an. K’e li choql q’ojyin ru sa’ li pizarron ut kanab’eb’ li kok’al chixyiib’ankil jun xtusulal ruheb’ li aaleek neke’xnumsi li kok’al sa’ lix chihab’eb’ a’an. Chirix a’an k’e li saq’e sa’ li pizarron ut kanab’eb’ chixyiib’ankil jun xtusulal ru li k’anjeleb’aal naxk’e qe li qaChoxahil Yuwa’ re xq’axb’aleb ru lix q’ojyinal li ruchich’och’.

  • Chan ru naq eb’ li kok’al naru neke’xtenq’a jalaneb’ kristiaan neke’tawman sa’ li q’ojyin sa’ musiq’ej? Re xtenq’ankileb’ chi k’oxlak chirix li patz’om a’an, k’ut li video “Elegir la luz” (LDS.org) ut kanab’eb’ chi aatinak chirix laj alinanel sa’ b’aqlaq ch’iich’.

Jalam-uuch
reetalil li tzolok

Xb’oqb’aleb’ chi tzolok sa’ kab’l

Kanab’eb’ li kok’al chixwotzb’al rik’ineb’ lix junkab’al chan ru naru neke’xb’oq lix musiq’ahom li Kolonel sa’eb’ li rochoch.

Xchaab’ilob’resinkil li qak’utum

Waklesiheb’ xch’ool chi oxloq’ink. Jun na’leb’ aajel ru sa’ li oxloq’ink a’an xk’oxlankil li qaChoxahil Yuwa’ ut li Jesukristo. Naru nakajultika reheb’ li kok’al naq te’oxloq’inq rik’in xb’ichankil malaj xtz’uyinkil jun li b’ich malaj rik’in xk’utb’al jun xjalam-uuch li Jesus.

Isi reetalil