Kam Folem Mi, i kam long Scott Sumner

24–30 Oktoba.

Esikel 1–3; 33–34; 36–37; 47

“Bambae Mi Mekem Laef blong Yufala I Kam Niuwan. Bambae Mi Givim Niufala Tingting long Yufala”

Ol toktok blong Esikel Lod i bin kipim blong wan stamba tingting we i waes mo i save blesem laef blong memba blong klas blong yu. Tingting hevi long hemia taem yu stap stadi long ol raeting blong Esikel long wik ia.

Raetemdaon Ol Filing mo Tingting blong Yu

Invaetem Ol memba blong klas blong Serem Wanem Oli Gat

Ol pipol we oli harem Esikel i tijim ol tok blong hem “i naes” we “i naes,” “be oli no obei long hem nating” (luk long Esikel 33:30–33). ol memba blong klas oli save serem wan sot toktok we oli fanem long ol raeting blong Esikel we i givim insperesen long olgeta blong mekem samting.

Stap Tijim Doktrin

Esikel34

Lod i invaetem yumi blong fidim ol sipsip blong Hem.

Blong helpem ol memba blong klas blong faenem mining insaed long Esikel34, yu save raetem long bod situesen we oli maet fesem long laef, olsem rere blong givim seves olsem wan misinari, resemap ol pikinini, o kasem wan wok blong givhan. Ol memba blong klas oli save pikimap wan mo tingting hevi long hem taem oli rid olgetawan long Esikel 34:1–10. Invaetem olgeta blong serem wanem kaonsel oli save givim folem ol ves ia long situesen we oli pikimap. ?Wanem i minim blong fidim yumi be i no ol sipsip blong Lod? Olsem wanem yumi save stap olsem ol man blong lukaot long sipsip olsem Sevya? (luk long ol ves 11–16).

Yu maet kasem insperesen blong askem ol kwestin we i helpem ol memba blong klas oli tingting hevi long ol simbol long Esikel 34:11–31. ?Olsem eksampol, wanem nao i maet stap olsem “gudfala gras” mo “gudfala yad” i ripresentem long ves14? Wanem i defren bitwin wan sipsip we i “lus” mo wan we i “mestem rod”? (ves16). ?Olsem wanem Sevya i sevem laef blong tufala kaen sipsip ia? Ol memba blong klas oli save serem ol simbol we oli faenem long ol ves ia mo tokbaot wanem nao ol simbol ia oli tijim olgeta abaot Jisas Kraes.

Esikel37

Lod i stap karem ol man blong Hem oli kam tugeta mo i givim niu laef long olgeta.

• Rid long Esikel37 mo tingbaot promes blong Lod blong karem ol laen blong Isrel oli kam tugeta. Hemia i save helpem yumi blong gat wan save abaot wanem nao kam tugeta ia i stap minim, mo olsem wanem nao yumi stap tekempat long hem. Blong helpem ol memba blong klas blong luksave ol samting ia, yu save raetem long bod kwestin olsem Wanem Lod i stap traem blong mekem i hapen tru long kam tugeta blong Isrel? ?Olsem wanem nao hem i mekem hemia i hapen? Yu save askem haf pat blong klas blong yu blong rid long Esikel 37:1–14 mo nara haf i rid long Esikel 37:15–28 blong lukaotem ol save we ol ves ia oli givim olsem ol ansa long ol kwestin we i stap long bod. I maet help blong eksplenem se stik blong Josef mo Juda we oli stap talem long ol ves 16–19 i ripresentem Buk blong Momon mo Baebol. Taem ol memba oli stap serem ol ansa blong olgeta, leftemap tingting blong olgeta blong tokbaot wok blong olgeta long las dei ia blong karem Isrel i kam tugeta.

Esikel i luk long visen wan reva i ron i kamaot long tempol mo i hilim Ded Si.

Esikel 47:8–9

Tempol i givim hiling long saed blong spirit.

• Ol pikja oli save helpem ol memba blong klas oli andastanem visen we oli stap tokbaot insaed long Esikel 7:1–12. Olsem eksampol, yu save soem wan pikja blong tempol, wan reva, wan drae ples, mo Ded Si (luk ol pikja we oli stap long aotlaen blong wik ia long Kam Folem Mi—blong Wanwan Man, Woman mo Famli mo Bible Photographs, no.3, “Judean Wilderness”). I maet help blong eksplenem se Ded Si i gat plante sol tumas long hem mekem se i no gat fis mo plan i save gro long hem. Ol memba blong klas oli save rid long ol ves 1–12 mo serem wanem oli lanem abaot wota we oli eksplenem olsem we i stap long visen (luk tu long Revelesen 22:1 mo sot toktok we i stap long “Sam Moa Risos”). Oli save droem tu pikja blong visen blong Esikel. ?Wota i simbol blong wanem? ?Ol tri long ves12 oli ripresentem wanem? Maet ol memba blong klas oli save serem olsem wanem tempol mo blesing blong hem i karem i kam long laef blong olgeta, laef long saed blong spirit mo hiling.

Sam Moa Risos

Ol blesing blong tempol i save hilim yumi.

Tokbaot wota we i ron i kamaot long tempol long visen blong Esikel (luk long Esikel 47:1–12), Elda DaleG. Renlund i luksave:

“Tu (2) samting we wota i ripresentem i impoten. Faswan, nomata smol reva ia i no gat ol smolsmol han blong hem, hem i gro i kam bigwan, i waed mo i dip moa taem hem i stap ron i go. Wan semmak samting i stap hapen wetem ol blesing we oli kamaot long tempol taem ol pipol oli sil olsem ol famli. Samting i gro i go long tufala saed truaot long ol jeneresen taem ol siling odinens oli joenem ol famli tugeta.

“Seken, reva i mekem evri samting we hem i tajem i kam niu. Semmak, ol blesing blong tempol oli gat bigfala paoa ia blong hilim man. Ol blesing blong tempol i save hilim ol hat mo ol laef mo ol famli” (“Family History and Temple Work: Sealing and Healing,” Liahona, May 2018, 47–48; luk vidio tu blong “And the River Will Grow,” ChurchofJesusChrist.org).

Kam Antap long Fasin blong Yumi blong Stap Tij

Helpem ol narawan blong kasem Spirit. “Samtaem ol tija oli gat temtesen ia blong tingting se hem i save blong olgeta o stael blong olgeta blong tij o fasin blong hemwan nao i givim insperesen long olgeta we oli tijim olgeta. … Stamba tingting blong yu, olsem wan tija, i no blong mekem wan taf presentesen, be i blong helpem ol narawan blong kasem Tabu Spirit blong i lidim olgeta” (Teaching in the Savior’s Way, 10