„1. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Taastamise sissejuhatamine” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„1. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
1. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Taastamise sissejuhatamine
Tere tulemast Evangeeliumi taastamise aluste kursusele! Sellel kursusel uurite te viimsetel aegadel Jeesuse Kristuse Kiriku taastamisega seotud tähtsaid ilmutusi, õpetusi, inimesi ja ajaloosündmusi. Nende asjade palvemeelne uurimine aitab teil neid mõisteid ja inimesi teie enda elu ja olukordadega seostada. Samuti saate te omandada paremini vaimseid teadmisi ning teha vahet tõel ja valel.
See ettevalmistav materjal paneb aluse kogemusele, mille te tundides saate. Enne tunde õppetunni ettevalmistavat materjali uurides, aitab see teil saada õppimisel sisukamaid ja veelgi tähendusrikkamaid kogemusi.
Kui suhtute sellesse kursusesse palvemeelselt, näete Issanda kätt taastamise ajaloos ja kuulete Tema häält taastamisega seotud ilmutustes (vt ÕL 18:34–36). Esimese õppetunni lõpuks peaksite olema suutelised selgitama, miks oli Kiriku taastamine vajalik. Samuti peaksite tundma ära, kuidas Issand valmistas ette tee tõe uueks ajajärguks meie ajal.
1. osa
Mis viis suurele usust taganemisele?
Pärast Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmist jätkasid Tema apostlid Kiriku laienedes selle juhtimist. Juhataja M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, kuidas Jeesuse Kristuse Kirik viimaks usust taganes:
Uues Testamendis räägitakse, et algusaegade apostlid tegid palju tööd selleks, et kirik, mille Jeesus Kristus nende hoole alla jättis, säiliks, kuid nad teadsid, et lõpuks jooksevad nende püüded liiva. Paulus kirjutas Tessaloonika pühadele, kes olid õhinaga Kristuse teist tulemist ootamas, et „see päev ‥ ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine” (2Ts 2:3). ‥
Lõpuks hukkusid Peetrus ja kõik tema kaasapostlid märtritena, ainsaks teadaolevaks erandiks oli Armastatud Johannes. Apostel Johannesel ja Kiriku liikmetel oli raske kohutava surve all vastu pidada. Tänu nende lõputule tunnistusele jäi kristlus püsima ja sellest sai teise sajandi lõpuks märkimisväärne jõud. Paljud vaprad pühad aitasid kristlusel püsima jääda.
Hoolimata nende pühade märkimisväärsest teenimisest, ei hoidnud nad samasugust apostellikku volitust, mida Peetrus ja teised apostlid olid Issanda Jeesuse Kristuse enda poolt käte pea peale panemise läbi pühitsemisel saanud. Kui see volitus oli kaduma läinud, hakkasid inimesed õpetuse mõistmiseks muid allikaid otsima. Selle tulemusena läksid paljud selged ja hinnalised tõed kaduma. (M. Russell Ballard. Restored Truth. – Ensign, nov 1994, lk 65–66.)
Prohvet Nefi nägi nägemuses suurt usust taganemist. Ta nägi, et sellel usust taganemise ajal on pahelised inimesed „Talle evangeeliumist ära võtnud palju osi, mis on selged ja kõige hinnalisemad; ja samuti on nad ära võtnud mitmeid Issanda lepinguid” (1Ne 13:26). Ta nägi samuti, et suure usust taganemise ajal „paljud selged ja hinnalised asjad on [Piiblist] ära võetud” (1Ne 13:28). Ingel rääkis Nefile, et „nende asjade pärast, mis on Talle evangeeliumist välja võetud, ülimalt suur hulk komistab, jah, nii et Saatanal on nende üle suur võim” (1Ne 13:29).
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Miks oli Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamine vajalik?
2. osa
Kuidas Issand taastamise võimalikuks tegi?
Pärast sajandeid kestnud usust taganemist, mille jooksul väga vähestel inimestel oli ligipääs pühakirjadele, tegid inspireeritud mehed ja naised, sageli end ohtu seades, kõik, mis suutsid, et aidata teistel tõde leida. 14. sajandi lõpus alustas John Wycliffe Piibli tõlkimist inglise keelde ja oli seetõttu mõistsid tolleaegsed usujuhid ta süüdi ketserluses. 15. sajandi keskel muutis trükipressi leiutamine Piibli paljudele inimestele taskukohaseks. 16. sajandil mõjutas Issanda Vaim Martin Lutherit, Huldrych Zwinglit, John Calvinit, John Knoxi, Ann Askew’d ja paljusid teisi, kes hakkasid rääkima tolleaegsete suuremate kirikute puudustest. Ka William Tyndale ja teised tegid uued piiblitõlked. Paljud nendest reformaatoritest maksid oma tegevuse eest eluga. Nende püüdlused viisid uute protestantlike kirikute asutamiseni. Kuna Euroopas usuvabadus puudus, kaasnesid nende uute kirikute loomisega tohutud konfliktid.
Usuline tagakiusamine sundis neid ja paljusid teisi inimesi leidma endale uue kodu, kus nad saaksid vabalt Jumalat kummardada. Nende hulgas olid rändurid, kes reisisid 17. sajandi algul Inglismaalt Ameerikasse. Prohvet Nefi nägi nägemuses paljusid selliseid usureformaatoreid, kes lõpuks Ameerikasse elama asusid.
Uurimine õppetunniks valmistumisel
Lugege läbi salmid 1. Nefi 13:13–16, 19.
Rändurite järeltulijad ja teised sisserändajad, kes otsisid pärast Suurbritanniast eraldumist suuremaid vabadusi, viisid Ameerika iseseisvussõjani. Ühe ameeriklaste poolel võidelnud sõduri nimi oli Asael Smith. Asael, Joseph Smithi isapoolne vanaisa, oli ühel puhul öelnud: „Minu hinges on sügavalt juurdunud teadmine, et üks minu järeltulijatest avaldab töö, mis toob suuri muutusi maailma usus” (Joseph Fielding Smith, Essentials in Church History, 2 kd, 1953, 1. kd, lk 4). Asael oli tunnistajaks uue rahvuse sünnile, mille aluseks oli usuvabadus.
Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et Ameerika Ühendriikide loomine oli maailma evangeeliumi taastamiseks ettevalmistav samm:
Rohkem kui sajand hiljem juhtis taoline usuline tunnetus Ameerika mandri uue rahvuse loojaid. Jumala käe juhatusel tagasid nad ”Õiguste deklaratsiooniga” usuvabaduse kõigile kodanikele. Neliteist aastat hiljem, 23. detsembril 1805 sündis prohvet Joseph Smith. Ettevalmistused taastamiseks olid jõudmas lõpule.
‥ Ma tunnistan, et [Jeesuse Kristuse] käsi on olnud taastamistöö peal maailma loomise algusest peale ja see on ka edasi kuni Tema teise tulemiseni välja. (Robert D. Hales. Ettevalmistused taastamiseks ja teiseks tulemiseks: „Minu käsi on sinu peal”. – 2005. a sügisene üldkonverents.)
Juhataja M. Russell Ballard on õpetanud:
Joseph Smith vanem, prohveti isa, kannatas rahapuuduses. ‥ Ta hakkas partneriga äri ajama. Äripartner võttis tema raha ja kaotas selle. Nad ostsid talu, kuid see laostus. Nad ostsid uue talu, mis samuti laostus, siis veel ühe ja seegi laostus. Lõpuks kolis Joseph Smith vanem Palmyrasse. Issanda käsi tegutses, lastes Smithide perel kolida sinna, kus Ta neid vajas. (M. Russell Ballard. The Tapestry of God’s Hand, [Joseph Smith Memorial Fireside, 13. veebr 2011, Logan Institute of Religion, Utah State University])
Jumaliku plaani kohaselt sündis Joseph Smith õigel ajal, õiges kohas ja õigetes tingimustes, et taastamise sündmused võiksid toimuma hakata. President Brigham Young on tunnistanud:
[Joseph Smith] oli igavikus ette määratud juhtima seda viimast evangeeliumi ajajärku. (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 96.)
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Mida me saame Issandalt õppida sellest, kuidas Ta valmistas ette tee Joseph Smithile ja evangeeliumi taastamiseks?