„9. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Meie jumalik Lunastaja” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„9. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
9. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Jeesus Kristus: meie jumalik Lunastaja
Mõned inimesed näevad Jeesuses Kristuses lihtsalt head eeskuju, keda järgida, mõned muistset prohvetit ja mõned maailma Päästjat. Millised on levinumad Issandaga seotud uskumused ja hoiakud teie kodukohas? Millised on teie uskumused ja tõekspidamised Tema kohta? Uurides nägemusi, ilmutusi ja pühakirjakohti, mille prohvet Joseph Smith on Jeesuse Kristuse kohta saanud, mõelge sellele, kuidas need võivad suurendada teie usku ja tunnistust Temasse kui jumalikku Lunastajasse.
1. osa
Kuidas on Joseph Smith ja taastamine olulise tähtsusega selles, et ma Issandat Jeesust Kristust mõistaksin?
Joseph Smithi isiklik suhe Issandaga sai alguse Josephi nooruses. Ta kirjutas, et umbes 12-aastaselt tundis järgmist: „Mu meel oli väga häiritud, sest mind mõisteti minu pattudes süüdi. ‥ Ma tundsin, et peaksin kurvastama iseenda ja maailma pattude pärast.”
Hiljem hüüdis noor Joseph Issanda poole, et talle halastataks ja Issand rääkis temaga nägemuses, öeldes: „Joseph, mu poeg, su patud on sulle andeks antud. Mine oma teed, käi mu seaduste järgi ja pea mu käske. Vaata, mina olen hiilguse Issand. Mind löödi maailma eest risti, et kõik need, kes usuvad minu nimesse, võiksid saada igavese elu.”
Esimese nägemuse ajal saadud kogemuse läbi sai Joseph isiklikult teada, et Jeesus Kristus ja Taevane Isa on halastavad ja andestavad. Kui Joseph oli Issandaga rääkinud ja tema patud olid talle andeks antud, tunnistas ta: „Mu hing oli täitunud armastusega ja palju päevi tundsin ma suurt rõõmu. Issand oli minuga” (Joseph Smith’s Accounts of the First Vision. Circa Summer 1832 History, josephsmithpapers.org).
Meenutage, millal olete teie tundnud nii nagu tundis Joseph. Võite end ehk samastada tema sooviga saada andestust ja samuti tema rõõmuga saades teada, et Issand oli koos temaga.
Joseph Smithi arvukad nägemused Päästjast võimaldasid tal teenida Jeesuse Kristuse vägeva viimse aja tunnistajana. Töötades 1832. aasta 16. veebruaril inspireeritud piiblitõlke (mida tuntakse Joseph Smithi tõlkena) kallal, nägid Joseph Smith ja Sidney Rigdon nägemust, milles nad nägid „Poja auhiilgust Isa paremal käel”. Jeesusest Kristusest rääkides tunnistasid nad: „Ta elab!” (ÕL 76:20; 22–23)
Pange tähele, milliseid teisi tõdesid Jeesuse Kristuse kohta prohvetile selles nägemuses näidati.
Neli aastat hiljem tunnistas prohvet taas, et oli näinud Kirtlandi templis Päästjat ja kuulutas, et „tema pale säras eredamalt kui päike ja tema hääl oli kui suurte vete kohin” (ÕL 110:3).
Issand õpetas pühadele, et kui nad Vaimu kaudu antud ilmutusi uurivad, „võite tunnistada, et te olete kuulnud minu häält ja tunnete minu sõnu” (ÕL 18:36).
Mõtiskledes Joseph Smithi panusele seoses sellega, et me Jeesust Kristust mõistaksime, kuulutas vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Lävides isiklikult Issandaga, tõlkides ja avaldades Mormoni Raamatu ning pitseerides oma tunnistuse oma märtriverega, sai Josephist Jeesuse Kristuse kui jumaliku Lunastaja õige olemuse peaasjalik ilmutaja. (D. Todd Christofferson. Uuesti sündinud. – 2008. a kevadine üldkonverents.)
2. osa
Millised taastatud teadmised Päästja lepitusest võivad minu usku Temasse suurendada?
Märkus: Lugedes järgmisi pühakirjakohti ja prohvetlikke õpetusi, võiksite Päästja lepitusega seotud tõed, mis teile silma jäid, ära märkida.
Paljud lihtsad ja hinnalised tõed Päästja evangeeliumi ja lepituse kohta taastati Joseph Smithi tõlgitud Mormoni Raamatu kaudu (vt 1Ne 13:34, 40).
President Russell M. Nelson on selgitanud, mis muudab Jeesuse Kristuse lepituse lõputuks:
Tema lepitus on lõputu – sellel pole piire [vt 2Ne 9:7; 25:16; Al 34:10, 12, 14]. See oli lõputu ka selles mõttes, et kogu inimkond saab päästetud lõputust surmast. See oli lõputu Tema tohutute kannatuste mõttes. See oli lõputu ajas, tehes lõpu eelnevale loomade ohverdamise tavale. See oli lõputu oma ulatuselt – selle pidi tegema ühe korra kõigi eest [vt Hb 10:10]. Ja lepituse halastus ei laiene mitte ainult lõputule inimeste arvule, vaid ka lõputule maailmade arvule, mille Ta on loonud [vt ÕL 76:24; Ms 1:33]. See oli lõputu, ületades iga inimestele tuntud mõõdupuu või sureliku arusaamise.
Jeesus oli ainuke, kes võis teha sellise lõputu lepituse, kuna Ta sündis surelikust emast ja surematust Isast. Tänu sellele ainulaadsele sünnipärale oli Jeesus lõpmatu. (Russell M. Nelson. The Atonement. – Liahona, nov 1996, lk 35.)
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas pärast Alma 7. peatüki tsiteerimist:
Pole olemas füüsilist valu, vaimset haava, hingeahastust või südamevalu, jõuetust või nõrkust, millega võime surelikkuses vastamisi sattuda, mida Päästja poleks kogenud. Võime nõrkusehetkel hüüda: „Keegi ei tea, mida ma tunnen. Keegi ei mõista!” Ometi teab ja mõistab Jumala Poeg täiel määral, sest Ta on tundnud ja kandnud meie koormaid. Ja tänu Tema lõputule ja igavesele ohverdusele (vt Al 34:14) on Tema osadus täiuslik ja Ta võib oma käe halastavalt meie poole sirutada. Ta saab ulatada sõbrakäe, puudutada, aidata ja anda meile jõudu. (David A. Bednar. Jaksake vaevata kanda oma koormaid. – 2014. a kevadine üldkonverents.)
Joseph Smith sai ilmutuse, mis sidus Issanda mõistetamatu kannatuse hingede väärtusega. Olles kutsunud Oliver Cowdery ja David Whitmeri meeleparandusest jutlustama, andis Issand neile juhiseid.
Martin Harrisele antud ilmutuses seletas Issand oma lepitusohvri rohkem lahti. Martinile tegi muret, et ta võis oma talust ilma jääda, et Mormoni Raamatu avaldamise eest tasuda. Issand käskis Martinil ilmutuses meelt parandada ja seejärel ilmutas ainulaadse ülestähenduse oma isiklikest kannatusest.
Kui mõtisklete kannatusele, mille Jeesus Kristus teie pärast läbi elas, võiksite lugeda või kuulata laulu „Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma” sõnu (Kiriku lauluraamat, nr 119).