„14. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Issand ilmutab lisapühakirjad”, Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„14. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
14. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Issand ilmutab lisapühakirjad
President Russell M. Nelson on öelnud: „[Prohvet Joseph Smithi] kaudu on meile antud rohkem pühakirjalehekülgi kui ühegi teise prohveti kaudu” (Püüdke laine kinni. – 2013. a kevadine üldkonverents). Pühakirjad, mille Issand Joseph Smithi kaudu esile tõi, on vägev tunnistus tema jumalikust prohvetikutsest. Uurides mõtelge, kuidas lisapühakirjad on tugevdanud teie mõistmist ja tunnistust Taevasest Isast, Jeesusest Kristusest ja evangeeliumist.
1. osa
Mida me usume jätkuva ilmutuse ja lisapühakirjade kohta?
Joseph Smith kuulutas ühele Chicago ajakirjanikule, kes küsis Jeesuse Kristuse Kiriku uskumuste kohta: „Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.” (UA 1:9)
See uskumus jätkuvasse ilmutusse elava prohveti kaudu on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule omane õpetus. Lisaks Piiblile õpime olulisi tõdesid Mormoni Raamatust, Õpetuse ja Lepingute raamatust ja Kallihinnalisest Pärlist – mida me samuti pühakirjadeks peame.
Joseph Smithi piiblitõlge selgitab samuti mitmeid piiblisalme ja taastab paljud lihtsad ja kallihinnalised tõed, mis aegade jooksul kaduma läksid.
2. osa
Kuidas võib Õpetuse ja Lepingute uurimine õnnistada meie elu?
Prohvet Joseph Smith kirjutas: „Neil Kiriku alguspäevil oli inimestel suur tahtmine saada Issanda sõna kõigis küsimustes, mis mingil viisil puudutasid meie päästet” (History, 1838–1856 [Manuscript History of the Church], kd A-1, lk 146, josephsmithpapers.org). Issand vastas armulikult ja korduvalt neile soovidele ilmutuse kaudu.
Kirik oli olnud organiseeritud vaid 18 kuud, kui prohvet tegi konverentsil Hiramis Ohio osariigis ettepaneku vanemate rühmale, et nad koguksid kokku ja avaldaksid Issanda antud ilmutused. Selle tegemine oleks muutnud ilmutused kättesaadavaks kõigile Kiriku liikmetele ja aidanud kaasa misjonitööle. Kiriku liikmed kuulutasid sellel konverentsil, et ilmutused on „väärt … rohkem kui kogu maa rikkus” (Minute Book 2, lk 18, josephsmithpapers.org). Veidi aega hiljem avaldati ilmutused köites pealkirjaga „Käskude raamat”. Hiljem avaldati need ja teised ilmutused raamatus Õpetus ja Lepingud.
Õpetuse ja Lepingute sissejuhatus aitab meil mõista, miks ilmutuste kogumik nii väärtuslik on: „Need sõnumid, hoiatused ja õhutused on kasuks kogu inimkonnale ja sisaldavad kutset kõikidele inimestele kõikjal – kuulata Issanda Jeesuse Kristuse häält, mis räägib neile nende maise heaolu ja nende igavese pääste eesmärgil” (sissejuhatus Õpetuse ja Lepingute raamatusse; vt ka ÕL 18:34–36).
Vanemate konverentsi ajal sai Joseph ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 1. osas. See oli Isanda enda eessõna neile ilmutustele.
Uurimine õppetunniks valmistumisel
Lugege salme Õpetus ja Lepingud 1:17, 21–23, 37.
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Mõtelge, kuidas Issand on kõnelenud teiega Õpetuse ja Lepingute raamatu uurimise jooksul. Leidke Õpetuse ja Lepingute raamatust kirjakoht, mis on tugevdanud teie usku Jeesusesse Kristusesse. Tulge tundi, olles valmis seda kirjakohta jagama.
3. osa
Kuidas aitavad Joseph Smithi tõlge ja Kallihinnaline Pärl mul paremini Päästjat ja Tema evangeeliumi mõista?
Prohvet Joseph Smith näitas terve elu jooksul üles suurt armastust Piibli vastu. Kuid ta mõistis, et selle tekstis oli vigu. Ta ütles:
„Ma usun Piiblisse sellisena, nagu see tuli algsete kirjutajate sulest. Võhikutest tõlkijad, hooletud ümberkirjutajad, salakavalad ja äraostetavad preestrid on teinud palju vigu.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith [2007], lk 207)
1830. aasta suvel tegi Joseph Smith algust inspireeritud piiblitõlkega. Ta ei tõlkinud Piiblit ühest keelest teise ja tal polnud ka Piibli originaalkäsikirja, millega töötada. Selle asemel luges ja uuris Joseph kuningas Jamesi piibliversioonist pühakirjasalme ja tegi seejärel Pühast Vaimust inspireerituna parandusi ja täiendusi.
Osa prohveti inspireeritud muudatusi võib leida mõne Piibli väljaande joonealustes märkustes ja lisas ning pühakirjajuhis (scriptures.ChurchofJesusChrist.org).
Kallihinnaline Pärl on kogum inspireeritud kirjutisi, mis selgitavad ja toovad meile suuremat arusaamist evangeeliumist. Moosese raamat koosneb katketest 1. Moosese raamatu Joseph Smithi tõlkest. „Joseph Smith – Matteuse” on osa Joseph Smithi Uue Testamendi Matteuse 23. ja 24. peatüki tõlkest. „Joseph Smith – ajalugu” ja usuartiklid on osa Josephi tunnistusest ja tõekspidamiste kokkuvõttest.
Kallihinnaline Pärl sisaldab samuti patriarh Aabrahami kirjutisi. 1835. aasta suvel saabus Kirtlandisse Ohiosse mees nimega Michael Chandler koos nelja muumia ja mitme muistse papüürusrulliga, mis pärinesid Thebesest Egiptuses. Prohvet Joseph Smith uuris papüürusrulle ja pärast „mõne hieroglüüfimärgi tõlkimist” kuulutas ta, et „üks rullidest sisaldas Aabrahami ja teine Egiptuse Joosepi kirjutisi” (History, 1838–1856, kd B-1 [1. sept 1834–2. nov 1838], lk 596). Kiriku liikmete abiga ostis prohvet muumiad, kaks papüürusrulli ja mitu papüüruse fragmenti. Ta tõlkis osa Aabrahami kirjutistest Jumala anni ja väega ning hiljem avaldas need esiteks Kiriku ajalehes Times and SeasonsTimes and Seasons ja hiljem Aabrahami raamatus.
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Leidke pühakirjakoht Joseph Smithi tõlkest või Kallihinnalisest Pärlist, mis on süvendanud teie arusaamist Päästja evangeeliumist. Kui te ise kirjakohta ei leia, siis võite valida ühe järgmisest nimekirjast. Olge tundi tulles valmis jagama oma kirjakohta ja miks te selle valisite.
-
Joseph Smithi tõlge, Johannese 1:19 (õpiabides, võrdle Jh 1:18); JST, Jh 4:26 (õpiabides)
-
Joseph Smithi tõlge, Matteuse 7:1–2; Joseph Smith Translation, Luke 6:29–30 (õpiabides ja ingliskeelse kuningas Jamesi piibliversiooni lisas; võrdle vastavate kirjakohtadega Matteuse ja Luuka raamatus)
4. osa
Mis on Aabrahami raamat?
Aabrahami raamat on pühakirjaraamat, mis räägib prohveti varajasest elust tema enda sõnadega. See räägib tema soovist „saada suuremaks õigemeelsuse järgijaks” (Aabr 1:2) ja usaldusest, mis tal oli Isandasse, kes imelisel kombel päästis teda pärast seda, kui tema „isad” olid andnud ta ohverdamiseks vaarao preestrite kätte (vt Aabr 1:5–7, 30). See raamat õpetab sügavaid tõdesid Aabrahami lepingu, surelikkusele eelnenud elu, vaimude igavese olemuse, ettemääratuse, taevase nõukogu ja elu eesmärgi ning maailma planeerimise ja loomise kohta. Kõige märkimisväärsemalt tunnistab see Jeesusest Kristusest – Tema surelikkusele eelnenud ülemlikkusest, Tema halastusest, Tema väest päästa Jumala lapsi ning Tema kesksest rollist Taevase Isa plaanis.
Järgmised teemad räägivad sellest, mida me teame ja mida me ei tea Aabrahami raamatu esiletulemise kohta.
Aabrahami raamat ja muistne maailm
Aabrahami raamat ühtib märkimisväärselt sellega, mida õpetlased muistse maailma kohta teavad. Kõike seda polnud Joseph Smithi ajal veel avastatud või ei olnud hästi teada. Näiteks arvati mõnda aega, et egiptlased ei teinud inimohverdusi, nagu seda Aabrahami raamatus kirjeldatakse (vt Aabr 1:8–15; „Jäljend joonisest Aabrahami raamatus”, nr 1). Hiljutised ajaloolised leiud kinnitavad nüüd, et nad seda tegid ning see oli suunatud nende vastu, kes kahtlesid egiptlaste usutalitustes, nagu seda tegid Oniita tütred, kellele viidatakse kirjakohas Aabrahami 1:11.
Õpetlased on samuti leidnud, et ohverdusi ei tehtud ainult Egiptuses, vaid samuti piirkondades, mis olid Egiptuse mõjuvõimu all (vt Aabr 1:1, 5–11). Aabrahami raamat räägib Olišemi tasandikust Uuri- ja Haaranimaa lähedal (vt Aabr 1:10). Selle koha nimi oli Joseph Smithi päevil kõigile tundmata. Kuid nüüdseks avastatud muistsed kirjutised räägivad kohast nimega Ulišem, mis asub Haaranimaa lähedal, mis võis olla sama koht, mida mainitakse Aabrahami raamatus. Mitu muistset kirjutist räägib samuti, et Aabraham õpetas egiptlaseid, kasutades astronoomiat (vt Aabr 3:1–15; „Jäljend”, nr 3). Teised muistsed dokumendid räägivad Aabrahami nägemusest loomise kohta ja kirjeldavad taevast nõukogu, kus arutati ja planeeriti inimkonna loomist (vt Aabr 3:23–25; 4:26–27). Need järjepidevused viitavad Aabrahami raamatu tõepärasusele.
Lisainfo saamiseks vt ka „Translation and Historicity of the Book of Abraham”. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org; Daniel C. Peterson. News from Antiquity. – Ensign, jaan 1994, lk 16–21; ja Kerry Muhlestein. Egyptian Papyri and the Book of Abraham: A Faithful, Egyptological Point of View. – Robert L. Millet, toim, No Weapon Shall Prosper: New Light on Sensitive IssuesNo Weapon Shall Prosper: New Light on Sensitive Issues (2011), rsc.byu.edu.
Egiptuse papüürus
Pärast Joseph Smithi surma müüs tema perekond muumiad ja papüürused. Enamik papüüruseid arvati olevat hävinud suures Chicago tulekahjus 1871. aastal. Kuid 1967. aastal andis New Yorgi kunstimuuseum Metropolitan Museum of Art Kirikule üle papüüruse fragmendid, mis olid kunagi kuulunud prohvet Joseph Smithile. Need leitud fragmendid pärinevad ajast mõnisada aastat enne Kristust, kaua pärast seda, kui elas Aabraham.
Kriitikud on püüdnud kasutada papüüruse fragmentide dateerimist, et heita kahtlust Aabrahami raamatu tõepärasusele. Kuid papüüruse fragmendid ei pea pärinema Aabrahami aegadest selleks, et Aabrahami raamat õige oleks. Muistseid ülestähendusi edastatakse tihtipeale koopiatena või koopiate koopiatena. Näiteks pärinevad Piibli raamatute vanimad olemasolevad käsikirjad ajast, mis oli sajandeid pärast seda, kui need algselt kirjutati (vt John Gee. A Guide to the Joseph Smith Papyri [2000], lk 23–25, scholarsarchive.byu.edu; Kerry Muhlestein. Egyptian Papyri and the Book of Abraham: Some Questions and Answers. – Religious Educator, kd 11, nr 1 [2010], lk 91–108).
Mõned inimesed kritiseerivad Aabrahami raamatut, sest kaasaegne muistseid matusetekste sisaldavate papüüruse fragmentide tõlge erineb Aabrahami raamatus olevast tekstist. Sellele võib olla mitu põhjust.
Üks papüüruse fragment sisaldab osa kujutisest, mis on Aabrahami raamatus jäljend 1. Mõned arvavad, et selle kujutise kõrval olev tekst oli allikaks, millelt Joseph Smith Aabrahami raamatu tõlkis. Kuid on tavapärane leida Egiptuse papüüruselt kujutisi, mis asuvad kaugemal tekstist, milles neid kirjeldatakse. Pealtnägijad kirjeldavad „mitmeid ülestähendusi, mis olid kirjutatud papüürusele”, nende seas „suur rull” või mitu „rulli” papüürust (vt John Gee, An Introduction to the Book of Abraham [2017], lk 5). Tõlkimisel võis prohvet Joseph Smith töötada papüüruste osadega, mis hiljem hävinesid. Seega me ei tea, millist papüüruse osa Joseph tõlkeprotsessis kasutas.
Teised on arvanud, et ehk ei ole Aabrahami raamat või selle osad otsetõlge papüüruselt. Selle arvamuse kohaselt võis Egiptuse hieroglüüfide uurimine anda Josephile ilmutuse Aabrahami elu ja õpetuste võtmesündmustest, samamoodi, nagu prohvet Piiblit uurides Moosese raamatu sai. Ei Issand ega Joseph Smith ei selgitanud, kuidas Aabrahami raamat tõlgiti.
Tunnistus Jumalalt
Aabrahami raamat on and Jumalalt. Nii nagu teistegi pühakirjade puhul, sõltub Aabrahami raamatu tõesuse kohta tunnistuse saamine peamiselt usust. Jumalik tunnistus selle õpetuste kohta, mis tuleb palvemeelse uurimise ja Püha Vaimu ilmutuse kaudu, on kõige suurem tõestus, et see on tõde. President Dieter F. Uchtdorf tunnistas Esimeses Presidentkonnas teenides: „On olemas üks lõpliku, õige ja äraostmatu tõe allikas. See allikas on meie lõputult tark ja kõiketeadev Taevane Isa.” (What Is Truth? – Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 13. jaan 2013, lk 5, speeches.byu.edu)