„17. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Keset vastuseisu ustavaks jäämine”, Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„17. Õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal”, Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
17. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Keset vastuseisu ustavaks jäämine
Me kõik oleme kogenud oma usu proovilepanekut. Üks katsumusi selles elus on püsida Jumalale ustav ja kindel, kui kogeme neid raskeid aegu. Uurides järgmist materjali, leidke põhimõtteid, mis võivad teid juhatada usu proovilepaneku ajal.
1. osa
Milliseid probleeme kogesid pühad Kirtlandis Ohios 1830. aastate lõpus?
„Paljude Kirikus kõige tugevamate meeste põlved vankusid,” ütles Brigham Young 1837. aastal Kirikut tabanud kriisi kohta (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith [2007], lk 317). Vaid aasta varem olid pühad nautinud rahu ja ilmutuste tulva Kirtlandi templi pühitsemisel. Kuid pühitsemisele järgnenud kuude jooksul hakkas „hangeldamise vaim”, mis oli riiki vallanud, levima ka pühade seas. Heber C. Kimball kirjutas, et Kirtland „paistis edenevat suures jõukuses ja kõik soovisid saada rikkaks; mina tundsin, et need rikkused olid kunstlikud ja kujuteldavad. See rikkuse ilming pani paljusid pühasid uskuma, et oli saabunud aeg, mil Issand neid maa aaretega rikastab, ja see uskumus pani neid tegema suuri pingutusi niivõrd, et kaks Kaheteistkümne liiget, Lyman E. Johnson ja John F. Boynton, läksid New Yorki ja ostsid 20 000 dollari väärtuses kaupa ning asusid tegelema kaubandusega, laenates märkimisväärse rahasumma Polly Voce’ilt ja teistelt pühadelt Bostonis ja ümberkaudsetel aladel, mida nad pole tagasi maksnud”. (Orson F. Whitney, The Life of Heber C. Kimball [1888], lk 111–112)
Uhkuse vaim, vigade leidmine ja usust taganemine levisid paljude pühade seas. Eliza R. Snow meenutas:
„Paljud, kes olid olnud alandlikud ja ustavad iga ülesande täitmisel, ‥ muutusid oma vaimus ülbeks ja südamelt uhkeks. Kui need pühad joobusid maisest armastusest ja meelsusest, lahkus Issanda Vaim nende südametest.“ (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 317)
Vaatamata majandusliku õitsengu illusioonile oli Kirik suure finantssurve all, sest templi ehitamiseks ja maade ostuks oli Kirik võtnud võlgu kümneid tuhandeid dollareid. Nüüd oli Kirtlandis ja Missouris pühadel raskusi Issanda käskude järgimise ja veelgi rohkema maa ostmisega, et ehitada uusi asulaid Far Westis ja Jacksoni maakonnas. Püüdes leevendada Kirikul lasuvat finantssurvet, moodustasid Joseph Smith ja teised Kiriku juhid väikese panga, millele panid nimeks Kirtlandi Hoiuühistu. Paljud liikmed, nende seas Joseph Smith, ostsid uue panga aktsiaid. Paljud pühad uskusid, et tulevik toob majanduslikku õitsengut ja rikkust, kui nad elavad õigemeelselt.
1837. aasta alguses toimunud majanduslanguse tõttu läksid paljud pangad kogu Ameerika Ühendriikides pankrotti. Üleriigiline majanduslik paanika ja mõne mitteliikmest kodaniku tugev vastuseis aitasid kaasa Kirtlandi Hoiuühistu läbikukkumisele seitse kuud pärast selle asutamist. Kakssada panga investorit kaotasid peaaegu kõik ja Joseph Smith kaotas kõige rohkem.
Kuigi enamik pühasid ei kaotanud usku ja püsisid sellel katsumuste perioodil ustavana oma tunnistusele, süüdistasid paljud teised, nende seas ka mõned Kiriku juhid, oma finantsprobleemides Joseph Smithi. Mõned väitsid, et ta on langenud prohvet ja soovisid määrata Kirikule tema asemele uue juhi.
2. osa
Mida võime teha, et püsida tugeva ja kindlana, kui meie usku proovile pannakse?
1837. aasta alguses aitas Kirikut Missouris juhtida Thomas B. Marsh, kes oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja. Olles kuulnud, et mõned kvoorumi liikmed olid muutunud Joseph Smithi suhtes kriitiliseks ja hakanud üksteisega riidlema, reisis Thomas Kirtlandi Ohios, lootes Kaheteistkümne Kvoorumit ühendada.
Teel Kirtlandi sai Thomas teada, et prohvet oli kutsunud kaks kvoorumi liiget teenima misjonil Inglismaal. Thomas uskus, et kvoorumi juhatajana oli tema kohus neid misjonile kutsuda. Kui Thomas saabus Kirtlandi, jagas ta oma muret Joseph Smithiga ja prohvet sai ilmutuse, milles anti Thomasele nõu (vt Revelations in Context [2016], lk 55–57).
Kui te loete Issanda sõnu Thomasele, siis mõtisklege, milline nõu ja tõde selles kirjakohas võiks aidata kedagi, kellel on probleeme oma usuga. Võite leitu soovi korral ära märkida.
3. osa
Kuidas võib vastuseis valmistada meid ette kõige tähtsamateks õppetundideks?
Mõned inimesed Kirtlandis, kes olid Kirikust lahkunud, püüdsid Joseph Smithi tappa. Issand hoiatas teda ilmutuses ja ta lahkus öösel koos Sidney Rigdoniga ning reisis Far Westi Missouris, saabudes sinna 1838. aasta märtsis. Selle aasta suvel ja sügisel viisid valestimõistmised ja pinged Missouri elanike ja Kiriku liikmete vahel relvastatud konfliktini Missouri põhjaosas. Usaldades liialdatud aruandeid selle konflikti kohta, andis Missouri kuberner välja hävituskäsu, et pühad väevõimuga osariigist välja ajada. Peatselt pärast seda, 1838. aasta novembris vahistati Joseph Smith ja teised Kiriku juhid valesüüdistustega osariigi reetmises ning lõpuks vangistati nad Liberty vanglas Clay maakonnas Missouris.
„Elu vanglas rõhus Josephit. Õelutsejad piilusid aknatrellidest sisse, et teda jõllitada või roppusi karjuda. Temal ja teistel vangidel polnud sageli muud süüa kui natuke maisileiba. Õled, mida nad olid detsembrist saadik küljealusena kasutanud, olid lamedaks litsutud ega pakkunud mingit mugavust. Kui nad läitsid tule, et end soojendada, täitus vangikoobas lämmatava suitsuga.
Alates ajast, mil Joseph oli saanud oma jumaliku kutse, pürgis ta vastuseisust hoolimata edasi, püüdes kuuletuda Issandale ja koguda kokku pühasid. Ja kuigi kirik oli aastate jooksul edenenud, tundus see nüüd olevat kokkukukkumise äärel.
Rahvajõugud olid ajanud pühad välja Siionist Jacksoni maakonnas. Kirikusisesed lahkarvamused olid lõhestanud Kiriku Kirtlandis ja jätnud templi võlausaldajate kätesse. Nüüd pärast kohutavat sõda oma naabritega olid pühad hajutatud mööda Mississippi jõe idakallast heitunute ja kodututena.
[Joseph tundis, et] pühad olid head inimesed, kes armastasid Jumalat. Nad ei väärinud seda, et neid endi kodudest välja lohistati, läbi peksti ja surema jäeti.“ (Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days, 1. kd, The Standard of Truth, 1815–1846, 2018, lk 384–385)
Kirjas Kiriku juhtidele ja pühadele kodus, hüüdis Joseph palvemeelselt: „Oo Jumal, kus sa oled? ‥ Kui kaua sa peatad oma kätt ja sinu silm ‥ vaatab igavestest taevastest seda nurjatust, mis saab osaks sinu rahvale ja sinu teenijatele, ja sinu kõrva läbistavad nende appihüüded?” (ÕL 121:1–2)
Mõtelge ajale, mil teie kogesite vastuseisu ja hüüdsite Jumala poole, et abi saada. Kui te uurite järgmiseid sõnu, mida Issand kõneles Josephile Liberty vanglas, siis kujutage, et Issand ütleb neid teile. Soovi korral võite fraasid ja põhimõtted, mis teile silma jäävad, ära märkida.