Jää minuga!

Aupaklikult

1. Jää minuga! On jõudmas õhtuaeg;
pimedus saabub, Issand, siia jää!
Kui teised kaovad, lohutust ei saa,
kurbade trööstija, jää minuga!

2. Kiiresti möödub meie elupäev.
Rõõm kahvatub ja maine hiilgus lä’eb.
Muutus ja häving mindki ümbritseb,
Issand, ei muutu Sa, jää minuga!

3. Ma vajan iga tund Su lähedust.
Mis peale armu tõrjuks kiusatust?
Kes peale Sinu võiks mind toetada?
Rõõmus ja kurbuses jää minuga!

Sõnad: Henry F. Lyte, 1793–1847

Viis: William H. Monk, 1823–1889