Jumal meid nõnda armastas

Väärikalt

1. Jumal meid nõnda armastas,
et ainsa Poja ohverdas,
kes teed meil’ soovib näidata,
et leiaksime Jumala.

2. Maa peale tuli elama,
laskma end, süütut, roosata.
Suri Ta puhta, pühana,
seaduse järgi lunana.

3. Oo, armastus nii jumalik!
Küll olen Talle tänulik,
et mindki Ta siis lunastas,
et mul on koht Ta südames.

4. Soovib Ta, et mu sõnas, teos
otsiks Ta tahet juba eos,
end laseksin Tal juhtida,
käiks sama rada Pojaga.

5. Sakrament meelde tuletab,
makstud me eest on verega.
Osa kui võtan, luban ma
Jumalat meeles pidada.

Sõnad: Edward P. Kimball, 1882–1937