48
On usk meile kalju
Väärikalt
1. On usk meile kalju, nii kõikumatu,
mis Jumala sõnas on annetatud.
Ei muud palu, andke mul’ kingitus see!
Nüüd Jeesuse juurde, nüüd Jeesuse juurde,
nüüd Jeesuse juurde lä’en kiirustades.
2. Kas haige või terve, rikka, vaesenagi,
kas omaste keskel või kaugemal siit,
kas maa peal või merd mööda kulges mu tee,
ei palunud muud, kui, ei palunud muud, kui
Su tahe, oo Jumal, see täitugu veel!
3. On Jumala sõnadel julgustav arm:
Su kõrval ma kõnnin ja sind talutan.
Sul nõrkuses aitan ma püsida teel.
Sind teed pidi õiglast, sind teed pidi õiglast,
sind teed pidi õiglast ja vaga ma viin.
4. Kui kutsun sind kõndima muredemaal,
ei murda sind lase ma murekoormal eal.
Sest sinuga olen ja sind õnnistan,
sind puhastan patust, sind puhastan patust,
siis patust ja murest ma sind puhastan.
5. Kui raskustest läbi su elutee viib,
mu armu saad küllalt, et olla tugev siis.
Ei lase sul kukkuda iialgi ma,
vaid alati tõstan sind, vaid alati tõstan sind,
vaid alati tõstan ja sind ma õpetan.
6. Mu armastus tugev ja täiuslik see.
Saad eluea jooksul sest teada kogu tõe.
Ja ajal, mil hõbedast juus ehib pead,
siis tallena jälle sa, siis tallena jälle sa,
siis tallena jälle sa elu minult saad.
7. Kes Jeesuses leidnud on endale toe,
sel üksildus rindu ei iial enam poe,
sest põrgujõud võitu ta üle ei saa.
Ei eales, ei iial, ei eales, ei iial,
ei eales, ei iial ei hülga teda ma.
Sõnad: omistatud Robert Keenile, umb 1787
Viis: omistatud J. Ellisele, umb 1889