119
Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma
Mõtlikult
1. Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma
ja aina Ta armulikkusest saan osa ma.
Ta kannatas mu eest, mu ristigi kanda sai.
Mu, patuse eest Ta ohverdas kõik, mis sai.
[Chorus]
Oo, armu mõõtmatut, Ta oma elugi
mu eest on andnud nüüd!
Oo armu mõõtmatut, armu mõõtmatut.
2. Oo, ime, Ta pattudest tahab mind vabasta’.
Mu ülbe ja ükskõikse hinge Ta puhastab.
Ja minule, kurjale, armu veel jagab Ta.
Mind paneb Ta tähele, kohtu ees päästab ka.
[Chorus]
Oo, armu mõõtmatut, Ta oma elugi
mu eest on andnud nüüd!
Oo armu mõõtmatut, armu mõõtmatut.
3. Oo, käed naelutatud, nad maksid mu võlgasid.
Mis ohvrit, mis kahju nad kannata jaksasid.
Sind armu eest kiites Su poole ma palvetan
ja käed ühte liites Su trooni ees põlvitan.
[Chorus]
Oo, armu mõõtmatut, Ta oma elugi
mu eest on andnud nüüd!
Oo armu mõõtmatut, armu mõõtmatut.
Sõnad ja viis: Charles H. Gabriel, 1856–1932