177
Kui saaksid Kolobile minna
Mõtlikult
1. Kui saaksid Kolobile
minna silmapilguga
ja sama kiirusega
edasi sealt lennata –
kas keegi üldse eales,
lõputult, kui otsida,
võib leida sugupõlve,
kust pärit Jumalad?
2. Kas näeks siis võimsat algust,
mil ruum ei paisunud,
või loomingut, mis viimne,
ja kaoks kõik Jumalad?
Ma arvan, keegi pole
„puhast kõiksust“ näinud veel
ega paotanud eesriiet
ning leidnud tühjuse.
3. Jääb Jumalate looming,
jätkub elu maailmais,
on areng igavene,
ei eal see ring saa täis.
Ei lõpe iial aine,
ei lõpe iial ruum,
ei lõpe iial hinged,
inimsugu lõputu.
4. Ei lõpe iial voorus,
pole lõppu eales väel,
ei lõpe iial noorus,
tõde ikka kestma jääb.
Ei lõpe iial ühtsus,
eal ei lõpe arukus,
ei lõpe iial valgus,
ei lõpe preesterlus.
5. Ei lõpe olemine,
armastus ei lõpe eal,
ei lõpe taevais hiilgus,
pole kohta surmal seal.
Ei lõpe olemine,
armastus ei lõpe eal,
ei lõpe taevais hiilgus,
pole kohta surmal seal.
Sõnad: William W. Phelps, 1792–1872
Viis: inglise rahvaviis, kohandanud Ralph Vaughan Williams, 1872–1958, pärit inglise kirikulaulude raamatust „English Hymnal”. Kasutatud Oxfordi Ülikooli trükikoja loal. Koopiate tegemine ilma koopiaõiguse omaniku kirjaliku loata on keelatud.