1. Viib linnast välja mäele
üks kannatuste tee.
Seal löödi Jeesus ristile
me, inimeste eest.
2. Kes suudab valu hinnata?
Kes selle suurust teab?
Kuid teame, et Ta kannatas
meist igaühe heaks.
3. Ja keegi muu ei saanudki
me patte lunasta’.
Ta meile taevaväravad
nüüd kätte juhatab.
4. Ta iga loodut armastas,
siis armastagem ka,
et lunastuse lootuses
Ta tahet järgida.
Sõnad: Cecil Frances Alexander, 1818–1895
Viis: John H. Gower, 1855–1922