Kiriku lauluraamatu kasutamine

Järgnev materjal on mõeldud abistama kirikulaulude raamatu kasutamisel. See sisaldab selgitusi raamatu osade kohta, juhatusi kirikulaulude kasutamiseks kogudustes, laulukoorides ja erinevates rühmades, ning abistavat infot algajale muusikajuhatajale, oreli- ja klaverimängijale..

Kiriku lauluraamatu jaotus

Sisukord

Sisukord jaotab laulud üheteistkümnesse kategooriasse. Sarnase teema ja karakteriga laulud leiab samast osast. Siiski ei tohiks laulu paigutamine mingisse kategooriasse piirata ühegi kirikulaulu kasutust. Nii näiteks on laulud „See tarkus suur ja armastus” ja „Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma” paigutatud sakramendikategooriasse. See aga ei tähenda, et neid ei võiks kasutada muudel puhkudel. Paljusid sellesse kategooriasse arvatud laulude salme saab kasutada ülestõusmispühade ajal. Teemaindeks aitab teil leida konkreetse teemaga seotud laule.

Karakteri ja tempo tähistused

Meeleolu tähistused, nagu „palvemeelselt” või „kindlameelselt”, annavad vihje laulu üldise tunde või vaimu kohta, kuid mõne laulu karakter võib varieeruda vastavalt olukorrale või kohalikule eelistusele. Tempomärk tähistab soovitatavat tempovahemikku (näiteks

= 69–76) ning on samuti antud üldise juhisena; kontekstist sõltuvalt võib tempot varieerida.

Sissejuhatuse sulud klaveri- ja orelimängijate tarvis

Sulud

) laulu juures annavad soovituse sobivaks eelmänguks klaveril või orelil. Enne laulu mängimist tehke kindlaks, et näete kogu eelmängu. Isiklikus lauluraamatus tasub need sulud markeriga nähtavamaks teha, eriti kui eelmängu lõppfraas pole laulu lõpus.

Võimalik, et soovite eelmängu lühendada või pikendada. Kui laul ei ole tuttav, on kogudusel seda lihtsam laulda, kui see eelmängus tervikuna läbi mängitakse. Kui laul on tuttav, siis piisab viimasest reast või fraasist. Lühikese sissejuhatuse korral tasub lõpus tempot maha võtta, et tekiks eelmängu lõpetatuse tunne.

Pühakirjaviited

Varajases kristlikus traditsioonis oli enamik kirikulaule viisistatud pühakirjatekstid. Enamik praegusi laule on seotud mitme pühakirjakohaga. Mõned neist on märgitud ära laulu lõpus. Kasutades pühakirjade VAP väljaande pühakirjajuhti või indeksit, leiate palju rohkem pühakirjakohti, mis rikastavad meie kirikulaulude sõnumit.

Sisukord

„Kiriku lauluraamat” sisaldab kolme indeksit koos lühikese selgitava märkusega: pühakirjakohad, teemad ja esimesed read/pealkirjad.

Kirikulaulud kogudusehoones

Ühe- ja mitmehäälne laulmine

Kuigi mitmehäälsel laulmisel (sopran, alt, tenor ja bass) on Kirikus pikaaegne traditsioon, on kogudusehoones laulmise eesmärk ikkagi see, et laulaksid kõik sõltumata oma vokaalsetest võimetest. Kuna paljud koguduseliikmed laulavad sõltumata hääleulatusest meloodiat, on laulud helistikes, mis võimaldavad nii ühe- kui ka mitmehäälset laulmist. Mõned laulud ja mõnede laulude osad on kirjutatud just selliselt, et neid lauldaks ühehäälselt.

Õige kirikulaulu valik

Valitud kirikulaulud peaksid peegeldama koosoleku üldist iseloomu ja aitama luua sobiva meeleolu.

Alguslaul võib olla seotud palve või kiitmisega, see võib väljendada tänulikkust evangeeliumi eest, rõõmu võimalusest, et saame koos olla, vaimustust töö üle, mis ootab tegemist.

Sakramendilaul peaks viitama sakramendile enesele või Päästja ohvrile.

Vahelaul annab võimaluse osaleda kogudusena. See võiks seostuda koosolekul esitatud kõnedega. Vajadusel võib kogudus selle laulu ajal püsti seista.

Lõpulaul annab kogudusele võimaluse vastata Vaimule ja koosolekul räägitule.

Mitte iga kirikulaul ei sobi igal Kirikuga seotud üritusel. Mõned laulud sobivad rohkem noorteüritustele kui sakramendikoosolekutele.

Lauldavate salmide valimine

Vahel tundub, et kõiki salme ei pruugigi laulda, kui sõnumis midagi kaotsi ei lähe. Pole siiski hea, kui laule lühendatakse selliselt, et lauldakse ära ainult laulu esimene või kaks esimest salmi. Sooviksime, et lauldaks ka neid salme, mis asuvad noodireast allpool.

Tasakaalu hoidmine laulude valikul

Lisaks sellele, et lauldakse juba tuntud ja armastatud kirikulaule, sooviksime, et liikmed teeksid tutvust ka uute või vähem tuttavate lauludega. Püüdkem saavutada hea tasakaal vanade tuttavate lemmiklaulude ja vähetuntud kirikulaulude vahel.

Laulud vaiakonverentsil

Vaiakonverentsidel on kõige parem laulda tavapäraseid tuntud kirikulaule, eriti kui lauluraamatuid kõigile ei jagu. Sellisteks lauludeks võiksid olla: „Tulge, kõik pühad”; „Oh tule, Kuningas”; „Tulge, lapsed Issanda”; „Loetle oma õnnistused”; „Õigesti tee”; „Juhata meid, suur Jehoova”; „Seal kõrgel mäe peal”; „On usk meile kalju”; „Olen Jumala laps”; „Mu Lunastaja elab, tean”; „Üheskoos edasi”; „Me rõõmu ja joovastust tunneme aina”; „Au olgu mehel”; „Tule aita teha tööd”; „Iisraeli Päästja”; „Mu Jumal ja mu Kuningas”; „Jumala Vaim”; „Tänu, Looja, Sul’ prohvetite eest”.

Võite laulud kavale välja trükkida, kui autoriõigus seda ei keela.

Laulud kooridele ja erinevatele rühmadele

Laulude kasutamine kooride repertuaaris

Käesolev „Kiriku lauluraamat” ei tee vahet koori ja koguduse kirikulaulude vahel. Koorid peaksid repertuaari valikul kasutama seda raamatut alusmaterjalina ja valima laule kogu raamatust. Koorid võivad laulda ka muid kohaseid laule, mida selles raamatus pole.

Laulude kohandamine kooridele

Lauluraamatu laulud sobivad alati kooridele laulmiseks varieerimata kujul. Laulude esitust võib aga ka varieerida, kuid tehkem seda tagasihoidlikult, et laulu vaimsus ei kannataks. Allpool on mõned variandid, mida võib kasutada:

1. Laske meestel, naistel või mõlemail laulda üks salm unisoonis.

2. Laske kogudusel ühineda kooriga laulu viimase salmi või refrääni laulmisel (see aitab ka kogudusel lauluga paremini tuttavaks saada).

3. Laske naistel laulda üks salm nagu soovitatud alajaotuses „Laulud naishäältele”.

4. Laske meestel laulda üks salm nagu soovitatud alajaotuses „Laulud meeshäältele”.

5. Laske sopranil ja tenoril laulda üks salm duetina.

6. Laske tenoril ja bassil laulda meloodiat, samal ajal kui sopran ja alt üheskoos laulavad aldi partiid.

7. Laske ühel osal koorist laulda meloodiat, sellal kui ülejäänud koor ümiseb teisi osi.

Laulud naishäältele

Selles alajaotuses on ära toodud laulud koguduse naistele ja laulud naiskooridele ja triodele. Sellele lisaks võivad õed enamikku teisi laule laulda kahe- (sopran ja alt) või kolmehäälselt (kui tenori partii ei ole liiga madal).

Laulud meeshäältele

Laulud meeshäältele on jaotatud kahte kategooriasse: laulud, mis on mõeldud laulmiseks koguduse meestele, ja laulud, mis on mõeldud laulmiseks kooridele ja kvartettidele. Preesterluse koosoleku lauluks on soovitav valida laul koguduselaulude või siis nende laulude seast, mis on mõeldud laulmiseks koguduse meestele.

Paljud laulud on seatud just nimelt meeskoorile, lisaks võib paljusid koguduselaule ja neid, mis on mõeldud koguduse meestele, kohandada meeskooride ja kvartettide tarvis:

Laul, mis näitab mida mehed laulavad

Baritonid:
Laulavad meloodiat

Esimesed tenorid:
Laulavad alti meloodia peale

Teised tenorid:
Laulavad tenorit

Bassid:
Laulavad tenorit

Peamine mure laulude seadmisel meeskooridele on leida tenoreid, kes suudavad laulda nii kõrgelt kui alt. Mõnda kõrget nooti peab ehk muutma. Samuti võib transponeerida laulu madalamasse helistikku, muutes bassi partiid.

Võimalik on kohandada laulu meeskoorile ka selliselt, et alti lauldakse meloodia all. Sel juhul saaks bassi partii ära jätta.

Märkate, et meeskoorile seatud lauludes kasutatakse tavalise viiulivõtme asemel tenorivõtit. Üldiselt peaks selliste laulude parema käe noote mängima viiulivõtmest oktavi võrra madalamalt. Nii saab meeshäältele nüansirohke ja efektse saate.

Tenorivõti

Tenorivõti

Viiulivõti

Viiulivõti

Algajale muusikajuhile

Takt, taktimõõt ja esimene löök

Takt on väikseim muusikaline ühik, mida noodikirjas eraldavad vertikaaljooned:

Muusika takti näide

Kui lauluraamatus takt ühelt noodirealt teisele kantakse, jäetakse esimese rea lõpp avatuks, mis näitab ära, et takt jätkub järgmisel real.

takt kahel real

Taktimõõt (kaks numbrit üksteise kohal, nagu näiteks 2/4) on kirjas iga laulu alguses. Ülemine number osutab löökide arvule taktis, alumine number näitab, millise pikkusega noot on löögi aluseks. Näiteks 3/4 taktimõõt näitab, et laulus on igas taktis kolm lööki ja iga löögi pikkuseks on neljandiknoot. (

)

Muusikat juhatades peaks löögiskeemi esimene löök (vt löögiskeemi jooniseid) vastama iga takti esimesele löögile. Esimene löök, alla suunatud löök, on iga takti kõige tugevam löök. Pange tähele, et paljud laulud algavad takti rõhuta osal, enne alla suunatud lööki.

Tavalised löögiskeemid

Löögiskeemide eesmärk on hoida kogudus laulmas ühes rütmis ning anda edasi laulu meeleolu ja vaimu. Skeemid peab hoidma lihtsad, kuid neid võib varieerida vastavalt laulu iseloomule ja meeleolule. Löögiskeemi tipud näitavad, kus asuvad laulu rütmirõhud.

Kahelöögiline skeem (kasutatakse laulude puhul, mis on märgistatud 2/2 või 2/4):

kahelöögiline skeem

Kolmelöögiline skeem (kasutatakse laulude puhul, mis on märgistatud 3/4 või 3/2):

kolmelöögiline skeem

Neljalöögiline skeem (kasutatakse laulude puhul, mis on märgistatud 4/4):

neljalöögiline skeem

Kuueosaline skeem (kasutatakse laulude puhul, mis on märgistatud 6/8 või 6/4):

kuueosaline skeem

6/8 või 6/4 aeglase tempoga laulu, nagu näiteks „Püha öö” (nr 128), võib juhatada kas traditsioonilise kuuelöögilise või kahekordse kolmelöögilise skeemi järgi - esimene on suur, sellele järgneb väiksem:

alternatiivne kuueosaline skeem

6/8 või 6/4 keskmise tempoga laulu, nagu näiteks „Karjase südames kallid” (nr 140), võib juhatada nii, et jäetakse ära traditsioonilise kuuelöögilise skeemi teine ja viies löök ning nende asemel tehakse paus:

teine alternatiivne kuueosaline skeem

6/8 või 6/4 kiire tempoga laulu, nagu näiteks „Issand, näe, tõusnud on raju” (nr 65), võib juhatada kahelöögilise skeemi järgi - esimesed kolm lööki esimese viipega ja viimased kolm lööki teise viipega:

teine alternatiivne kuueosaline skeem

Kahte viimast löögiskeemi kasutades jälgige, et laulu rütm püsiks ühtlane.

Mõned lihtsalt juhatatavad kirikulaulud:

Kahelöögiline skeem: „Tulge, rõõmustage”; „Tule, hiilgav tõotuspäev”; „Õnnistust too”; ja „Kõik, keda kutsutakse Päästjat teenima”.

Kolmelöögiline skeem: „Järgnege mulle”; „Õigesti tee”; „Au olgu Jumalal”; „Isa, palvet kuula Sa”; „Õpeta kõndima valguses mind”.

Neljalöögiline skeem: „Jää minuga!”; „Kui ma uurin pühakirju”; „Tulge, lapsed Issanda”; „Kas sa palvetad?”; „Maa ja ilma ilu eest”; „Kuulake, rahvad”; „Iisraeli lootus”; „Siionist nüüd laulgem”.

Algajale oreli- ja klaverimängijale

Laulu saate kohandamine

Mõnel laulul võib olla noote või lõike, mida on keeruline mängida. Kohandage julgelt sellised lõigud sobivamaks oma oskustega, jättes ära akordide vähetähtsad noodid. Sellised muudatused võiksite oma isiklikus lauluraamatus ära märkida.

Lauludel on tenori ja bassi nootide vahel sageli nii suur ulatus, et neid ei pruugi saada vasaku käega mängida. Sel juhul on sageli võimalik mängida tenorinoot parema käega. Sellised noodid tasuks sulgudega ära märkida, et oleks meeles mängida neid parema käega.

tenorinoodi märkimine

Mõned kirikulaulud ja lastelaulud on kirjutatud klaverisaatega. Kui neid saadetakse orelil, on mõnikord otstarbekas pedaale mitte kasutada.

Lisanoodid

Lisanoot ehk väike noot tähendab, et seda kasutatakse valikuliselt. Lisanootide kasutamine:

1. Vahel on muusika täielik ka siis, kui lisanoot välja jätta.

   lisanoot

2. Lisanoodid võivad viidata ka klaveri- või orelimängija partiile, mitte laulule:

   välja jäetud lisanoot

Mõned lihtsamalt mängitavad kirikulaulud:

„Järgnege mulle”; „Õigesti tee”; „Jumal olgu ikka sinuga”; „Kui õrnalt käsib meid”; „Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma”; „Pidage käske”; „Las meid juhib Püha Vaim”; „Me rõõmu ja joovastust tunneme aina”; „Iisraeli Päästja”; „Mu Jumal ja mu Kuningas”; „Hea palvetund”; „Õpeta kõndima valguses mind”; „Tänu, Looja, Sul” prohvetite eest”.