Luuka 11:1–13
„Issand, õpeta meid palvetama“
Olles kuulnud Jeesust palvetamas „ütles üks ta jüngreist temale: „Issand, õpeta meid palvetama““ (Luuka 11:1). Jeesus vastas sisuka õpetusega, mis aitab tugevdada meie sidet Taevase Isaga palvete kaudu. See tund aitab Sul muuta oma palved tähendusrikkamaks.
Võimalikud õpitegevused
Issand õpetab palvetamise kohta
Mõtiskle nende kahe küsimuse vastuste üle.
-
Miks on palvetada lihtne?
-
Miks on palvetada raske?
Palve võib olla lihtne ja otsekohene, aga ka sügav ja mitmetahuline. Kui õpid Päästja õpetust palvetamise kohta, otsi ilmutusi selle kohta, kuidas Sina saaksid oma palved tähendusrikkamaks muuta.Loe salmi Luuka 11:1 ja otsi, mida üks jüngritest Päästjalt palus.
Jeesus vastas sõnadega, mida praegu tunneme meieisapalvena. Samuti ütles Ta selle palve Mäejutluses (vt Matteuse 6:9–13). Vahel on arvatud, et Jeesus tahtis, et see palve õpitaks pähe ja seda korrataks. Ent nagu president Russell M. Nelson õpetas „meie Isa palve [on] meile eeskujuks ja pole mõeldud päheõppimiseks ega korduvaks esitamiseks“ (Õppetunnid meie Isa palvest. – 2009. a kevadine üldkonverents ). Pärast seda, kui Jeesus oli öelnud meieisapalve kui näite, kuidas palvetada, pakkus Ta palvetamise kohta veel mitu inspireeritud õpetust.
Õpime veel palve kohta
Et leida tõdesid, millest võib Sulle abi olla, loe läbi järgmised küsimused, vali üks, mille kohta sooviksid rohkem teada, ja loe läbi kaasnevad pühakirjakohad.
-
Mida saan õppida Päästja öeldud palve näitest? ( Luuka 11:2–4 ; Matteuse 6:9–13)
-
Mida lubas Päästja seoses palvega? ( Luuka 11:9–13 ; vt ka Luke11:13 , ingliskeelne VAP piibel, joonealune märkus a))
-
Mida hoiatas Päästja, et me palvetades ei teeks? ( Matteuse 6:7–8)
-
Nimeta palve kohta üks tõde, mida nendest salmidest õppisid.
-
Milliseid kogemusi on Sul olnud selle tõega seoses?
-
Mida õpid neist salmidest Taevase Isa kohta?
Teadmiste süvendamine
Tegevus A. Mida saan õppida Päästja öeldud palve näitest? ( Luuka 11:2–4)
Loe läbi järgmised fraasid, mida Päästja oma palves kasutas, ja vali neist kaks, mille üle sooviksid mõtiskleda.
-
„Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi“ ( Luuka 11:2).
-
„Sinu riik tulgu“ ( Luuka 11:2).
-
„Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal“ ( Matteuse 6:10).
-
„Meie igapäevane leib anna meile iga päev“ ( Luuka 11:3).
-
„Ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu“ ( Luuka 11:4).
-
„Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast“ ( Matteuse 6 :13).
Mõeldes kahele fraasile, mõtle, kuidas Sa vastaksid järgnevatele küsimustele.
-
Kuidas võtaksid Sa nende fraaside tähenduse kokku?
-
Millal oled Sina palvetanud millegi sarnase eest, mille eest Päästja palvetas? Millist mõju see Sulle avaldas?
-
Miks on Sinu arvates kasulik palvetada nii, nagu Päästja meile õpetas?
Kui valisid selle tegevuse, kirjuta oma pühakirjapäevikusse üks viis, kuidas Sa tahad Päästja eeskuju oma palvetes järgida.
Tegevus B. Mida lubas Päästja seoses palvega? ( Luuka 11:9–13)
Nagu öeldud salmis Luuka 11:9 , lubas Issand: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse.“
-
Mil moel on palumine, otsimine ja koputamine sarnased? Kuidas need üksteisest erinevad?
-
Kuidas saavad need sõnad aidata Sul mõista, kuidas tähendusrikkamalt palvetada?
Seejärel võrdles Jeesus sureliku isa soovi teha oma lastele kingitusi Taevase Isa sooviga teha kingitusi meile. Jeesus õpetas, et kui ebatäiuslik surelik isa oskab „anda häid ande oma lastele“ ( Luuka 11:13), siis „kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu kaudu häid ande neile, kes teda paluvad“. ( Luke 11:13 ,ingliskeelne VAP piibel, joonealune märkus a)). On oluline meeles pidada, et Taevane Isa vastab palvetele omal ajal ja viisil.
-
Milliseid kingitusi Taevane Isa Sinu arvates tahab teha neile, kes Teda paluvad ja otsivad? Mida Sa arvad, et Ta tahab Sulle kinkida?
Kui valisid selle tegevuse, kirjuta oma pühakirjapäevikusse ajast, mil Sa tundsid, et Sinu palvetele vastati, või kirjelda, mida Sa plaanid teha, et palvele vastust saada.
Lisa, kuidas meelespidamine, et Jumal vastab palvetele, võib Sinu praegused palved tähendusrikkamaks teha.
Tegevus C. Mida hoiatas Päästja, et me palvetades ei teeks? ( Matteuse 6:7–8)
Mäejutluses õpetas Jeesus, et „ärge palju lobisege“ ( Matteuse 6:7). Selles kontekstis tähendab lobisemine tühja või mõttetut juttu. Palvetades asjatult lobisemine tähendab korrata mõttetult sama palvet või palves samu sõnu. Kui oleme oma palves siirad, siis isegi kui meie palved sisaldavad kordusi, ei ole see mõttetu lobisemine.
-
Kuidas võib mõttetu lobisemise vältimine palvetes aidata meid Issandale lähemale?
-
Mida saad teha, et vältida palvetades mõttetut lobisemist?
Mõtle näidetena oma öeldud palvetele, mis olid mõtestatud ja siirad.
-
Kuidas sellisel viisil palvetamine Sind mõjutab?
Kui valisid selle tegevuse, kirjuta oma pühakirjapäevikusse üks viis, kuidas Sa tahad järgida Päästja õpetust vältida oma palvetes mõttetut lobisemist.
Kommentaarid ja taustainfo
Millised on mõned näited tähendusrikkast palvest?
Videos „How God Talks to Us Today“ (1:46) kirjeldab üks naine, kuidas Issand tema palvetele vastab.
Videos „Principles of Peace: Prayer“ (2:49) kirjeldab mänguasjatööstuses töötav digiskulptor oma kogemust palvetamisega pärast seda, kui tema tütar sündis haigena.
Mis saab siis, kui mulle tundub, et minu palvetele ei vastata?
Vanem J. Devn Cornish Seitsmekümnest on õpetanud:
„Vahel tundub, et me ei saa vastust oma siirale ja püüdlikule palvele. On vaja usku pidamaks meeles, et Issand vastab omal ajal ning omal viisil, et meid parimal viisil õnnistada. Kui me järele mõtleme, taipame tihti, et me juba teame, mida meil teha tuleb.
Palun ärge heitke meelt, kui te kohe ei oska palvetada. Nagu võõrkeele õppimine, nii nõuab ka palvetama õppimine palju harjutamist ja pingutamist. Palun teadke, et te suudate Vaimu keele ära õppida ja kui te seda teete, annab see teile palju usku ja õigemeelset väge.“
(J. Devn Cornish. Eelisõigus palvetada. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Mis siis, kui tunnen, et ma ei ole vääriline, et palvetada?
Vanem J. Devn Cornish Seitsmekümnest on õpetanud:
„Võib juhtuda, et inimene ei tunne, et on küllalt hea, et palvetada. See mõte tuleb halvalt vaimult, kes õpetab, et me ei pea palvetama (vt 2. Nefi 32:8). Mõte, et me oleme liiga patused selleks, et palvetada, on sama kohutav, kui haige mõtleks, et ta on liiga haige, et arsti juurde minna!“
(J. Devn Cornish. Eelisõigus palvetada – 2011. a sügisene üldkonverents)