Järgi prohvetit
Kiriku Haridussüsteemi pühalikult koosolekult Brigham Youngi Ülikoolis Idahos 5. mail 2013. Täispika teksti vaadamiseks mine lds.org/broadcasts.
Kui järgime president Monsonit ja püüame olla rohkem tema sarnased, õnnestub meil iseenesest saada ustavamateks Issanda Jeesuse Kristuse jüngriteks.
Mitu aastat tagasi, vahetult enne üldkonverentsi, jagas president Thomas S. Monson taas ühte imelist õpetust. Seekord oli see suunatud kogunenud üldjuhtidele, kes olid Salt Lake Citysse reisinud ja kellest paljud tulid maailma eri paikadest, kus nad teenisid piirkonna juhtkondades. Me olime kogunenud, et saada juhatust Esimeselt Presidentkonnalt ja Kaheteistkümnelt Apostlilt.
Kui koosoleku aeg hakkas kätte jõudma, olid kõik kohal peale president Monsoni. Mõni minut enne koosoleku algust lõpetasime omavahel rääkimise, istusime aupaklikult muusikat kuulates ja oodates, et prohvet iga hetk saabuks.
Me ootasime kannatlikult, kuni kell sai üheksa ja rohkemgi. Keegi astus kõrvaluksest välja, et olukorras selgusele jõuda ja vaadata, kas on abi vaja. Tulnud tagasi, ütles ta meile, et „President Monson saabub pea”.
Umbes 15 minutit pärast koosoleku algusaega sisenes president Monson. Austusest tema vastu tõusime teda nähes püsti. Me olime teda nähes õnnelikud ja rõõmustasime, et ta on täie tervise juures. Tema hilinemisele ei paistnud olevat mingit silmanähtavat põhjust.
President Monson astus otsemaid poodiumile ja ütles: „Vennad! Vabandage, et ma hilinesin, aga mu naine vajas täna hommikul minu abi.”
See avaldas mulle sügavat muljet ja tegi mind alandlikuks.
See oli väga tähtis koosolek. Kogu Kiriku vanemjuhtkond oli kokku tulnud, aga president Monson oli meile kõigile eeskujuks. Tema naine vajas tema abi ja ta võttis aega, et tema eest hoolitseda. See oli suurepärane jutlus. Ma ei mäleta midagi muud, mida sel päeval räägiti, aga ma mäletan jutlust „Mu naine vajas mind”.
Prohveti eeskuju järgimine
Ma tahaksin soovitada viit viisi, kuidas me saame järgida president Monsoni eeskuju.
1. Võime olla positiivsed ja me võime olla õnnelikud.
Kallihinnalises Pärlis kirjeldatakse, et prohvet Joseph Smith oli loomupäraselt rõõmsameelne (JSA 1:28). See kirjeldab ka president Monsonit.
Kord ütles president Monson: „Me saame valida positiivse hoiaku. Me ei saa juhtida tuule suunda, kuid saame seada purjesid. Teisisõnu, me saame valida, et oleme õnnelikud ja positiivsed hoolimata sellest, millega elus silmitsi seisame.”1
Ootasin ühel päeval Esimese Presidentkonna nõupidamissaali ukse taga. Mind oli kutsutud osalema ühel koosolekul, et arutada templiasju. Istusin vaikselt üksi saali ukse taga. Ma arvasin, et Esimene Presidentkond peab juba koosolekut ja kutsub mind paari minuti pärast sisse.
Kui ma seal istusin, kuulsin, et keegi tuleb mööda koridori vilistades. Mõtlesin endamisi: „Keegi ei oska õigesti käituda. Ei ole sünnis jalutada vilistades Kiriku presidendi kabineti ukse taga.”
Hetk hiljem ilmus vilistaja nurga tagant nähtavale – see oli president Monson. Ta oli rõõmus ja positiivne. Ta tervitas mind soojalt ja ütles: „Me alustame koosolekut mõne minuti pärast.”
Kuigi kogu Kirik on tema õlul, on ta õnnelikkuse eeskujuks ja tal on alati positiivne hoiak. Ka meie peaksime sellised olema.
2. Võime olla armastavad laste vastu.
Jeesus rääkis tihtipeale lastest. Tema prohvet president Monson räägib samuti tihti lastest. Eriti templipühitsemistel olen ma märganud, kui väga ta lapsi armastab ja oma eeskujuga meile õpetab, kuidas neid kohelda. Igal templipühitsemisel keskendub ta lastele. Ta armastab kaasata neid nurgakivi tseremooniasse ja kutsub mõnda nende seast nurgakivile mörti panema, et osaleda templiehituse sümboolses lõpetamises. Ta teeb selle neile lõbusaks. Ta teeb selle neile meeldejäävaks. Ta naeratab neile alati laialt. Ta julgustab ja kiidab neid. Seda on imeline näha.
Tema sooja tervitusega kaasneb vahel patsu löömine, kõrvade liigutamine või julgustus misjonil teenida ja templis abielluda.
Mõne aja eest pidi president Monson pühitsema Oquirrh Mountaini templi Utah’ osariigis Ameerika Ühendriikides oma sünnipäeval. Kui ta templi juurde saabus ja templi esiuksele lähenes, oli sinna kogunenud grupp noori. Nad teadsid, et president Monsonil on sünnipäev, sest hakkasid laulma „Õnne soovime sul’”. Ta peatus ja vaatas neid, suur naeratus näol. Ta hakkas isegi kätega vehkima, nagu juhataks nende laulmist. Lõppu lisasid lauljad sõnad „Ja palju aastaid veel”. Ta ütles mulle: „See on mu lemmikosa.”
Kiriku lapsed ja noored armastavad teda ja ma arvan, et neil pole kahtlustki, et tema neid samuti armastab.
3. Võime järgida Vaimu õhutusi.
President Monson rääkis pühendumisest Issandale ja Vaimu õhutuste järgimisele nende sõnadega: „Kõige kaunim kogemus elus, mida tean, on tunda Vaimu õhutust, sellele vastavalt tegutseda ning hiljem teada saada, et see oli vastus kellegi palvele või rahuldas kellegi vajaduse. Ja ma tahan, et Issand alati teaks, et kui Tal on vaja midagi ära teha, siis Tom Monson teeb selle Tema eest ära.”2
Seda eeskuju peaks igaüks meist tahtma järgida.
4. Võime armastada templit.
President Monson läheb ajalukku kui üks Kiriku ajaloo suurimatest templiehitajatest. Alates ajast, kui temast 2008. aasta veebruaris sai Kiriku president, on ta jätkanud suurt templiehitustööd. Kuue aasta jooksul, mil ta on olnud prohvet, on president Monson kuulutanud välja 33 uue templi ehitamise.
President Monson on öelnud: „Las igaüks meie seast elab vääriliselt, puhaste käte ja puhta südamega, et tempel võiks puudutada meie elu ja meie peresid.”3
Ta andis ka selle imelise lubaduse: „Kui me armastame templit, puudutame templit ja käime templis, peegeldab meie elu meie usku. Kui me läheme Jumala pühasse kotta, kui me hoiame meeles seal tehtud lepinguid, suudame kanda igat katsumust ja ületada iga kiusatuse.”4
Järgigem templi armastamisel prohveti eeskuju.
5. Võime olla lahked, hoolivad ja armastavad.
President Monson on suurepäraseks eeskujuks teiste armastamisest. Terve tema teenimisaeg on vaatamata kiirele ajakavale täis olnud kodude külastusi, käte pea peale panemisi ja õnnistuste andmisi, ootamatuid julgustavaid ja lohutavaid telefonikõnesid, julgustus-, tänu- ja tunnustuskirjade saatmist, haiglates ja hoolekandekeskustes, matustel ja peiedel käimisi.
Just nagu oleks seda teinud Päästja, on Thomas Monson käinud ringi, tehes head (vt Ap 10:38), õnnistades, armastades teisi; see on tema elu motiveeriv jõud.
Tähelepanuväärne näide president Monsoni lahkusest on pärit aastast 2012. Utah’ osariigi kauni Brigham City templi valmimise eel kohtusin ma Esimese Presidentkonnaga, et arutada templi pühitsemise plaane. Kuna Brigham City on Salt Lake Cityst vaid tunnise teekonna kaugusel põhja pool, oleks president Monsonil olnud kerge pühitsemiseks sinna reisida.
Selle asemel ütles president Monson: „Brigham City on kodulinnaks juhataja Boyd K. Packerile, sellele suursugusele apostlile, kes on palju aastaid Kaheteistkümne Kvoorumis minu kõrval istunud. Ma soovin, et temal oleks au ja õnnistus oma kodulinna tempel pühitseda. Ma ise hoian sellest kõrvale ja palun juhataja Packeril pühitseda Brigham City tempel. Ma soovin, et see oleks temale eriline päev.”
See oli imeline päev nii juhataja Packerile kui ka õde Packerile, kes samuti Brigham Citys üles kasvas. Mind puudutas sügavalt president Monsoni lahkus kaasapostli vastu. Me võime kõik sellised olla. Me võime jagada ja olla lahked ja mõtelda mitte nii palju enda peale, vaid teistele enda ümber.
Prohveti eeskuju
President Monson on õpetanud meile oma imelistes ja inspireerivates üldkonverentsi kõnedes, kuidas oma elu elada. Ta on meile oma tähelepanuväärselt imelise isikliku eeskuju kaudu õpetanud, kuidas olla Jeesuse Kristuse järgijad. Issand on meile tõepoolest andnud eeskuju kõigis asjades, ja üks, mida me peaksime püüdma järgida, on meie armastatud prohveti eeskuju.
Ma tunnistan, et taevas on Jumal, kes meid tunneb ja armastab. Ta on andnud meile prohveti, kes meid neil viimsetel aegadel juhatab, õpetab ja juhib. Ma usun, et Issand ootab meilt, et me prohvetit armastaksime, toetaksime ja tema eeskuju järgiksime.
Ma pean suureks õnnistuseks, et võin elada ajal, mil Thomas S. Monson on Jumala prohvet. Kui me järgime prohvetit ja püüame olla rohkem tema moodi, suudame saada ustavamateks Issanda Jeesuse Kristuse jüngriteks.