Kui te peate silmas üksnes minu hiilgust
Katherine Nelson elab Ameerika Ühendriikides Utah´ osariigis. Heidi McConkie elab Ameeria Ühendriikides Delaware´i osariigis.
Kuidas aitab kombekas kõnepruuk, käitumine ja välimus meil teistele valguseks olla ja Jumalat ülistada?
Kui Jeesus Kristus surelikkusele eelnevas elus end vabatahtlikult meie Päästjaks pakkus, ütles Ta Isale: „Sinu tahe sündigu ja hiilgus olgu igavesti sinu” (Ms 4:2).
Issand on alati olnud eeskujuks Isa ülistamisest. Päästja ei püüdnud oma sureliku teenimistöö ajal kunagi tõmmata tähelepanu endale, vaid suunas oma järgijad Isa juurde, õpetades: „Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud” (Jh 12:44). Päästja õpetas meile oma käitumise, välimuse, sõnade ja tegudega, kui tähtis on olla kombekas ja tagasihoidlik.
Päästjale pühendunud noored täiskasvanud, keda selles artiklis tsiteeritakse, on arutlenud seesmise ja välise kombekuse üle ning rääkinud, kuidas on eesmärk Jumalat ülistada nende iseloomu ja tegusid kujundanud.
Ülista Jumalat ja kiirga valgust
Et mõista, kuidas me kombekad olles Jumalat ülistame, tuleb meil aru saada, mida kombekus endast üldse kujutab. „Usule truu” selgitab: „Kombekus tähendab tagasihoidlikku ja viisakat riietumist, välimust, kõnepruuki ja käitumist. Kui sa oled kombekas, ei tõmba sa endale liigset tähelepanu. Selle asemel püüad sa „austa[da] Jumalat oma ihus [ja oma vaimus]” (1Kr 6:20)”.1
Kui õpime olema Päästja eeskujul kombekad, kutsume oma ellu Vaimu. Sedasi täitub lubadus, et „kui te peate silmas üksnes [Jumala] hiilgust, täidetakse terve teie keha valgusega” (ÕL 88:67). Kui loete teiste noorte täiskasvanute mõtteid kombekuse kohta, võiksite mõelda, mida tuleks muuta, et ka teie oleksite nii seesmiselt kui ka väliselt kombekamad, nii et teis võiks olla rohkem vaimuvalgust.
Kombekas kõnepruuk ja käitumine
„Sinu sõnad ja teod mõjutavad oluliselt nii sind ennast kui ka teisi. Väljenda ennast puhtal, positiivsel ja meeltülendaval viisil ning käitu nii, et sind ümbritsevad inimesed võiksid õnnelikud olla. Kui püüad olla kombekam nii sõnades kui tegudes, võib Püha Vaim sind rohkem juhtida ja lohutada.”2
Darja Sergejevna Švidko Vologradist Venemaalt selgitab, et meie kõnepruuk on kombekas siis, kui kohtleme teisi austusega ning „avaldame oma mõtteid rahulikult ega kasuta selleks roppe ega sobimatuid sõnu”. Kombekas kõnepruuk ei sisalda tagarääkimist, näägutamist, pilkamist ega sarkasmi. See ei tee teisi maha ega suurusta, vaid näitab üles lahkust ning näeb kõigis Taevase Isa lastes jumalikkust.
Meie sõnad peaks austama Jumalat: „Väldi sündsusetut kõnepruuki ja Issanda nime hooletut, lugupidamatut kasutamist, mis on maailmas nii levinud … Selline kõnepruuk … nõrgendab su võimet tunnetada Püha Vaimu vaikseid õhutusi.”3
Ebasünnis kõnepruuk, nagu tagarääkimine või halvustamine, võib suhteid kahjustada, kombekas kõnepruuk seevastu loob Jumalaga tugevama sideme. Kelly Prue Ameerika Ühendriikidest Utah´ osariigist selgitab, et kombekas kõnepruuk „suurendab meie võimet luua teistega positiivseid suhteid. Tänu kombekale kõnepruugile toome välja teiste parimad küljed.”
Kombekas kõnepruuk ja kombekas käitumine käivad käsikäes. „Väga oluline on olla kombekas nii kõnes kui tegudes, kuna see näitab, kes sa oled ja mida sa tähtsaks pead,” ütleb Mike Olsen Ameerika Ühendriikidest Utah´ osariigist. Inimesed panevad tähele, kui sõnad ja teod omavahel ei klapi. Keelekasutusega, mis teiste meeli ülendab ja Jumalat ülistab, peaksid kaasas käima ka vastavad teod. Teenides ja head tehes näitame üles pühendumust teisi vaimselt tõsta ja Jumalat austada, see on sõnadest mõjusam. Kui oleme nii sõnas kui teos jüngrina eeskujuks, võib see avaldada teistele head mõju.
„Ma väga hindan kombekust käitumises ja kõnes,” ütleb Carrie Carlson Ameerika Ühendriikidest Colorado osariigist. „See on nii meeldiv, kui keegi on alandlik ega tee asju selleks, et endale tähelepanu tõmmata. Need, kes kõnelevad kombekalt, saavad Issanda vägevateks astjateks.”
Kombekad riided ja välimus
„Kombekus [riietuses] aitab meis esile tuua parimat, kuna aitab keskenduda loomupärase inimese asemel vaimsele,” ütleb Paul Cave Ameerika Ühendriikidest Utah´ osariigist. Kombekalt riietudes julgustame teisi meid tundma õppima ja hindama meie isiksuse ja iseloomu, mitte välimuse pärast.
Viis, kuidas me riietume, annab teistele märku, kuidas nad peaksid meid kohtlema, kuid mõjutab ka seda, kuidas me näeme ja kohtleme iseennast. „Evangeeliumi kaudu õpime, et meie keha on and Jumalalt,” ütleb Luis Da Cruz Brasiiliast. „Keha aitab meil arenenda ja saada meie Isa sarnaseks. Seetõttu on tähtis riietuda kombekalt. Nii näitame Jumalale ja teistele, et austame seda andi ja neid.”4
Carrie selgitab: „Ebasündsa riietuse eesmärk on näidata keha kui füüsilist objekti, mis seisab eraldi oma isiksuse ja iseloomuga vaimust. Kuigi kombekas olemine on minult rohkem raha nõudnud ning kindlasti rohkem aega võtnud, on see aidanud mul mõista, et mu keha on anum hinnalisele vaimule, millel on jumalik potentsiaal ja saatus ning mis sündis Taevastele Vanematele, kes seda kasvatasid. See väärib palju rohkem hoolt ja austust, kui maailm suudaks anda.”
„Usule truu” õpetab: „Lisaks [ebasündsatele] riietele peaksid sa vältima äärmuslikku riietumist, välimust ja soengut. Ole riietelt, välimuselt ja kommetelt alati kena ja puhas ning hoidu olemast kasimatu või sündsusetult hoolimatu.”5 Viis, kuidas me riietume ja ennast esitleme, näitab meie austust Jumala, iseenda ja teiste vastu.
Sea eesmärk olla järjekindel
Püüdes järgida kombekuse käitumisnormi, näitame oma pühendumust, kui oleme järjekindlad ning peame Issanda käske igal ajal, mitte ainult siis, kui see on meie jaoks mugav.
Tõeline pühendumus lähtub alati evangeeliumi põhimõtetest. Anthony Roberts Ameerika Ühendriikidest Utah´ osariigist selgitab: „Kombekus on meeleseisund, soov iga päev evangeeliumi ja päästmisplaani järgida.” Kui pühendume evangeeliumile täielikult, pöördume sügavamalt ja soovime üha enam evangeeliumi põhimõtete järgi elada.
Mõista oma jumalikku loomust
Järjekindel kombekas elu aitab meil mõista ja väärtustada oma sünniõigust ning teadmine meie jumalikust loomusest võib innustada meid olema veelgi kombekamad. Raffaella Ferrini Itaaliast Firenze linnast selgitab: „Kombekus õnnistab mu elu, kuna aitab mul tunda end Taevase Isa erilise tütrena, see teadmine aga omakorda suurendab soovi olla kombekas.”
Lastes maailmal määrata, kes me oleme, võib meie enesehinnang kõikuma lüüa. Julianna Auna Ameerika Ühendriikidest Utah´ osariigist kirjeldab oma kogemust: „Enne, kui sain tunnistuse kombekuse põhimõtte kohta, olin õnnetu ja vaimselt kaitsetu. Kui lasin maailmal end määratleda, olin masendunud ja vaimselt halvatud, kuna maailm rõhutab pidevalt ja julmalt ajalike ja füüsiliste asjade tähtsust. Kui otsustasin maailma enam mitte kuulata ja määratleda end suhte kaudu Jumalaga, muutus elu hoopis lihtsamaks, vabamaks ja õnnelikumaks.” Kui otsime heakskiitu Taevaselt Isalt ja mitte maailmalt, leiame elus suuremat rõõmu ja motivatsiooni olla kombekas.
Ela kombekalt
„Kombekus väljendub kõiges, mida teeme: meie kõnes, välimuses, käitumises ja isegi selles, millistes kohtades me käime,” sõnab Galina Viktorovna Savtšuk Novosibirski oblastist Venemaalt. Kombekas elu on tihedalt seotud meie pühendumusega evangeeliumile ja suhtega, mis meil Jumalaga on.
Tõeline kombekus hõlmab nii käitumist kui ka suhtumist. Kui võtame käsile käitumise, siis paraneb ka suhtumine ja vastupidi. Kui oleme käitumiselt ja välimuselt küll kombekad, kuid ei võta eesmärgiks seda kogu elu olla, ei saa me osa kõigist kombeka elu õnnistustest. On enesepettus pidada end kombekaks inimeseks, kui teod ei ole vastavad.6
Üksnes Jumala hiilguse silmas pidamine tähendab kombekuse kohapealt, et oleme nii seesmiselt kui ka väliselt kombekale elule pühendunud. Nii nagu silm peab olema suunatud Jumalale, peavad meie välimus ja teod olema kooskõlas kombekuse põhimõtetega. Ent Jumalale üksnes pilgu pööramine ei tähenda veel, et me peame silmas üksnes Tema hiilgust. Me peame Temale ka keskenduma. Samamoodi peab kombeka riietuse ja välimusega käima kaasas arusaam igavestest põhimõtetest.
Kui pöörame pilgu Jumalale, on meil kergem Talle keskenduda. Ja kui keskendume Jumalale, on meie pilk juba iseenesest Talle pööratud.
Kombekalt elada püüdes tunneme, kuidas Vaimu mõju meie elus suureneb. Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Vaimu vääriline olemiseks on väga oluline olla kombekas. Kombekus tähendab alandlikkust ja alandlikkus kutsub Vaimu meiega viibima.”7 Kui Vaim meie mõtteid ja tegusid juhib, peame silmas üksnes Jumala hiilgust ja täitume valgusega.