2014
Mooses
Aprill 2014


Vana Testamendi prohvetid

Mooses

„Mooses oli nii vägev, et isegi Kristust võrreldi selle muistse Iisraeli juhiga.”1 – Vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

Ma sündisin Egiptuses ajal, mil minu rahvas, iisraellased, olid vangistuses. Kartes iisraellastest orjade arvu kasvu, käskis vaarao kõik Iisraeli poisslapsed sündides ära tappa. Et mind kaitsta, peitis ema mind pärast mu sündi kolm kuud, enne kui korvi sees Niiluse jõkke pani. Vaarao tütar leidis mind ja kasvatas nagu oma poega.2

Kui ma suureks sain, lahkusin ma Egiptusest ja elasin Midjani maal. Seal meeldisin ma Jitrole, kes oli karjane ja preester, ning abiellusin tema tütre Sipporaga. Jitrolt sain ma Melkisedeki preesterluse.3

Ühel päeval, kui ma Jitro lambaid karjatasin, ilmus Issand mulle põlevas kibuvitsapõõsas ja kutsus mind Iisraeli lapsi orjusest päästma.4

Ma naasin Egiptusesse ja palusin vaaraol Issanda rahva vabaks lasta, kuid selle asemel ta hoopis suurendas nende koormaid. Issand saatis egiptlaste peale mitmeid nuhtluseid, kuid vaarao tegi südame kõvaks ja keeldus ikka iisraellasi vabaks laskmast. Viimane nuhtlus oli kõigi egiptlaste esmasündinute surm. Iisraellased olid kaitstud, kui nad oma uksepiidad rikkumata talle verega määrisid ja toas püsisid. Minu kaudu püstitas Issand paasapühad, et aidata iisraellastel seda imet igal aastal meeles pidada.5

See viimane nuhtlus pani vaarao järele andma ja iisraellased vabaks laskma. Kuid hiljem tegi vaarao oma südame kõvaks ja saatis oma sõjaväe lahkuvate iisraellaste järele. Issand õnnistas mind väega lõhestada Kõrkjamere veed ja me pääsesime kuivalt läbi, aga vetevood uputasid vaarao sõjaväe.6

Seejärel viis Issand meid läbi kõrbe, pilve sees päeva ajal ja tulesambas öösel. Ta toitis meid vee, manna ja lindudega.7

Ma ronisin Siinai mäkke, kuhu jäin neljakümneks päevaks, ja sain Issandalt kümme käsku. Kui ma mäest alla tulin, olid iisraellased Jumalast ära pöördunud ja kummardasid kullast vasikat. Nad ei olnud enam väärilised vastu võtma seadust, mille Jumal mulle andis, ja seepärast ma lõin seadusetahvlid puruks. Ma naasin mäkke, kus Issand andis mulle vähema seaduse, mida kutsutakse minu nime järgi – Moosese seaduseks.8

Kõrbes ilmutas Issand mulle, kuidas ehitada tabernaakel ehk kaasaskantav tempel. Me kandsime tabernaaklit endaga kaasas, et selles Jumalat kummardada. Tabernaaklis said inimesed talitusi ja ma rääkisin Issandaga „palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga”.9 Samuti näitas Issand mulle, kuidas ehitada seaduselaegas, püha reliikvia, mis asus tabernaakli kõige pühamas osas.10

Kui Issand saatis „mürgiseid madusid” iisraeli rahvast karistama, kästi mul valmistada vaskmadu ja panna see ridva otsa, et kõik madudest salvatud võiksid seda vaadata ja terveks saada. Paljud aga ei vaadanud ja hukkusid, kuna olid uhked ja see ravimisviis tundus liiga lihtne.11

Issand laskis Iisraeli rahval nelikümmend aastat kõrbes rännata, enne kui lasi neil tõotatud maale siseneda.12 Mina ei jõudnud tõotatud maale, vaid mind viidi Vaimus Issanda juurde.13