Konverentsiks valmistudes
Üldkonverentsi üle mõtiskledes lugesin selle ajalugu. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku esimene üldkonverents toimus kaks kuud pärast Kiriku taastamist Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Fayette’is. Sellel osales 30 liiget ja mitu külalist. Sellest ajast on palju muutunud: konverentsikeskuses on praegu 21 000 istekohta. Samuti pole konverentsikeskus ainus koht, kuhu me konverentsi vaatama läheme. Saame vaadata otseülekannet või salvestust. Üldkonverentsil öeldud sõnu kuulevad nüüd miljonid inimesed kogu maailmas.
Üldkonverentsi ajaloo lugemine muutis mind uudishimulikuks: millal toimus esimene üldkonverents? Enne selle maailma loomist kutsuti meid koosolekule, kus saime teada, et edasiseks arenguks on meil vaja saada keha ja elada elu oma ajutises kodus siin maa peal, meil on vaja õppida kasutama oma valikuvabadust ning valima hea ja kurja vahel. Saime teada, et teeme vigu ja patustame ning vajame Päästjat.
Hiljem rääkis Jumal isiklikult meie esivanemate Aadama ja Eevaga. Ta rääkis nendega Eedeni aias ja pärast seda, kui nad langemise tõttu paradiisist välja heideti.
Meie esimene kohtumine oli nagu üldkonverents ja teised korrad, kui prohvetid Jumalat nägid, olid nagu isiklik suhtlus. Olles saanud Jumala sõna, andsid prohvetid selle inimestele edasi, rääkides linnaväljakutel, templites ja mujal.
Samuti meenutab mulle üldkonverentsi Iisraeli rahva kogunemine Siinai mäele. See lugu õpetab mulle, kui oluline on olla kannatlik ja võtta vastu Issanda sõna. Seejärel õpetas Issand rahvale: „Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast.” (2Ms 19: 5) See on tõesti imeline lubadus. Selle täitumiseks peame kuulma Jumala häält ja pidama Tema käske.
Mormoni Raamatus kirjeldatud teine eriline koosolek toimus kuningas Benjamini päevil, umbes 124 aastat enne Kristuse sündi. Kuningas Benjamin ise kutsus oma rahva sellele kokkusaamisele, et nad kuulaksid, mida tal öelda on, „ja et nad võiksid ka tänada Issandat, oma Jumalat” (Mo 2: 4). Ta palus kõigil mitte suhtuda hoolimatult tema sõnadesse, vaid kuulata teda ja avada oma kõrvad, et kuulda, ning süda, et mõista, ja meeled, et „Jumala saladused avaneksid [neile] nähtavaks” (Mo 2: 9).
Kui inimesed tulid sellistele koosviibimistele, tõid nad Issandale ohvreid. Kuidas saame tänapäeval valmistuda üldkonverentsiks ja millist ohvrit saame Issandale tuua? Millest peaksime loobuma, et kuulda Issanda sõna, mis õnnistab meie elu?
Meil on suurepärased võimalused ja vahendid, mis võimaldavad meil kuulda. Me ei pea minema Siinai mäele, me ei pea isegi perekondi kaasa võtma ja templi juurde rändama. Võime kuulda prohvetite sõnu omaenda kodus. Kuid me peame olema valmis, olema alandlikud ja kannatlikud, et saada Tema omandiks ja avada oma meeled.
Nagu Jumal õnnistas Aadamat ja Eevat, rääkides neile ning pakkudes hindamatut teavet ja juhiseid, saab Ta meid ka üldkonverentsi kaudu õnnistada. Nende konverentside ajal räägivad Kiriku juhid ja annavad nõu, mida Issand tahab, et me kuuleksime. Neid sõnu kuulates tunneme, et saame oma küsimustele vastused. Kui me need kirja paneme ja ellu rakendame, kinnitab Issand isikliku ilmutuse kaudu kuuldud sõnade õigsust ja näitab meile vastuvõetaval ja arusaadaval viisil, et Ta tunneb meid kõiki, et Ta hoolib meist ja juhatab meid läbi elu.
Ma tean, et Taevane Isa õnnistab meid alati, kui me ei suhtu Tema sõnadesse hoolimatult, vaid kuulame neid, kuulame Teda ja Tema määratud juhte. Ma tean, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Jumala kirik siin maa peal ja et prohvetid räägivad Tema sõnu, mis on meile tänapäeval asjakohased.