Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus käsiraamatusse „Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat”
Õpetuse ja Lepingute raamatu õppetunnid
- Taastamise läkitus
- Õpetus ja Lepingud 1
- Joseph Smith – ajalugu 1:1–26
- Õpetus ja Lepingud 2; Joseph Smith – ajalugu 1:27–65
- Õpetus ja Lepingud 3–5
- Õpetus ja Lepingud 6–9
- Õpetus ja Lepingud 10–11
- Õpetus ja Lepingud 12–17; Joseph Smith – ajalugu 1:66–75
- Õpetus ja Lepingud 18
- Õpetus ja Lepingud 19
- Õpetus ja Lepingud 20–22
- Õpetus ja Lepingud 23–26
- Õpetus ja Lepingud 27–28
- Õpetus ja Lepingud 29
- Õpetus ja Lepingud 30–36
- Õpetus ja Lepingud 37–40
- Õpetus ja Lepingud 41–44
- Õpetus ja Lepingud 45
- Õpetus ja Lepingud 46–48
- Õpetus ja Lepingud 49–50
- Õpetus ja Lepingud 51–57
- Õpetus ja Lepingud 58–59
- Õpetus ja Lepingud 60–63
- Õpetus ja Lepingud 64–66
- Õpetus ja Lepingud 67–70
- Õpetus ja Lepingud 71–75
- Õpetus ja Lepingud 76
- Õpetus ja Lepingud 77–80
- Õpetus ja Lepingud 81–83
- Õpetus ja Lepingud 84
- Õpetus ja Lepingud 85–87
- Õpetus ja Lepingud 88
- Õpetus ja Lepingud 89–92
- Õpetus ja Lepingud 93
- Õpetus ja Lepingud 94–97
- Õpetus ja Lepingud 98–101
- Õpetus ja Lepingud 102–105
- Õpetus ja Lepingud 106–108
- Õpetus ja Lepingud 109–110
- Õpetus ja Lepingud 111–114
- Õpetus ja Lepingud 115–120
- Õpetus ja Lepingud 121–123
- Õpetus ja Lepingud 124
- Õpetus ja Lepingud 125–128
- Õpetus ja Lepingud 129–132
- Õpetus ja Lepingud 133–134
- Õpetus ja Lepingud 135–136
- Õpetus ja Lepingud 137–138
- Usuartiklid ning ametlikud teadaanded nr 1 ja nr 2
- Perekond: läkitus maailmale
- Elav Kristus
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- Sulle, noor: valikute tegemine
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

187. õppetund. Stressi ja ärevuse maandamine: Jeesus Kristus võib meid tugevdada

„187. õppetund. Stressi ja ärevuse maandamine: Jeesus Kristus võib meid tugevdada”, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat (2025)

„Stressi ja ärevuse maandamine”, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

187. õppetund: füüsiline ja emotsionaalne tervis

Stressi ja ärevuse maandamine

Jeesus Kristus võib meid tugevdada

Me kõik tunneme stressi. Stress võib aidata meil täita igapäevaseid ülesandeid ja tulla toime elu väljakutsetega. Pikaajaline stress ja ärevus võivad meid aga negatiivselt mõjutada. Issand saab meid aidata. See õppetund võib aidata õpilastel tuvastada ja harjutada oskusi, kuidas stressi ja ärevuse maandamiseks Issanda poole pöörduda.

Võimalikud õpitegevused

Stress ja ärevus

NB! Võib olla kasulik teada, et selle õppetunni õpetamiseks ei pea te olema selle teema ekspert. Palvetage Püha Vaimu juhatuse saamiseks, järgige materjale ja usaldage oma õpilasi. Kui õpilased esitavad küsimusi, mida te ei tea, või kui nad jagavad isiklikke raskusi, millega nad silmitsi seisavad, paluge neil otsida abi Issandalt, oma vanematelt, Kiriku juhtidelt ja vaimse tervise spetsialistidelt.

Et aidata õpilastel valmistuda stressi ja ärevuse teema uurimiseks, paluge neil koostada tahvlile nimekiri asjadest, mis põhjustavad teismeliste elus stressi või ärevust. Kui sellest oleks kasu, võiksid nad tõmmata ringi ümber kolmele või neljale suurimale stressitekitajale.

Selgitage järgmist:

Stress ja ärevus on elu normaalne osa. Nii reageerivad aju ja keha igale nõudmisele, näiteks probleemile kodus, testile koolis või olulisele otsusele. Õige kogus stressi ja ärevust aitab meil keskenduda, saavutada eesmärke ja kaitsta keha. Kuid pikaajaline stress või ärevus võib muutuda probleemiks.

Kuidas arvate, et saate aru, millal stress ja ärevus on normaalne ja tervislik ning millal on seda liiga palju?

Kuulake õpilaste vastuseid ja lisage mis tahes järgmist teavet.

Kui teil on liiga palju stressi või ärevust, võite sageli haigestuda, kogeda peavalu, tunda end suure osa ajast vihasena, teie söögiisu muutub drastiliselt või võite kaotada keskendumisvõime. Ebaterve ärevus võib avalduda ka järgmiste sümptomitena: paanikatunne, pidev kiire hingamine, nõrkus ja letargia, unehäired, seedeprobleemid, ärevuse kinnistumine või raskused selgelt mõtlemisega.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

„Jälgige nii enda kui nende inimeste stressinäitajaid, keda te aidata saate. See on sama, mis jälgida hoiatustulukesi oma auto armatuurlaual. Olge tähelepanelikud, kui temperatuur või kiirus liialt tõuseb või kütust on vähe. ‥ Tehke oma elus korrektiivid. Väsimus on meie kõigi ühine vaenlane.” (Jeffrey R. Holland. Nagu katkine anum. – 2013. a sügisene üldkonverents)

Andke õpilastele mõni hetk aega, et mõtiskleda ja hinnata oma praegust stressi ja ärevuse taset. Paluge neil mõtiskleda järgmiste küsimuste üle.

Milline stressitase kirjeldab sind üldiselt kõige paremini?
Kuidas suhtud oma võimesse vajadusel stressitaset vähendada?

Me kõik saame parandada oma võimet ära tunda, kui oleme liiga suure stressi või ärevuse all. Samuti saame parandada oma võimet pöörduda abi saamiseks Issanda poole. Seda õppetundi uurides otsige viise, kuidas stressi ja ärevusega toimetulemiseks Issandalt abi paluda.

Issanda abi

Lugege mitut järgmistest salmidest ja otsige, kuidas need võiksid seostuda meie eluga, kui tunneme liiga palju stressi või ärevust: Psalmid 55:22; Jesaja 40:29; Matteuse 11:28; Moosia 24:14–15.

Mida te nendest pühakirjakohtadest õppisite?

Õpilased võivad leida mitu tõde, näiteks järgmised: kui tuleme oma koormatega Päästja juurde, võib Ta anda meile rahu ja puhkust, või kui me pöördume Issanda poole, võib Ta meie koormaid kergendada ja meid tugevdada.
Kuidas võiksid need tõed kehtida stressi ja ärevuse puhul?

Näide pühakirjadest

Abiks võib olla arutada mõnda näidet nendest tõdedest. Võtke mõni minut, et otsida pühakirjadest näiteid inimestest, kes on kogenud stressi või ärevust.

Näiteks järgmised: Taaniel lõukoerte augus (vt Taaniel 6); Maarja, kui ingel teatas, et temast saab Jumala Poja ema (vt Luuka 1:26–56); Jaakob, kes oli „ülearu rahutu”, kui ta kutsus oma rahvast meeleparandusele (Jaakobi 4:18; vt ka Jaakobi 1:4–5; 2:3); Joseph Smith, kui ta ei teadnud, millise Kirikuga liituda (vt Joseph Smith – ajalugu 1:1–20) või kui ta Liberty vanglas oli (vt Õpetus ja Lepingud 121).

Kui õpilased on näite leidnud, julgustage neid pühakirjalugu üle vaatama ja koos mõne teise õpilasega järgmistele küsimustele vastama. Pärast piisava aja möödumist paluge mõnel õpilasel leitut klassiga jagada.

Milline stressitase oleks teie arvates selles olukorras normaalne?
Kuidas võisid stress ja ärevus selles olukorras mõjutada inimese käitumist?
Mida tegi inimene, et oma stressi või ärevuse korral abi saamiseks Issanda poole pöörduda?

Reach Up to Him in Faith
President Russell M. Nelson teaches that just as the woman who was healed by touching the robe of Jesus, we can receive strength and direction by reaching out to Him as well.

Oskused stressi ja ärevuse maandamiseks

Et aidata õpilastel harjutada oskusi, mis aitavad neil stressi ja ärevust maandada, kaaluge ühe või mõlema järgmise tegevuse tegemist.

Mõelge stressile või ärevusele, mida tunnete. Järgmiste oskuste proovimisel otsige viiteid selle kohta, et need teid aitavad.

Harjutage teadlikku mediteerimist.
Määratlege. Selgitage, et teadlikkus tähendab viibida hetkes, ilma kogetavat tõlgendamata või sellele hinnangut andmata. Üks viis seda teha on keskenduda oma hingamisele, tehes lihtsaid hingamisharjutusi.

Näitlikustage. Kuigi teie ja õpilased võivad tunda end veidi ebamugavalt seda koos klassiga tehes, väljendage, et see oskus on proovimist väärt ja sellel on palju kasutegureid. Selgitage, et õpilased teeksid järgmist:
- Hingake läbi nina paar korda sügavalt ja aeglaselt sisse, tehes pärast iga hingetõmmet paus.
- Lõdvestage oma õlad. Proovige hingata nii, et liigub kõht, mitte õlad.
- Proovige keskenduda oma hingamisele. Kui teie mõtted lähevad uitama, pöörake tähelepanu õrnalt tagasi oma hingamisele.
Teise võimalusena võite kutsuda õpilasi neli sekundit sisse hingama, viis sekundit hinge kinni hoidma ja kuus sekundit välja hingama. (Õpilased saavad harjutust vajadusel kohandada.)

Enne tundi kaaluge selle oskuse iseseisvat harjutamist. Võite isegi mõõta pulssi enne ja pärast selle oskuse harjutamist, et näha, kas teie pulss langeb, mis võib viidata teie stressi vähenemisele. Soovi korral jagage klassiga, kuidas see oskus teid mõjutas.

Harjutage. Paluge õpilastel tegevus lõpuni teha. Kui nad seda teevad, julgustage neid märkama, kuidas nende kopsud hingamise ajal laienevad ja kokku tõmbuvad. Paluge neil tähele panna, kas nende tähelepanu hajub ja mis tüüpi mõtted, tunded ja aistingud nende tähelepanu hajutavad. Jälgige õpilasi, püüdmata neid kontrollida või hukka mõista, ja lihtsalt suunake nende tähelepanu tagasi hingamisele.

Paluge õpilastel rääkida, mida nad tundsid. Soovi korral võite lasta neil enne ja pärast tegevust pulssi mõõta ja teatada, kas pulss langes.
- Miks võib see oskus aidata, kui tunneme stressi või ärevust?
Keskenduge tänulikkusele.
Määratlege. Võtke aega, et märgata, mis on teis endas ja maailmas head ja positiivset. Mõelge eriti sellele, mida Issand on teie ja teie ümber olevate inimeste heaks teinud (vt Õpetus ja Lepingud 59:7). Üks võimalus seda teha on kirjutada iga päev tänupäevikusse viis asja, mille eest olete tänulik.

Näitlikustage. Selgitage, et õpilastel võib olla eraldi päevik või nad võivad kasutada olemasoleva päeviku, näiteks oma seminaripäeviku osa. Samuti võiksid nad oma mõtted telefoni märkmetesse kirjutada. See tegevus hõlmab järgmisi samme:
- Kirjutage vähemalt viis konkreetset asja, mille eest olete tänulik, eriti asjad, mida Issand on teie heaks teinud.
- Kirjutage, miks olete nende asjade eest tänulik.
- Püüdke seda teha iga päev.
Püüdke seda oskust enne tundi ise proovida. Saate jagada osa oma kogemusest ja seda, mis tundeid see teis tekitas.

Harjutage. Paluge õpilastel kirjutada viis konkreetset asja, mille eest nad on tänulikud, eriti asjad, mida Issand on nende, nende pere ja teiste lähedaste heaks teinud. Paluge neil ka kirjutada, miks nad on nende asjade eest tänulikud.
- Kuidas tunnete end pärast selle oskuse harjutamist?
- Miks võib see oskus aidata, kui tunnete stressi või ärevust?

Paluge õpilastel jagada teisi oskusi, mida nad kasutavad stressi ja ärevuse maandamiseks. Siin on mõned näited: palvetage Issanda poole, piirake tehnoloogia kasutamist, tehke väike paus, olge aktiivne, uurige oma ootusi, olge enda vastu lahke ja keskenduge kellelegi teisele.

Lõpetuseks otsige Issandalt juhatust, et koostada plaan, mida teha ning millal ja kui sageli kutsuda Päästja, et aidata teil oma stressi ja ärevust maandada.

Lisamaterjalid

Kelle poole saame pöörduda, kui kogeme hirmu või ärevust?

President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:

„Mu armsad sõbrad! Mu kallid vennad ja õed Kristuses! Kui me leiame end kunagi elamas hirmus või ängistuses või kui leiame kunagi, et meie enda sõnad, teod või suhtumine teevad hirmu teistele, siis ma palvetan kogu oma hingest, et me vabaneksime sellest hirmust jumalikult määratud hirmu vastumürgi, Kristuse puhta armastuse abil, sest „täiuslik armastus ajab kartuse välja”[1. Johannese 4:18].

Kristuse täiuslik armastus saab võitu kiusatusest teistele viga teha, neid sundida, kiusata või rõhuda.

Kristuse täiuslik armastus võimaldab meil käia alandlikult, väärikalt ja julge kindlusega kui meie armastatud Päästja järgijad. Kristuse täiuslik armastus annab meile kindluse minna läbi hirmudest ja panna kogu usaldus meie Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse väesse ja headusesse.

Vahetagem hirm Kristuse täiusliku armastuse vastu meie kodudes, meie töökohtades, meie Kiriku kutsetes ja meie enda südames. Kristuse armastus toob hirmu asemele usu!” (Dieter F. Uchtdorf. Täiuslik armastus ajab kartuse välja. – 2017. a kevadine üldkonverents)

Millised on muud vahendid stressi ja ärevuse leevendamiseks?

„Managing Stress and Anxiety” (Finding Strength in the Lord: Emotional Resilience [2021], lk 55–74)
„Understanding Stress” ja „General Principles for Managing Stress” (Adjusting to Missionary Life [brošüür, 2013], 3–10, 17–22) (NB! Need peatükid on kirjutatud misjonäridele, kuid neid põhimõtteid saab kohandada laiemale publikule.)
Debra Theobald McClendon, „Discerning Your Feelings: Anxiety or the Spirit?” (ainult digitaalne artikkel), Ensign, aprill 2019, ChurchofJesusChrist.org (NB! see allikas sisaldab kasulikku tabelit, mis võrdleb Vaimu omadusi ja tundeid ärevusega.)

Täiendavad õpitegevused

Lisaoskus

Järgmine on lisaoskus, mida võiksite paluda õpilastel proovida.

Piirake tehnoloogia kasutamist.

Määratlege. Tehnoloogia kasutamise piiramine võib aidata stressi maandada. Sotsiaalmeedia, arvutid ja telerid, eriti päeva alguses ja lõpus, võivad suurendada ärevust või stressi (vt „Finding Strength in the Lord: Emotional Resilience” [2021], lk 66).

Näitlikustage. Jagage näidet tehnoloogia kasutamise piiramisest, mis võib aidata stressi ja ärevust maandada. Näiteks võib keegi kasutada oma telefoni pühakirjade uurimiseks või hommikul üldkonverentsi kõne kuulamiseks, kuid mitte vaadata sotsiaalmeediat enne lõunat. Nad vaatavad seda pärast kooli. Pärast õhtusööki vaatavad nad filmi või mängivad videomänge, kuid lõpetavad tund aega enne magamaminekut. Teine näide on keegi, kes kasutab meediat alles pärast teatud kellaaega ja piirab kasutamist tunni või kahega. Teine idee on olla päev või nädal ilma sotsiaalmeedia või televiisorita ja panna tähele selle tulemusi. Ülemaailmsel pühalikul koosolekul noortele esitas president Russell M. Nelson noortele väljakutse korraldada seitsmepäevane sotsiaalmeediapaast (vt Russell M. Nelson ja Wendy W. Nelson. Iisraeli lootus. – Ülemaailmne pühalik koosolek noortele, 3. juuni , 2018, ChurchofJesusChrist.org).

Harjutage vähemalt osa sellest oskusest enne tundi ja jagage klassiga oma kogemust.

Harjutage. Paluge õpilastel koostada plaan, et eeloleval nädalal tehnoloogiakasutust piirata. Paluge neil kirja panna, kuidas see aitab stressi ja ärevust maandada.