Pühakirjalood
38. peatükk: Kallihinnaline Pärl


“38. peatükk: Kallihinnaline Pärl,” Õpetuse ja Lepingute lood (2002), 145–50

“38. peatükk,” Õpetuse ja Lepingute lood, 145–50

38. peatükk

Kallihinnaline Pärl

Pearl of Great Price

Kallihinnaline Pärl on raamat. Jumal aitas prohvetitel Kallihinnalist Pärli kirjutada. See on üks meie pühakirjadest. Kallihinnalises Pärlis on neli osa. Need on Moosese raamat, Aabrahami raamat, Joseph Smith’i kirjutised ja usuartiklid.

Moosese raamat

Joseph receiving revelation

Kallihinnalise Pärli esimene osa on Joseph Smith‘ile antud ilmutus. Seda nimetatakse Moosese raamatuks. Mooses oli Jumala prohvet. Ta elas kaua aega tagasi.

God appearing to Moses

Moosese raamat räägib, mida Jumal Moosesele kõrgel mäel ütles. Mooses nägi Jumalat ja rääkis Temaga. Jumal ütles, et Tal on Moosesele eriline töö teha anda.

Moses seeing vision

Jumal näitas Moosesele maailma. Mooses nägi kõik, mis maailmas juhtub. Ta nägi kõiki Jumala lapsi, kes maailmas elavad.

Moses telling Satan to go away

Jumal lahkus Moosese juurest. Saatan tuli. Ta käskis, et Mooses teda kummardaks. Mooses ei kummardanud Saatanat. Mooses ütles: „Ma olen Jumala poeg.“ Mooses palus, et Jumal teda aitaks. Seejärel käskis ta Saatanal ära minna. Saatan oli väga vihane sellepärast, et Mooses ei järginud teda. Saatan lahkus Moosese juurest.

Jesus creating the earth

Mooses täitus Püha Vaimuga. Jumal tulija rääkis uuesti Moosesega. Jumal ütles, et Päästja, Jeesus Kristus on Jumala poeg. Jumal ütles, et on palju maailmu. Jeesus lõi need. Ta loob rohkem maailmu. Alati on palju maailmu. Jumala lapsed elavad nendes.

Moses writing his revelations

Mooses sai teada Jumala tööst. Jumal töötab, et aidata inimesi elada Temaga igavesti. Jumal töötab, et aidata inimestel Tema sarnaseks saada. Samuti jutustab Moosese raamat prohvet Eenokist ja Siioni linnast.

Aabrahami raamat

man presenting mummies to Joseph

Kallihinnalise Pärli teine osa on Aabrahami raamat, ühel juulikuu päeval, aastal 1835 tuli hr. Chandleri nimeline mees Kirtlandi. Hr. Chandler näitas inimestele mõningaid muumiaid Egiptusest. Kui inimesed surid Egiptuses, siis mässiti nende kehad riidesse. Neid kehasid kutsuti muumiateks.

Mr. Chandler holding Egyptian papyrus

Muumiatega olid mõned väga vanad paberirullid. Paberil oli mingi võõras kirjutis. Hr. Chandler otsis kedagi, kes võis seda kirjutist lugeda. Ta kuulis, et Joseph Smith võiks kirjutise tõlkida.

Mr. Chandler presenting papyrus to Joseph

Joseph vaatles paberil olevat kirjutist. Ta võis seda kirja lugeda. Ta ütles hr. Chandlerile, mida see tähendas. Mõned pühad ostsid need paberirullid hr. Chandlerilt.

Joseph translating papyrus

Joseph tõlkis paberil oleva kirjutise. Oliver Cowdery ja William Phelps kirjutasid, mida Joseph tõlkis.

Abraham looking heavenward

See oli suure prohveti Aabrahami kiri. Aabraham elas Egiptuses kaua aega tagasi. Jeesus rääkis Aabrahamiga.

Jesus speaking to Abraham

Jeesus rääkis Aabrahamile meie elust enne maa peale tulekut. Jeesus ütles, et Ta lõi selle maa. Ta lõi päikese, kuu ja tähed. Ta lõi taimed, loomad ja inimesed.

Abraham writing revelations

Aabraham kirjutas Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Aabrahami raamat aitab meil prohvetitest ja preesterlusest aru saada.

Aabraham 1:31

Joseph Smith’i kirjutised

Joseph writing

Kallihinnalise Pärli kolmas osa on Joseph Smith’i kirjutatud. Joseph Smith’i - Ajaloos, Joseph räägib oma esimesest nägemusest. Ta jutustab, kuidas ta sai kuldplaadid. Samuti jutustab Joseph, kuidas inglid taevast talle ja Oliver Cowdery’le preesterluse andsid. Joseph Smith - Matteuses parandab Joseph Piibli osa.

Joseph and writer

Kallihinnalise Pärli neljas osa on usuartiklid. Ühel päeval tuli üks mees Joseph Smith’iga kohtuma. See mees kirjutas raamatut. Ta soovis midagi Kirikust oma raamatusse kirjutada. Ta palus, et Joseph Smith jutustaks, kuidas Kirik alguse sai.

Joseph writing about the Church

Joseph Smith kirjutas Kiriku algusest. Ta rääkis, mida inimesed selles Kirikus usuvad. Jumal aitas Joseph Smith‘il teada, mida kirjutada. Joseph kirjutas kolmteist tähtsat punkti. Ta kutsus neid usuartikliteks.

Saints reading the Articles of Faith

1. märtsil 1842 olid usuartiklid Kiriku ajalehes trükitud. Pühad lugesid usuartikleid. Nad uskusid, mida Joseph oli kirjutanud.

USUARTIKLID

Joseph Smith

Me usume Jumalat, Igavest Isa, ja Tema Poega, Jeesust Kristust, ja Püha Vaimu.

Me usume, et inimesed saavad karistatud omaenda pattude, ja mitte Aadama üleastumise pärast.

Me usume, et Kristuse lepituse läbi kogu inimkond võib saada päästetud, kuuletudes evangeeliumi seadustele ja talitustele.

Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks, usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse: teiseks, meeleparandus; kolmandaks, ristimine pattude andekssaamiseks vettekastmise teel; neljandaks, käte pealepanemine Püha Vaimu anniks.

Me usume, et inimene peab olema kutsutud Jumalast, prohvetliku ennustuse ja käte pealepanemise kaudu nende poolt, kellel on volitus, et evangeeliumi jutlustada ja teenida nendes talitustes.

Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt, apostlid, prohvetid, pastorid, õpetajad, evangelistid jne.

Me usume keelte andi, prohvetlusse, ilmutusse, nägemustesse, tervekstegemisse, keelte tõlgitsemisse jne.

Me usume, et Piibel on Jumala sõna sel määral, kui see on õigesti tõlgitud: me usume ka, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.

Me usume kõike, mis Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta nüüd ilmutab, ja me usume, et Ta veel ilmutab palju suuri ja tähtsaid Jumala riiki puutuvaid asju.

Me usume sõna otseses mõttes iisraeli kogunemisse ja Kümne Suguharu taastamisse; et Siion (CJus-Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile: et Kristus valitseb isiklikult maa peal, ja et maa uuendatakse ning saab oma paradiisliku hiilguse.

Me taotleme eesõigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama eesõiguse kõikidele inimestele kummardada kuidas, kus või mis nad soovivad.

Me usume, et tuleb olla alluv kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, seadust austades, järgides ja toetades.

Me usume, et tuleb olla aus, ustav, kõlbeliselt puhas, heatahtlik, vooruslik ja teha head kõikidele inimestele; tõepoolest võime me öelda, et järgime Pauluse manitsust - Me usume kõike, me loodame kõike, me oleme palju kannatanud ja loodame vastu pidada kõigele. Kui leidub midagi vooruslikku, armast või head ja kiiduväärset, siis me püüdleme selle poole.