“44. peatükk: Kümnis: juuli 1838,” Õpetuse ja Lepingute lood (2002), 165–66
“44. peatükk,” Õpetuse ja Lepingute lood, 165–66
44. peatükk
Kümnis
(juuli 1838)
Pühad olid Far Westis, Missouris. Issand oli Joseph Smith’ile öelnud, et Tema inimesed peaksid kümnist maksma. Joseph palvetas Taevase Isa poole. Ta küsis, kui palju kümnist peaksid pühad maksma. Ta sai Issandalt ilmutuse. Issand ütles, et pühad peaksid ühe kümnendiku kõigest, mis neil on, kümniseks maksma.
Kui nad teeniksid kümme senti, siis nad peaksid ühe sendi kümniseks andma. Kui nad teeniksid sada senti, siis nad peaksid kümme senti andma.
Pühad said kümnist maksta ka teistel viisidel. Pühad maksid kümnist saagist, mida nad kasvatasid. Nad andsid ühe kümnendiku oma teraviljast ja heinast. Nad andsid ühe kümnendiku oma kanapoegadest ja teistest loomadest. Nad maksid kümnist piimast ja juurviljadest.
Kümnise raha kasutatakse, et aidata Kiriku liikmeid. Kümnis aitab puudustkannatavaid inimesi toidu ja riiete ostmisel.
Kümnist kasutatakse templite ehitamiseks ja misjonitöö abistamiseks. Seda kasutatakse samuti inimeste abistamiseks, kes annavad kogu oma aja Issanda tööks.
Me anname oma kümnise piiskopile. Piiskop annab selle Kiriku juhtidele. Nemad otsustavad, kuidas kümnist kasutada.
Taevane Isa annab pühadele imelisi õnnistusi, kes maksavad kümnist. Pühad, kes ei maksa kümnist, ei saa kõiki neid õnnistusi. Piibel ütleb, et pühad, kes ei maksa kümnist, röövivad Jumalat.