19. õppetund

Õpetus igavesest abielust ja perekonnast

Sissejuhatus

Jeesuse Kristuse evangeelium rõhutab õpetust, et abielu ja perekond on Jumala seatud. Prohvet Joseph Smith õpetas, et abielupaaride suhe mehe ja naisena võib jätkuda pärast ülestõusmist. Ilmutus Issandalt selgitab, et uus ja igavikuline abieluleping (vt ÕL 131:2) on vajalik ülenduse saamiseks. See õppetund selgitab õpilastele, et selleks, et abielu võiks kesta igavesti, peab abielupaari pitseerima preesterluse võtmete hoidja, misjärel paar peab õigemeelselt elama.

Ettevalmistav materjal

Russell M. Nelson. Selestiline abielu. – 2008. a sügisene üldkonverents.
David A. Bednar. Marriage Is Essential to His Eternal Plan. – Ensign, juuni 2006, lk 82–87.
Joshua J. Perkey. Why Temple Marriage? – New Era, aug 2013, lk 30–32.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 49:15–17; 131:1–4

Uus ja igavikuline abieluleping

NB! Seda õppetundi õpetades arvestage, et osal õpilastel võib olla kodus raskusi või on nad kogenud abielu ja laste saamisega seoses südamevalu või probleeme. Arvestage õppetundi ette valmistades nende õpilaste vajadustega.

Rääkige õpilastele, et 1831. a liitus Ohios Kirtlandis Kirikuga Leman Copley. Ta oli olnud Kristuse Teise Ilmumisse Uskujate Ühenduse liige, keda kutsuti tavaliselt šeikeriteks nende kummardamisviisi tõttu, millega käis kaasas keha raputamine, kui nad laulsid, tantsisid ja muusika saatel plaksutasid. Leman Copley uskus evangeeliumisse, kuid uskus samuti jätkuvalt osa šeikerite uskumusi. Ta kohtus Joseph Smithiga ja selle külastuse tulemusena andis Issand Josephile 7. mail 1831. a ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 49. osas. (Õpetuse ja Lepingute varasemad väljaanded on märkinud selle ilmutuse kuupäevaks märts 1831. Ajaloolased on hiljuti kindlaks teinud, et täpsem kuupäev on 7. mai 1831.)

Šeikerid keeldusid abielust ja uskusid täielikus tsölibaadis elamisse (hoidusid seksuaalsuhetest). Issand korrigeeris seda valeõpetust selles ilmutuses ja käskis Leman Copleyl ja teistel jutlustada šeikeritele evangeeliumi.

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 49:15–17, et leida, mida Issand ütles abielu ja perekonna tähtsuse kohta. Küsige:

Mida õpetab Issand nende salmide kohaselt abielu kohta? (Õpilased peaksid ära tundma järgmise õpetuse: abielu mehe ja naise vahel on Jumala seatud.)
Mida teie arust tähendab, et abielu on Jumala seatud, „et maa võiks täita oma loomise eesmärgi”? (Õpilaste vastused võivad sisaldada järgmiseid tõdesid: meestel ja naistel kästakse saada lapsi. Maa loodi, et Jumala lastel oleks koht, kus peredena elada.)
Kuidas aitab teadmine nendes salmides õpetatud tõdedest aidata meil selgitada Kiriku õpetusi abielust?

Selgitage, et aastaid hiljem kasvas pühade mõistmine igavese abielu ja perekonna õpetusest märkimisväärselt. 16. mail 1843. a reisis Joseph Smith Illinoisi Ramusesse. Peatudes Benjamin ja Melissa Johnsoni kodus, õpetas ta neile igavesest abielust. Mõned õpetused, mida prohvet Ramuses õpetas, on kirjas Õpetuse ja Lepingute 131. osas. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 131:1–4 ning seejärel küsige:

Mida peame me tegema, et pääseda selestilise kuningriigi kõrgeimasse astmesse? (Õpilased peaksid ära tundma järgmise õpetuse: selleks, et pääseda selestilise kuningriigi kõrgeimasse astmesse, peame me astuma uude ja igavikulisse abielulepingusse. Selgitage, et sõna uus tähendab selles kontekstis uuesti taastatud sellel evangeeliumi ajajärgul. Termin igavikuline tähendab, et see leping on alati eksisteerinud ja kestab läbi igaviku. Võiksite soovitada, et õpilased need mõisted pühakirjas leheveergudele kirjutaksid.)
Kuidas astuvad mehed ja naised sellesse uude ja igavikulisse abielulepingusse tänapäeval?

Rõhutage, et mehed ja naised võivad sõlmida uue ja igavikulise abielulepingu ainult pühades templites. Isikud, kes abielluvad väljaspool templit, võivad öelda oma abielutõotustes sõnu, nagu „abiellunud ajaks ja igavikuks”, kuid Jumala silmis ei kesta need abielud igavesti.

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Russell M. Nelsoni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Innustage õpilasi leidma, mida vanem Nelson õpetas igavese abielu tähtsusest.

„Abielu teemal väideldakse kõikjal maailmas, kus mehe ja naise kooseluks on erinevaid võimalusi. Minu eesmärk sel teemal sõna võttes on kuulutada Issanda apostlina, et mehe ja naise vaheline abielu on püha – seatud Jumala poolt. Ma kinnitan ka templiabielu hindamatut väärtust. See on kõrgeim ja kestvaim abieluvorm, mida meie Looja oma lastele pakub.

Kui päästmine on isiklik asi, siis ülendus on perekondlik asi. ‥

Selleks, et olla igavese elu väärilised, peame me sõlmima oma Taevase Isaga igavese ja igavikulise lepingu (vt ÕL 132:19). See tähendab, et templiabielu pole üksnes mehe ja naise vaheline – selle juurde kuulub partnerlus Jumalaga (vt Mt 19:6).” (Selestiline abielu. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Mida tähendab teie arvates lause: „kui päästmine on isiklik asi, siis ülendus on perekondlik asi”?
Mida tähendab, et igavese abielu juurde kuulub „partnerlus Jumalaga”? Miks on teie arvates tähtis, et abielus oleks partnerlus Jumalaga? (Ainult abielus teeb inimene lepingu teise inimese ja Jumalaga. Kõik teised evangeeliumi lepingud on ainuüksi isiku ja Jumala vahel.)
Kuidas võib taastatud õpetus Igavesest abielust ja perekonnast suurendada inimeste soovi ehitada armastavat ja kestvat abielu?

Vanem Parley P. Pratt (1807–1857) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, milline mõju sellel taastatud õpetusel temale oli. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev lugu:

„[Joseph Smithilt] sain ma teada, et naine minu südames võidakse kindlustada mulle ajaks ja kogu igavikuks. ‥ Temalt sain ma teada, et me võime viljeleda neid tundeid ning need võivad areneda ja kasvada kogu igaviku; samas kui meie lõputu liidu tulemuseks on nii arvukalt järeltulijaid kui on tähti taevas või liiva rannas. ‥ Ma olin juba varem armastanud, kuid ei teadnud, miks. Nüüd aga tundsin ma ehedat õilist armastust, ‥ tugevat ülendatud tunnet.” (Autobiography of Parley P. Pratt, toim. Parley P. Pratt Jr., 1938, lk 297–298)

Enne õppetunni jätkamist oleks hea arutada lühidalt järgmist:

„Mõned Kiriku liikmed, kes soovivad abielluda, jäävad vallaliseks, ilma et nad oleksid ise selles süüdi. Kui sa avastad end sellisest olukorrast, võid sa olla kindel, et „neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb” (Rm 8:28). Jäädes vääriliseks, antakse sulle ühel päeval, siin või järgnevas elus, kõik igavese perekonna õnnistused.” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2004, lk 7)

Õpetus ja Lepingud 132:1–21

Selestiline abielu on vajalik ülenduse saamiseks

Selgitage, et umbes kaks kuud pärast seda, kui Joseph Smith andis meile juhised, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 131. osas, dikteeris ta ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 132. osas. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 132. osa päis. Selgitage, et mitmikabielu teemast räägitakse järgmises õppetunnis. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 132:3–6. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida sõnu ja fraase, mis väljendavad uue ja igavikulise abielulepingu sõlmimise tähtsust. Arutage järgmiseid küsimusi:

Millised sõnad ja fraasid nendes salmides selgitavad igavese abielu tähtsust?
Millised on selle õpetuse hülgamise tagajärjed? (Soovi korral selgitage, et sõna neetud tähendab, et inimese igavikuline areng on peatatud.)

NB! Märkige, et tähtis pühakirjade uurimise oskus on võtmesõnade ja -fraaside märkamine, nagu nad just tegid, uurides salme Õpetus ja Lepingud 132:3–6. Pühakirju uurides on tähtis panna tähele ning mõista sõnu ja fraase. Salmides 3–6 on oluline mõista järgmiseid fraase: „vastu võtma ja kuuletuma”, „peavad sellele kuuletuma”, „kui te selles lepingus ei püsi, olete te neetud”, „keegi ei või tagasi lükata”, „peab püsima, ja tal tuleb püsida”. Mõned nendest fraasidest on samuti näited pühakirjaideede omavahelistest seostest. Seosed näitavad ideede vahelist suhet või ühendust. Näiteks 3. salm näitab seoseid ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kuuletumise vahel.

Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 132:7–8 ning leida Issanda seaduse tingimused, mis teevad võimalikuks abikaasadel elada abielupaarina pärast seda elu.

Millised tingimused on nende salmide kohaselt vajalikud, et abielu kestaks igavesti? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine tõde: kui leping tehakse õige preesterluse volituse kaudu ja selle pitseerib lubaduse Püha Vaim, siis kestab see igavesti.)

Jagage järgmist definitsiooni lubaduse Pühast Vaimust: „Püha Vaim on lubaduse ehk tõotuse Püha Vaim (vt Apostlite teod 2:33). Ta kinnitab, et inimeste õigemeelsed teod, talitused ja lepingud on Jumalale vastuvõetavad. Lubaduse Püha Vaim tunnistab Isale, et päästvad talitused on tehtud õigesti ja et nendega seotud lepingutest on kinni peetud.” (Märksõna „Lubaduse Püha Vaim”. – Pühakirjajuht,scriptures.lds.org)

Aitamaks õpilastel seda õpetust mõista, näidake järgmist tsitaati Bruce R. McConkie’lt (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Pitseerima tähendab kinnitama, õigustama, või heaks kiitma. Seega on tegu, mis on pitseeritud lubaduse Püha Vaimuga, kinnitatud Püha Vaimu poolt; see tegu on Issanda poolt heaks kiidetud ja isik, kes on võtnud endale kohustuse, on tehtus Vaimu poolt õigeks mõistetud. Kinnitav heakskiidupitser asetatakse teole vaid siis, kui lepingusse astujad on väärilised saama jumaliku heakskiidu isikliku õigemeelsuse kaudu.” (Mormon Doctrine, 2. vlj 1966, lk 361–362)

Issand jätkas vajalike juhiste andmist igavikulise abielu õnnistuste saamiseks vajalike tingimuste kohta, nagu on kirjas salmides Õpetus ja Lepingud 132:19–21. Jaotage õpilased paaridesse ja paluge neil uurida seda kirjakohta koos paarilisega. Paluge paaridel teha kaks nimekirja: (1) tingimused, et abielu võiks olla igavene ja (2) õnnistused, mis saadakse nende tingimuste täitmisel. Õpilaste tehtud nimekirjad võivad sisaldada järgmist:

Tingimused, et abielu võiks olla igavene

Abielu peab olema seatud Issanda seaduse ja „uue ja igavikulise lepingu kaudu”.
Abielu peab olema pitseeritud lubaduse Püha Vaimuga.
Abielutalituse peab läbi viima preesterluse võtmete hoidja.
Abielupaarid peavad püsima Jumala lepingus.

Õnnistused, mis saadakse

Abielupaar tuleb esile esimesel ülestõusmisel.
Abielupaar pärib aujärjed, kuningriigid, valitsused ja võimud, võimkonnad, kõik kõrgused ja sügavused.
Abielu on täies jõus ka pärast füüsilist surma.
Abielupaar möödub inglitest.
Abielupaar saab ülenduse ja hiilguse kõigis asjus.
Abielupaaril on „järeltuleva seemne täius ja jätkumine igavesest ajast igavesti” (nende perekond ja järglased jätkuvad läbi igaviku; nende pere kasvab igavesti).
Abielupaar on jumalad ja neil ei ole lõppu.
Abielupaar on kõigest kõrgemal ja neil on kõik võim ning kõik asjad on neile alamad.

Arutage järgmiseid küsimusi, et aidata õpilastel mõista igaveseks abieluks vajalikke tingimusi ja lubatud õnnistusi.

Mida tähendab teie arvates „püsida” abielulepingus? (Soovi korral selgitage, et üks definitsioon sõnale püsima on jääma või jätkama. Samuti tähendab see elada vastavalt lepingule.)
Miks ei piisa üksnes templis pitseerimisest, et igavest abielu saavutada?
Millised on teie mõtted ja tunded, kui te mõtisklete Taevase Isa lubaduste üle?

Lugege ette tsitaat vanem Russell M. Nelsonilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Selestilisel abielul on määrav osa igaveseks eluks valmistumisel. Selleks on vaja abielluda õige inimesega, õiges kohas, õige volituse vahendusel ning kuuletuda ustavalt sellele pühale lepingule. Siis võib olla kindel ülendusele Jumala selestilises kuningriigis.” (Selestiline abielu. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Kuidas selgitaksite kellelegi, kes ei ole Kiriku liige, kui tähtis on abielluda „õiges kohas, õige volituse vahendusel”?
Vaadates igavese abielu ja perekonna õpetuse tähtsust, mida võite te teha praegu, et valmistuda igaveseks abieluks ja ehitada tugevaid suhteid?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad peavad oma elus muutma, et olla paremini valmistunud templis pitseerimiseks või et pidada kinni pitseerimisega seotud lepingutest. Jagage oma tunnistust, et igavese abielu poole pürgimine on väärt meie ohverdust ja püüdlusi.

Õpilase lugemismaterjal

Õpetus ja Lepingud 49:15–17; 131:1–4; 132:1–24.
Russell M. Nelson. Selestiline abielu. – 2008. a sügisene üldkonverents.