7. õppetund

Igavikulise evangeeliumi kuulutamine

Sissejuhatus

Õpetus ja Lepingud sisaldab ilmutusi, mille Issand andis Joseph Smithi kaudu mõnele Kiriku liikmele, käskides neil kuulutada meeleparandust ja koguda Tema äravalituid. Kirik kasvas kiiresti, kui prohvet Joseph Smith kutsus misjonäre, kes said tööriistaks Issanda kätes. Kiriku liikmed tänapäeval saavad õnnistusi misjonitööst, kui nad tunnevad ära ja täidavad oma kohustust abistada evangeeliumi jagamisel.

Ettevalmistav materjal

• Neil L. Andersen. See on ime. – 2013. a kevadine üldkonverents.

• L. Tom Perry. Tooge hinged minu juurde. – 2009. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 29:4–7; 33:2–7

Issand kutsub teenijaid abistama Tema lapsi kokku koguma

Näidake president Gordon B. Hinckley (1910–2008) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Misjonitöö on selle Kiriku alustala. See on peamine viis, mille kaudu Kirik kasvab. Tänu sellele teenimistööle on Kirik kasvanud nii suureks, kui see praegu on.” (Missionary Service. First Worldwide Leadership Training Meeting, 11. jaan 2003, lk 17)

• Mil viisil võib misjonäritöö olla Kiriku alustala?

Selgitage, et taastamisaja alguses palusid inimesed tihti, et prohvet paluks nende eest ilmutust, et aidata neil teada, kuidas nad võivad Issanda tööle kaasa aidata. Mõnikord saadi neid ilmutusi ühe inimese ja mõnikord mitme inimese kohta. Selgitage, et Õpetus ja Lepingud 33 on näide ilmutusest, mis saadi kahele inimesele: Ezra Thayerile (või Thayre) ja Northrop Sweetile.

Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 33:2–7. Paluge klassil teksti jälgida, leides sõnu, fraase või sümboleid, mida Issand kasutas, mis käivad meie rolli kohta misjonitöös ja mis rõhutavad evangeeliumi jagamise tähtsust viimsetel aegadel.

• Milliseid sümboleid Issand kasutas? (Kui õpilased vastavad, kirjutage soovi korral nende vastused tahvlile.)

• Kuidas illustreerivad need sümbolid meie rolli misjonitöös ja rõhutavad evangeeliumi jagamise tähtsust?

Paluge õpilastel uurida hoolikalt 6. salmi ja leida, mida saavutatakse, kui me evangeeliumi teistega jagame. Seejärel paluge neil öelda oma sõnadega, mida nad leidsid. (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära põhimõtte: kui me kuulutame Jeesuse Kristuse evangeeliumi teistele, aitame me koguda kokku Issanda äravalituid. Soovi korral rääkige, et pärast seda ilmutust täitis Ezra Thayer oma küüni inimestega, et kuulda Joseph Smithi ja teisi evangeeliumi kuulutamas (Documents, Vol. 1: July 1828–June 1831, 1. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, (2013), lk 206).)

Jagage õpilastega järgmist Iisraeli kokkukogumise definitsiooni vanem Bruce R. McConkie’lt (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Iisraeli kokkukogumine kätkeb endas kõige selle uskumist ja omaks võtmist, mida Issand pakkus muistsel ajal oma valitud rahvale, ja sellega kooskõlas elamist. ‥ See kätkeb endas evangeeliumisse uskumist, Kirikuga liitumist ja kuningriiki tulemist.” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 515)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu mõnest esimesest pärast Kiriku organiseerimist kutsutud misjonärist. Paluge klassil kuulata, kuidas need varajased misjonärid saavutasid edu Issanda äravalitute kogumisel.

„[1830. aasta sügisel] ilmutas Issand Joseph Smithile, et Oliver Cowderyl, Peter Whitmer nooremal, Parley P. Prattil ja Ziba Petersonil tuleb „minna laamanlaste juurde ja jutlustada neile [Tema] evangeeliumi” (ÕL 28:8; 30:5–6; 32:1–3). Need misjonärid reisisid ligikaudu 2400 km, jutlustades mitme indiaani hõimu juures. ‥ Suurim edu saatis misjonäre Ohio osariigis Kirtlandi piirkonnas. Seal ristisid nad ligikaudu 130 pöördunut, peamiselt Sidney Rigdoni reformitud babtistikogudusest, pannes sellega aluse kogudusele, millest sai järgmisel aastal kogunemiskoht sadadele Kiriku liikmetele. Misjonärid leidsid mõningaid pöördunuid ka Missouri osariigi uusasunike seast Jacksoni maakonnas, kuhu hiljem pidi loodama Siioni linn.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 150; vt ka Richard Dilworth Rust. A Mission to the Lamanites: D&C 28, 30, 32, Revelations in Context series, 22. veebr 2013, history.lds.org)

Selgitage, et need Põhja-Ohio pöördunud rohkem kui kahekordistasid tolleaegse Kiriku liikmeskonna.

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 29:4–7, et leida, kuidas kirjeldatakse Issanda äravalituid.

• Kuidas Päästja oma äravalituid kirjeldas?

Selgitage õpilastele, et esimeste väljaspool Põhja-Ameerikat teenivate misjonäride töö kaasab dramaatilist näidet, kuidas Issand kasutab oma teenijaid oma äravalitute kogumiseks. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev kokkuvõte. Paluge õpilastel jälgida ja kuulata prohvet Joseph Smithi nõu vanem Heber C. Kimballile (1801–1868).

„Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige Heber C. Kimball meenutas: „1837. aasta juuni esimestel päevadel istusin parajasti Kirtlandi templis, kui prohvet Joseph tuli minu juurde ja ütles sosinal: „Vend Heber, Issanda Vaim sosistas mulle: „Las minu teenija Heber läheb Inglismaale minu evangeeliumi jutlustama ja avab päästmise ukse selle rahva jaoks.”” Vanem Kimball oli sellest teatest liigutatud. „Tundsin, et olen üks nõrgimaid Jumala teenijaid. Ma küsisin Josephilt, mida peaksin kohale jõudes rääkima. Ta ütles, et küsiksin Issandalt, kes juhib mind ning räägib minu suu läbi sama vaimu kaudu, mis [juhtis] tedagi.”

Prohvet esitas kutse ka järgmistele inimestele: Orson Hyde, Willard Richards ja Joseph Fielding Kirtlandist; Isaac Russell, John Snyder ja John Goodson Kanadast Torontost. Need vennad pidid vend Kimballiga ühinema tema misjonil Inglismaale. Nad kogunesid New York Citysse ja alustasid 1. juulil 1837 merereisi Suurbritanniasse laevaga, mis kandis nime Garrick. See esimene misjon väljaspool Põhja-Ameerikat tõi esimese aasta jooksul Inglismaal Kirikusse ligi kaks tuhat pöördunut. Vanem Kimball kirjutas rõõmsalt prohvetile: „Au olgu Jumalal, Joseph, Issand on koos meiega eri rahvaste seas!”

Teisest apostellikust misjonist Inglismaale, mida juhtis Brigham Young, võttis osa enamik Kaheteistkümne liikmeid. Prohvet juhatas neid Nauvoost. Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed lahkusid kodumaalt 1839. aasta sügisel ja saabusid Inglismaale 1840. aastal. Seal alustasid nad tööd, mis tõi ühe aastaga Kirikusse üle 6000 pöördunu.” (Teachings: Joseph Smith, lk 327, 329)

• Millist nõu sai Heber C. Kimball prohvet Joseph Smithilt?

• Kirjeldage aega, kui te saite Issandalt abi evangeeliumi jagamisel.

Õpetus ja Lepingud 4:1–7; 18:10–16; 31:1–12; 34:5–6; 39:20–23; 88:81

Neil, keda on hoiatatud, tuleb hoiatada oma ligimesi

Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute raamat tuletab Kiriku liikmetele korduvalt meelde nende kohustust ja õnnistust osaleda misjonitöös. Meie kohus jagada evangeeliumi teistega on korduv muster ja teema Õpetuses ja Lepingutes üles tähendatud ilmutustes. Kui õpilased õpivad ära tundma mustreid ja teemasid pühakirjades, aitab see neil rohkem Kristuse sõnadest toituda (vt David A. Bednar. A Reservoir of Living Water (Brigham Youngi ülikooli küünlavalgusõhtu, 4. veebr 2007), speeches.byu.edu).

Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 88:81 ja võtta seejärel oma sõnadega kokku, kuidas käib loetu praeguste Kiriku liikmete kohta. (Üks vastus, mida õpilased võivad öelda, on see, et kõigil, kes on vastu võtnud Jeesuse Kristuse evangeeliumi, on kohustus seda teistega jagada.)

Näidake järgnevat tabelit või joonistage see tahvlile. Jagage õpilased kolme rühma ja andke igale rühmale üks pühakirjakoht. Paluge õpilastel neile antud kirjakohad läbi lugeda ja leida evangeeliumi jagamise kohustused ja lubatud õnnistused.

	Kohustused	Õnnistused
Õpetus ja Lepingud 4:1–7
Õpetus ja Lepingud 18:10–16
Õpetus ja Lepingud 31:1–12

Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel teistele rääkida, mida nad leidsid.

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Paluge teistel kuulata vanem Bednari kirjeldust meie isiklikust kohustusest evangeeliumi jagada.

„Jeesuse Kristuse pühendunud jüngrid on alati olnud ja on ka tulevikus vaprad misjonärid. Misjonär on Kristuse järgija, kes tunnistab Temast kui Lunastajast ja kuulutab Tema evangeeliumi tõdesid.

Jeesuse Kristuse Kirik on alati olnud misjonitöö kirik ja jääb selleks. Päästja Kiriku liikmed on võtnud endale püha kohustuse aidata täita seda püha ülesannet, mille Issand andis oma apostlitele, nagu on kirjas Uues Testamendis:

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse

ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Mt 28:19–20)

Viimse aja pühad võtavad tõsiselt oma kohustust kõik rahvad Issanda Jeesuse Kristuse jüngriks teha ja neile Tema taastatud evangeeliumi õpetada. ‥

Me tunneme tõepoolest püha kohustust viia see sõnum kõigi rahvuste, hõimude, keelte ja rahvasteni.” (Tulge ja vaadake! – 2014. a sügisene üldkonverents)

• Miks peaksid Päästja Kiriku liikmed pidama misjonitööd pühaks kohuseks?

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem L. Tom Perry järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Paluge teistel teksti jälgida ja mõtiskleda, miks peaksid nad tahtma usinamalt evangeeliumi jagada.

„Evangeeliumi keskmeks on meie Issanda ja Päästja lepitus. Lepitus annab väe patud andeks saada, terveneda ja igavest elu elada. Kõiki lepituse kujuteldamatuid õnnistusi saab anda ainult neile, kes elavad evangeeliumi põhimõtete järgi ja saavad osa evangeeliumi talitustest, milleks on usk Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus, ristimine, Püha Vaimu saamine ja lõpuni vastu pidamine. Meie olulisim misjonärisõnum maailmale on see, et kogu inimkond on kutsutud saama päästetud ja sisenema Hea Karjase, nimelt Jeesuse Kristuse lambatarasse.

Meie sõnumile on toeks teadmised taastamisest. Me teame, et Jumal räägib oma prohvetitega täna nii nagu muistegi. Me teame ka, et Tema evangeeliumi juhitakse taastatud preesterluse väe ja volitusega. Ühelgi teisel sõnumil pole nii suurt igavikulist tähendust kõikidele, kes täna maa peal elavad.” (Tooge hinged minu juurde. – 2009. a kevadine üldkonverents)

• Miks peaksime me kõik usinamalt evangeeliumi jagama? (Vastused peaksid sisaldama järgmist: kui me jagame evangeeliumi teistega, anname me neile võimaluse saada osa Jeesuse Kristuse lepituse õnnistustest.)

Paluge õpilastel uurida kirjakohti Õpetus ja Lepingud 34:5–6 ja 39:20–23, otsides veel ühte tähtsat põhjust, miks Issand on käskinud meil evangeeliumi teistega jagada. (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära järgmise tõe: kui me jagame evangeeliumi teistega, aitame me neil valmistuda Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks.)

• Kuidas aitab evangeeliumi igavikuline tähtsus teid motiveerida jagama evangeeliumi teist usku inimestega?

• Kirjeldage oma kogemust teistega evangeeliumi jagamise kohta.

Andke õpilastele paar minutit, et mõtiskleda ja kirjutada üles, mida nad võivad teha, et evangeeliumi jagamises osaleda. Näiteks võivad nad üles kirjutada kellegi nime, kes ei ole hetkel Kiriku liige ja otsustada nendega evangeeliumi jagada. Paluge mõnel õpilasel jagada, mida nad teha planeerivad. Innustage õpilasi tegutsema saadud muljete ajel ja palvetama iga päev, et leida võimalusi evangeeliumi teistega jagada.

Õpilase lugemismaterjal

• Õpetus ja Lepingud 4:1–7; 18:10–16; 29:4–7; 31:1–12; 33:2–7; 34:5–6; 39:20–23; 88:81.

• Neil L. Andersen. See on ime. – 2013. a kevadine üldkonverents.