22. õppetund

Prohvet Joseph Smithi märtrisurm

Sissejuhatus

Teisitimõtlejad Kiriku sees ja vastased väljaspool Kirikut tõid kaasa Joseph Smithi ja tema venna Hyrum Smithi märtrisurma. Nende surm pani võimsa pitseri nende tunnistusele Mormoni Raamatust, Õpetusest ja Lepingutest ning Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumist. Prohvet Joseph Smithi elu ja märtrisurma uurimine aitab õpilastel mõelda paljudele õnnistustele, mida Issand on neile andnud prohvet Joseph Smithi teenimistöö kaudu, kelle kaudu Ta taastas oma evangeeliumi viimsetel aegadel.

Ettevalmistav materjal

Thomas S. Monson. Prohvet Joseph Smith: eeskujuga õpetaja. – 2005. a sügisene üldkonverents.
The Martyrdom, 22. peatükk. Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual, 2003), lk 273–285).
The Martyrdom: The Prophet Seals His Testimony with His Blood, 46. peatükk. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 529–540.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 135:4–5; 136:36–39

Vaenlased püüdsid tappa Joseph Smithi

Näidake Carthage’i vangla pilti. Selgitage õpilastele, et 27. juunil 1844 tapeti prohvet Joseph Smith ja tema vend Hyrum, kes oli Kiriku patriarh Illinoisi osariigis Carthage’i vanglas. Joseph Smith oli surres 38-aastane ja Hyrum 44-aastane.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 136:36–39 ning klassil teksti jälgida. Innustage õpilasi, et nad leiaksid lugedes, kuidas Issand võttis kokku Joseph Smithi elu ja töö. Seejärel arutage järgmiseid küsimusi:

Kuidas kirjeldas Issand prohvet Joseph Smithi elu ja tööd? (Õpilaste vastused võivad sisaldada järgmiseid tõdesid: Joseph Smith pani aluse Jumala tööle sellel evangeeliumi ajajärgul. Prohvet Joseph Smith oli oma surma ajal süütu ja ta oli täitnud ustavalt missiooni, mille Jumal oli talle andnud.)

Et aidata õpilastel mõista mõningaid mõjufaktoreid, mis tõid kaasa prohveti surma, rääkige neile, et pühad elasid kolm aastat suhteliselt rahulikult Illinoisi osariigis, kuid 1842. a kogesid nad taas vastuseisu. Kiriku vastaste hulgas olid ka Illinoisi kodanikud, kes kartsid pühade poliitilist mõju. Teised olid kadedad Nauvoo majanduskasvu üle ja olid kriitilised Nauvoo linnavalitsuse ja maakaitseväe suhtes. Mõned said valesti aru mormoonide teatud õpetustest ja harrastustest. Teisitimõtlejad Kiriku sees ja vastased väljaspool Kirikut ühendasid oma jõupingutused, et võidelda prohveti ja Kiriku vastu.

Andke õpilastele koopia õppetunni lõpus toodud käsilehest. Paluge ühel õpilasel lugeda ette osa pealkirjaga „Vastuseis prohvetile ja Kirikule”.

Selgitage, et vastavalt seadustele, mis kehtisid prohveti surma ajal, ei rikutud trükipressi hävitamisega ühtegi seadust. Näidake järgmist tsitaati vanem Dallin H. Oaksilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Seaduseparandust Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile, mis kaitses pressivabadust linna- ja osariigivalitsuste vastu, ei võetud vastu enne kui alles aastal 1868 ja see ei jõustunud föderaalseadusena enne kui 1931. ‥ Me peaksime vaatama oma eelkäijate tegusid vastavalt seadustele ja käskudele, mis kehtisid nende päevil, mitte meie ajal.” (Joseph, the Man and the Prophet. – Ensign, mai 1996, lk 72)

Miks on tähtis pidada meeles viimast lauset vanem Oaksi tsitaadis, kui me vaatame algusaegade Kiriku juhtide tegusid? (Soovi korral märkige, et enamik Nauvoo linnavalitsuse liikmeid olid Kiriku liikmed, kuid nad tegutsesid valitud ametnike rollis, kui nad käskisid trükipressi hävitada. Kirik kui organisatsioon ei teinud midagi trükipressi vastu, kuid linnavalitsus tegutses, et „teha lõpp .. rahu rikkujatele” (History of the Church, 6. kd, lk 432)).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette käsilehe osa pealkirjaga „Josephit ja Hyrumit süüdistatakse alusetult”. Paluge teisel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 135:4. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, millise prohvetliku kuulutuse tegi Joseph Smith kui ta Carthage’i suunas reisis.

Kuigi iga surelik on ebatäiuslik, siis mis aitaks kellelgi tunda, et tema „südametunnistus on puhas Jumala ja kõigi inimeste ees”? (ÕL 135:4)

Selgitage, et kui Hyrum Smith valmistus Carthage’i vanglasse minema, luges ta salme Eteri 12:36–38 ja murdis selle lehe nurga kahekorra. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 135:5, mis on otsene tsitaat Eteri raamatust, samal ajal kui teised teksti jälgivad. Paluge õpilastel mõtiskleda, miks see pühakirjakoht Hyrumile nii tähendusrikas oli. Soovi korral võiksite paluda, et õpilased enda jaoks tähtsad sõnad ja fraasid ära märgiksid.

Millised sõnad või fraasid võisid nendest Eteri raamatu salmidest Hyrumile tähendusrikkad olla, kui ta seisis silmitsi vangistuse ja võimaliku surmaga?
Mida tähendab teie arvates järgmine fraas: „Kõik inimesed saavad teadma, et minu rõivad pole määritud teie verega.” (Võiksite paluda õpilastel ristviidata 5. salm kirjakohtadega Jaakobi 1:19 ja Moosia 2:27, et leida selle fraasi tähendus. Õppida, kuidas ristviidata pühakirjakohti teiste pühakirjakohtadega, mis pakuvad lisainfot, on tähtis pühakirjade uurimise oskus.)

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas Joseph ja Hyrum võisid end tunda, teades, et nad olid täitnud Jumala kutseid ja kohustusi nii hästi kui suutsid.

Mida me võime õppida Joseph ja Hyrum Smithi eeskujust, mis aitaks meil täita Jumalalt saadud kohustusi?

Õpetus ja Lepingud 135:1–3, 6–7

Märtrisurm Carthage’i vanglas ja auavaldused Joseph Smithile

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 135. osa päis. (Soovi korral märkige, et erinevused selles päises 1981. ja 2013. aasta pühakirjaväljaannete vahel peegeldavad hiljutist uurimistööd.) Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 135:1–2 ning käsilehe osa pealkirjaga „Märtrisurm Carthage’i vanglas”. Paluge õpilastel teksti jälgida.

Mida tähendab fraas „Pitseerimaks tunnistust sellest raamatust ja Mormoni Raamatust”?

Kui õpilased jagavad oma mõtteid, võite kirjutada tahvlile järgmise definitsiooni: „pitseerima” tähendab midagi, näiteks tunnistust, püsivalt kehtestama. Võiksite soovitada õpilastele see definitsioon oma pühakirjades 1. salmi kõrvale kirjutada.

Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 135:3, 6–7 ja leida mõni tõde, mida võime õppida sellest teatisest Joseph ja Hyrum Smithi märtrisurma kohta.

Milliseid tõdesid te õppisite sellest teatisest Joseph ja Hyrum Smithi märtrisurma kohta? (Õpilased võisid leida mitmeid tõdesid, sealhulgas järgmise: Joseph Smith on selles maailmas teinud inimeste päästeks rohkem kui ükski teine, välja arvatud ainult Jeesus Kristus.) Mormoni Raamat ning Õpetus ja Lepingud toodi esile maailma päästmiseks.)
Millisel konkreetsel viisil oleks teie elu teistmoodi ilma prohvet Joseph Smithi teenimistööta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Dallin H. Oaksi tsitaat, mis on kirjas käsilehe osas pealkirjaga „Austusavaldused prohvet Joseph Smithile”.

Miks on tähtis teada, et Joseph Smithi kõige lähedasemad kaaslased pidasid teda prohvetiks ning austusväärseks ja vooruslikuks meheks?

Lõpetage, küsides õpilastelt, kas keegi neist sooviks jagada tunnistust Joseph Smithist. Innustage õpilasi leidma järgmiste päevade jooksul võimalusi jagada teistega oma tunnistust prohvet Joseph Smithist ja tema rollist Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisel.

Õpilase lugemismaterjal

Õpetus ja Lepingud 135:1–7; 136:36–39.
Thomas S. Monson. Prohvet Joseph Smith: eeskujuga õpetaja. – 2005. a sügisene üldkonverents.

Prohvet Joseph Smithi märtrisurm

Evangeeliumi taastamise alused – 22. õppetund

Vastuseis prohvetile ja Kirikule

1844. a juunis teravnes suuresti vaenulikkus Kiriku suhtes. Mõned Illinoisi osariigi kodanikud arutasid, kuidas pühasid osariigist välja ajada, samal ajal kui teised sepitsesid plaani prohvetit tappa. Mõned nende seast, kes sepitsesid vandenõu prohveti ja Kiriku vastu, olid endised Kiriku liikmed, kes olid usust taganenud. 7. juunil 1844 trükkisid William Law, kes oli teeninud teise nõuandjana Esimeses Presidentkonnas, ja teised usust taganenud esimese numbri ajalehest Nauvoo Expositor. Püüdes rahvast prohveti ja Kiriku vastu mässule õhutada, kasutasid need mehed seda ajalehte, et Joseph Smithi ja teisi Kiriku juhte laimata. Joseph Smith Nauvoo linnapeana ja enamik Nauvoo linnavalitsusest mõistsid, et ajalehes avaldatud laim võib viia linnavastaste massirahutusteni. Nad kuulutasid ajalehe üldsust häirivaks ja käskisid Nauvoo Expositori trükipressi hävitada.

Josephit ja Hyrumit süüdistatakse alusetult

„Linnapea ja linnavalitsuse tegevuse (Nauvoo Expositori hävitamisel) tulemusena esitasid Illinoisi osariigi ametnikud aluseta mässusüüdistuse prohveti, tema venna Hyrumi ja teiste Nauvoo linnaametnike vastu. Illinoisi kuberner Thomas Ford käskis meestel ilmuda maakonnakohtusse Illinoisi osariigis Carthage’is, ja lubas neile kaitset. Joseph teadis, et kui ta läheb Carthage’isse, siis seal on tema elu rahvajõukude ähvarduste tõttu suures ohus.

Uskudes, et rahvajõugud tahtsid ainult neid, otsustasid Joseph ja Hyrum oma elu säästmiseks läände minna. 23. juunil ületasid nad Mississippi jõe, kuid sama päeva õhtul leidsid Nauvoost tulnud vennad prohveti üles ja ütlesid talle, et relvastatud väed vallutavad linna, kui ta ei anna end Carthage’i võimude kätte. Prohvet nõustus seda tegema, lootes, et see rahustab nii osariigi ametnikke kui ka rahvajõuke. 24. juunil jätsid Joseph ja Hyrum oma peredega hüvasti ja sõitsid koos osa Nauvoo linnaametnikega Carthage’isse, et end järgmisel päeval vabatahtlikult Carthage’i maakonna ametnike kätte anda. Pärast seda, kui vennad kautsjoni vastu esialgsest süüdistusest vabastati, esitati neile valesüüdistus Illinoisi osariigi reetmises. Nad arreteeriti ja viidi Carthage’i vanglasse kohut ootama. Vanemad John Taylor ja Willard Richards, ainsad Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed, kes ei olnud sel ajal misjonil, ühinesid nendega vabatahtlikult.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 529–530)

Märtrisurm Carthage’i vanglas

27. juuni 1844 päeval oli külastaja andnud Joseph Smithile revolvri. Kui rahvajõuk püüdis tungida tuppa, kus peeti kinni prohvetit ja teisi mehi, lasti Hyrum, kes püüdis teisi toasviibijaid kaitsta, surnuks. Joseph hüppas ukse juurde ja lasi ukse vahelt püstolist koridori. Ainult kolm kuuest kuulikambrist tulistasid, haavates mitut rahvahulga liiget. Seejärel surus rahvahulk oma relvad läbi pooleldi suletud ukse ja John Taylor püüdis püssitorusid oma jalutuskepiga tagasi peksta.

Kui võitlus ukseavas suurenes, püüdis John Taylor toast akna kaudu põgeneda. Kui ta püüdis aknast välja hüpata, tulistati teda ukseavast reide ja samuti tulistas teda keegi väljast. Ta kukkus põrandale ja püüdes akna kõrval seisva voodi alla pugeda, haavasid teda tõsiselt veel kolm kuuli. Samal ajal kui ukseavast suruti läbi püssitorusid, hakkas Willard Richards neid kepiga lööma.

Joseph Smith otsustas siis proovida sama akna kaudu põgeneda. Kui Willard Richards jätkas uksel viibiva rahvajõugu tähelepanu kõrvalejuhtimist, hüppas prohvet avatud akna poole. Kui ta seda tegi, tabasid teda kuulid nii vangla seest kui ka väljastpoolt. Ta kukkus aknast välja, hüüdes: „Oo Issand, mu Jumal!” ja maandus maapinnale. Rahvajõugu liikmed, kes olid vanglas sees, kiirustasid välja, et saada kindlust, et Joseph Smith oli surnud. Kuigi Carthage’i poole ei olnud tulemas ühtegi Kiriku liiget, hüüdis keegi: „Mormoonid tulevad!” ja terve rahvajõuk põgenes.

Austusavaldused prohvet Joseph Smithile

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles:

„Inimesed, kes tundsid Josephit kõige paremini ja seisid talle kõige lähemal Kiriku juhtide seas, armastasid ja toetasid teda prohvetina. Tema vend Hyrum otsustas surra tema kõrval. John Taylor, kes viibis samuti Josephi mõrva ajal temaga, ütles: „Ma tunnistan Jumalate, inglite ja inimeste ees, et ta oli hea, austusväärne, vooruslik mees – et tema iseloom nii eraelus kui ka avalikkuses oli vaieldamatult usaldusväärne – ning et ta elas ja suri kui Jumala-mees.” (The Gospel Kingdom, 1987, lk 355; vt ka ÕL 135:3) Brigham Young kuulutas: „Ma ei arva, et maailmas elab inimest, kes tundis [Joseph Smithi] paremini kui mina ja ma ütlen julgelt, et kui Jeesus Kristus välja arvata, pole kunagi elanud ega ela praegu siin maa peal temast paremat inimest” (Discourses of Brigham Young, kogunud John A. Widtsoe, 1954, lk 459).” (Joseph, the Man and the Prophet, – Ensign, mai 1996, lk 73)