Naʻe akoʻi ʻe Sīsū ki he fefine Samēlia ʻi he vaitupú fekauʻaki mo e vai moʻui ʻokú Ne foakí. ʻOku fakataumuʻa ʻa e lēsoni ko ʻení ke tokoni ke mahino lahi ange kiate koe ʻa e vai moʻui ʻoku foaki atu ʻe he Fakamoʻuí: ko e hā ia, ʻuhinga ʻokú ke fie maʻu ai iá, mo e founga te ke lava ʻo maʻu ai iá.
Ngaahi ʻEkitivitī Ako ʻE Ala Fakahokó
Ko e hala ki he fiefiá mo e fiemālié
Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Lolenisi E. Kopelisi ʻo e Kau Fitungofulú ʻo pehē:
ʻOku taha pē ʻa e hala ki he fiefiá mo e fiemālié. Ko [Sīsū Kalaisi] ʻa e Halá. ʻOku fakavalevale ke foua ha hala kehe ʻo tatau ai pē ha toe faʻahinga hala kehe.
ʻOkú Ne foaki mai ha matavai ‘o e vai moʻuí. Ko ʻetau fili pē ke inu ai pea ʻikai toe fieinua, pe ko e ʻikai ke tau tali ia pea tau nofo fieinua ai pē.
(Lawrence E. Corbridge, “Ko e Halá,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2008, 34)
Ko e hā ha meʻa ʻoku faʻa tafoki ki ai ʻa e kakaí ke maʻu mei ai ʻa e fiefiá mo e fiemālié ka ‘oku iku ai ke nau ongoʻi fieinua fakalaumālie pe taʻefiemālie?
ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku faʻa tafoki ai ‘a e kakaí he taimi ʻe niʻihi ki he ngaahi meʻa ʻoku ʻikai ke ne ʻomi ʻa e fiemālie ʻoku tuʻuloá?
Ko e hā ʻoku ʻomi ʻe Sīsū Kalaisi ʻoku maʻu mei ai ʻa e fiefia mo e fiemālie ʻoku tuʻuloá?
Fakakaukau ki he founga ʻoku fekauʻaki ai e ngaahi fehuʻi ko ʻení ki hoʻo moʻuí. ʻOku ʻi ai nai ha ngaahi meʻa ʻokú ke tafoki ki ai ke maʻu ha fiefia mo ha fiemālie ka ʻoku ʻikai ke ne fakafiemālieʻi ‘e ia ‘a e ngaahi holi ko iá? Ko e hā ha ngaahi aʻusia kuó ke maʻu ʻi ha taimi naʻá ke ongoʻi ai ʻa e nonga mo e fiefia tuʻuloa ʻe lava ke maʻu pē meia Sīsū Kalaisí?
Vai moʻuí
Fakamanatu mei hoʻo ako ʻa e Sione 4 ʻi he lēsoni kimuʻá naʻe akoʻi ʻe Sīsū ha fefine Samēlia fekauʻaki mo e vai moʻuí, ʻa ia ko ha “fakataipe ʻo e ʻEiki ko Sīsū Kalaisí mo ʻEne ngaahi akonakí” (Fakahinohino ki he Ngaahi Folofolá, “ Vai Moʻuí,” scriptures.ChurchofJesusChrist.org).
Fakakaukau pē naʻe kole atu ke ke teuteu ha lea ki he houalotu sākalamēnití fekauʻaki mo e vai moʻui ʻoku foaki atu ʻe Sīsū Kalaisí. Ko e konga hoʻo leá, ʻoku kole atu ke ke feinga ke ʻiloʻi (1) ko e hā ʻa e vai moʻuí, (2) ʻuhinga ʻoku tau fie maʻu ai iá, mo e (3) founga ʻe lava ke tau maʻu ai ia mei he Fakamoʻuí. Teuteuʻi hoʻo ngaahi fakakaukaú pea faʻu hoʻo leá ʻo fakaʻaongaʻi ʻa e ngaahi potufolofola, fakamatala, mo e ngaahi fehuʻi ko ʻení, kae pehē ki ha toe tokoni kehe pē te ke maʻu.
Fakakaukau ke fakaʻatā ha niʻihi ʻoku loto-fiemālie ke nau vahevahe ʻa e ngaahi lea ne nau teuteú.
ʻI he ʻosi ‘enau vahevahe ʻenau leá, ʻoange ki he toenga ʻo e kalasí ha ngaahi faingamālie ke nau vahevahe mo aleaʻi ha faʻahinga fakakaukau mo e ongo ne nau maʻu mei he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻenau akó. Fakakaukau ke tataki e fealeaʻakí ʻaki hano fai ha ngaahi fehuʻi hangē “Ko e hā naʻe mahuʻinga taha kiate koe mei hoʻo akó?” mo e “Ko e hā ha meʻa ‘e fakaafeʻi koe ʻe he Fakamoʻuí ke ke fai ke ke inu lahi ange ai mei he vai moʻui ʻokú Ne foakí?”
Fakamatala Fakamahinó mo e Puipuituʻá
ʻOku fekauʻaki fēfē ʻa e vai moʻui ʻoku foaki ʻe Sīsū Kalaisí mo e sākalamēnití?
Lolotonga e hoko ʻa Sisitā Seli A. ʻEsipilini ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī Lahi ʻo e Palaimelí, naʻá ne akonaki ʻo pehē:
ʻĪmisi
Final official portrait of Cheryl A. Esplin, second counselor in the Primary general presidency, 2011. Released as second counselor and sustained as first counselor at the April 2015 general conference. Released at the April 2016 general conference.
ʻE malava ke fakamoʻui mo fakafoʻou hotau laumālie kuo kafó ʻo ʻikai koeʻuhi pē ko hono fakamanatu mai ʻe he maá mo e vaí ʻa e feilaulau ʻo e sino mo e taʻataʻa hotau Fakamoʻuí, ka koeʻuhi ʻoku fakamanatu mai ʻe he ngaahi fakaʻilongá te Ne hoko maʻu pē ko e “mā ʻo e moʻuí” [ Sione 6:48 mo e “vai moʻuí” [ Sione 4:10 ].
Hili hono fakahoko ʻe Sīsū ʻa e sākalamēnití ki he kakai Nīfaí, naʻá Ne folofola:
“Ko ia ia ʻokú ne kai ʻa e mā ní ʻokú ne kai ʻi hoku sinó ki hono laumālié; pea ko ia ia ʻokú ne inu ʻa e uainé ni, ʻokú ne inu ʻi hoku totó ki hono laumālié; ʻe ʻikai fiekaia pe fieinua hono laumālié ʻo taʻengata, ka ʻe mākona pē ia.
“Ko ʻeni, ʻi he hili ʻa e kai mo inu ʻa e kakai kotoa pē, vakai, naʻe fakafonu ʻa kinautolu ʻaki ʻa e Laumālié” [ 3 Nīfai 20:8–9 ].
ʻOku akoʻi kitautolu ʻe Kalaisi ʻi he leá ni, ʻoku fakamoʻui mo fakafoʻou ʻetau moʻuí ʻe he Laumālié. Ko e tāpuaki ʻoku talaʻofa mai ʻe he sākalamēnití, “ke ʻiate [kitautolu] maʻu ai pē ʻa Hono Laumālié” [ Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:77 ].
ʻE tokoniʻi fēfē au ʻe he vai moʻui ʻa e Fakamoʻuí ke u ikunaʻi ʻa e ngaahi tākiekina kovi ʻo e māmaní?
Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi (1920–2007) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:
ʻĪmisi
Last official portrait of President James E. Faust, Second Counselor in the First Presidency, 2001. Died 10 August 2007.
Ko e konga lahi ʻo e ʻuli fakalaumālie ʻoku haʻu ki heʻetau moʻuí, ʻoku fakafou mai ia ‘i he ʻInitanetí, ngaahi vaʻinga komipiutá, ʻekitivitī televīsoné mo e heleʻuhila ʻokú ne fakaʻaliʻali mālohi mai pe fakatātā mahino mai e ʻulungaanga maʻulalo taha ʻo e faʻahinga ʻo e tangatá. Koeʻuhí ʻoku tau moʻui ʻi ha ʻātakai pehē, ʻoku fie maʻu ai ke tau fakatupulaki hotau mālohinga fakalaumālié.
ʻOku fakamatala ʻa ʻĪnosi ki heʻene holi tuʻu mo tangi ʻa hono laumālié ʻi he ʻahó kotoa ʻo aʻu ki he poʻulí foki ʻi he kole tāumaʻu maʻa hono laumālié [vakai, ʻĪnosi1:4 ]. Naʻá ne fakaʻamu ki he ngaahi ivi fakalaumālie ʻokú ne feau ʻa e fieinua ki he moʻoni fakalaumālié. Hangē pē ko e akonaki ʻa e Fakamoʻuí ki he fefine ‘i he vaitupu ‘i Samēliá ‘i heʻene pehē, “Ka ko ia ʻe inu ʻi he vai te u foaki kiate iá, ʻe ʻikai ʻaupito toe fieinu ia; ka ko e vai te u foaki kiate iá ʻe ʻiate ia ko e matavai mapunopuna hake ki he moʻui taʻengatá” [ Sione 4:14 ].
(James E. Faust, “Spiritual Nutrients,” Ensign or Liahona, Nov. 2006, 55)
ʻEkitivitī Fakalahi ki he Akó
Ko ha founga ʻe taha ke kamata ʻaki e lēsoní
ʻOua ʻe fakaʻaongaʻi e lea ʻa ʻEletā Kopelisi ʻi he kamataʻanga ʻo e lēsoní, fakakaukau ke vahevahe mo e kau akó ha tūkunga, hangē ko ʻení, ʻa ia ʻokú ne fakatātaaʻi ʻa e ongoʻi tuenoá ʻe lava ke ongoʻi ʻe he kakaí ʻi he taimi ʻoku nau tafoki ai ki he ngaahi meʻa kehe ki he fiefiá mo e fiemālié kae ʻikai ko Sīsū Kalaisí.
Fakakaukau ki he tūkunga ko ʻení:ʻOku faʻa tafoki ʻa Sikoti ki he fakafiefiá, koloa fakamāmaní, pea naʻa mo e ngaahi tōʻonga faiangahalá he taimi ʻe niʻihi ko ha feinga ke aʻusia ʻa e fakafiemālié mo e fiefiá. Neongo ʻoku faʻa ongoʻi fiemālie fakataimi ʻa Sikoti ʻi he ngaahi meʻá ni, ka naʻá ne ongoʻi tuenoa maʻu pē mo fakaʻamua ha meʻa ʻoku kehé.
Ko e hā ha faleʻi te ke fai kia Sikoti ke tokoniʻi ia ke ne ikunaʻi ʻene ongoʻi tuenoá mo e taʻefiemālié?
Ko e hā ha meʻa naʻá ke ako mei he fakamatala ʻi hono akoʻi ʻe Sīsū ʻa e fefine Samēliá ʻi he vaitupú ʻe ala tokoni kia Sikotí?