3. peatükk: 3. õppetund

Jeesuse Kristuse evangeelium

Inimesed võivad mõtiskleda

• Kes on Jeesus Kristus? Kuidas Ta saab mind ja mu peret aidata?

• Mida tähendab usk Jeesusesse Kristusesse? Kuidas saab Temasse uskumine mu elu õnnistada?

• Mida tähendab meeleparandus?

• Kuidas ma saan tunda Jumala rahu ja andestust, kui olen teinud halbu valikuid?

• Mis on ristimise eesmärk?

• Mis on Püha Vaimu and?

• Mida tähendab lõpuni vastupidamine?

Jeesuse Kristuse evangeelium on see, mille abil me tuleme Kristuse juurde. See on piisavalt lihtne, et laps võib seda mõista. Selles õppetunnis pööratakse tähelepanu Kristuse evangeeliumile ja põhiõpetusele, mis hõlmab usku Jeesusesse Kristusesse, meeleparandust, ristimist, Püha Vaimu andi ja lõpuni vastupidamist. Lisaks pööratakse tähelepanu sellele, kuidas evangeelium õnnistab kõiki Jumala lapsi.

Sõna evangeelium tähendus on sõna otseses mõttes „head uudised”. Jeesuse Kristuse evangeelium on head uudised, kuna see toob meile õpetuse – igavese tõe –, mida me vajame, et tulla Tema juurde ja saada päästetud (vt 1Ne 15:14). Evangeelium õpetab meile, kuidas meie elu saab olla hea ja mõtestatud. Evangeeliumi head uudised annavad meile võimaluse patud andeks saada, pühitsetuks saada ja Jumala juurde naasta.

Tarkusetera: Kristuse evangeelium ja Kristuse põhiõpetus

Jeesuse Kristuse evangeelium hõlmab kogu õpetust ning kõiki põhimõtteid, seadusi, käske, talitusi ja lepinguid, mis on meie päästmiseks ja ülenduseks vajalikud.

Evangeeliumi sõnum on see, et meil on ligipääs Jeesuse Kristuse päästvale ja lunastavale väele. Me pääseme selle väeni, kui me rakendame Temasse usku, parandame meelt, saame ristitud, võtame vastu Püha Vaimu anni ja peame lõpuni vastu (vt UA 1:4).

Seda teatakse ka kui Kristuse põhiõpetust. Kui me elame selle õpetuse järgi, tuleme me Kristuse juurde ja saame päästetud (vt 1Ne 15:14). Sellest õpetatakse vägevalt Mormoni Raamatus (vt 2Ne 31; 32:1–6; 3Ne 11:31–40; 27:13–22). Sinu eesmärk on aidata inimestel tulla Kristuse juurde, aidates neil elada Ta põhiõpetuse järgi.

Vt Pühakirjajuht: „Evangeelium”, „Kristuse õpetus”; Gospel Topics: „Gospel”.

Õpetamissoovitused

Selles õppetunnis on kirjas näidisplaan, et aidata sul õpetamiseks valmistuda. Plaan sisaldab ka näidisküsimusi ja -ettepanekuid, mida võiksid esitada.

Kaalu õpetamiseks valmistudes palvemeelselt iga inimese olukorda ja vaimseid vajadusi. Otsusta, mille õpetamisest oleks enim abi. Ole valmis selgitama sõnu, mida inimesed ei pruugi mõista. Plaani vastavalt sellele, kui palju teil on aega, pidades meeles, et õppetunnid oleksid lühikesed.

Vali pühakirjasalmid, mida õpetades kasutada. Palju abistavaid pühakirjasalme on kirjas õppetunni „Põhiõpetuse” osas.

Kaalu, mis küsimusi õpetades esitada. Plaani ettepanekuid, mis innustaksid inimesi tegutsema.

Rõhuta, milliseid lubadusi on Jumal andnud ja tunnista sellest, mida sa õpetad.

Mida õpetada inimesele 15–25 minutiga

Vali õpetamiseks vähemalt üks järgmine põhimõte. Iga põhimõttega seotud põhiõpetus järgneb sellele plaanile.

Jeesuse Kristuse jumalik missioon

• Jumal saatis oma armsa Poja, Jeesuse Kristuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada.

• Tänu Jeesuse lepitusohvrile võime me saada patust puhtaks ja pühitsetuks, kui me meelt parandame.

• Pärast ristilöömist tõusis Jeesus üles. Tänu Jeesuse ristilöömisele tõuseme me kõik pärast surma üles. See tähendab seda, et iga inimese vaim ja keha taasühinevad ning igaüks meist elab täiuslikus ülestõusnud kehas igavesti.

Usk Jeesusesse Kristusesse

• Usk on Jeesuse Kristuse evangeeliumi esimene põhimõte.

• Usk Jeesusesse Kristusesse hõlmab usaldust, et Ta on Jumala Poeg ning meie Päästja ja Lunastaja.

• Usk Jeesusesse Kristusesse on tegutsemise ja väe põhimõte. 

• Me tugevdame oma usku, kui me palvetame, uurime pühakirju ja kuuletume käskudele.

Meeleparandus

• Usk Jeesusesse Kristusesse viib meid meeleparanduseni. Meeleparandus on Jumala poole ja patust eemale pöördumise protsess. Meelt parandades lähevad meie teod, soovid ja mõtted üha enam Jumala tahtega kooskõlla.

• Kui me siiralt meelt parandame, annab Jumal meile andeks. Andekssaamine on võimalik, kuna Jeesus Kristus lepitas meie patud.

• Kui me meelt parandame, tunneme me süüst ja murest tervenedes rahu.

• Meeleparandus on elukestev protsess. Iga kord, kui me meelt parandame, ootab Jumal meid lahkelt tagasi. Ta ei anna kunagi meie suhtes alla.

Ristimine: meie esimene leping Jumalaga

• Ristimine on see, kuidas me kõigepealt Jumalaga lepingusuhte sõlmime.

• Ristimine on kaheosaline: vee ja Vaimuga ristimine. Kui meid on ristitud ja liikmeks kinnitatud, oleme me patust puhtad, mis annab meile elus uue alguse.

• Meid ristitakse Jeesuse eeskujul vee alla kastmise teel.

• Lapsi ei ristita enne, kui nad on saanud kaheksa-aastaseks. Lapsed, kes enne seda vanust surevad, lunastatakse Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

• Me võtame igal nädalal sakramenti, et pidada meeles Jeesuse ohverdust ja uuendada oma lepinguid Jumalaga.

Püha Vaimu and

• Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige.

• Pärast ristimist saame me liikmeks kinnitamise talituse kaudu Püha Vaimu anni.

• Kui me saame Püha Vaimu anni, võib Ta olla kogu elu jooksul meie kaaslane, kui me oleme ustavad.

• Püha Vaim pühitseb, juhatab ja trööstib meid ning aitab meil teada tõde.

Lõpuni vastupidamine

• Vastupidamine hõlmab jätkuvat igapäevast usurakendamist Kristusesse. Me peame jätkuvalt oma lepinguid Jumalaga, parandame meelt, otsime Püha Vaimu oma kaaslaseks ja võtame sakramenti.

• Kui me püüame ustavalt järgida Jeesust Kristust, lubab Jumal, et me saame igavese elu.

Jeesuse Kristuse evangeelium õnnistab kõiki Jumala lapsi

• Evangeeliumi järgi elamine valmistab meile sügavamat rõõmu, inspireerib tegusid ja rikastab suhteid.

• Me oleme nii üksikisikute kui ka peredena kõige tõenäolisemalt õnnelikud siis, kui me elame Jeesuse Kristuse õpetuste järgi.

• Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu õnnistatakse peresid selles elus ning nad võivad ühte kuuluda terve igaviku ja elada Jumala juures.

Küsimused, mida võiksite inimestele esitada

Alljärgnevalt on kirjas näidisküsimused, mida võiksite inimestele esitada. Need küsimused muudavad teie jutuajamise mõttekaks ning aitavad mõista inimese vajadusi ja vaatenurka.

• Mida sa tead Jeesuse Kristuse kohta?

• Mida usk Jeesusesse Kristusesse sinu jaoks tähendab?

• Milliseid muudatusi sa oma elus teha tahaksid?

• Mis on sinu arvates meeleparandus?

• Mis on sinu arvates ristimine? Mida sa saad teha praegu, et ristimiseks valmistuda?

• Kuidas võiks Püha Vaim sind sinu tagasiteel Jumala juurde aidata?

• Nimeta üks väljakutse, millega su pere silmitsi seisab. Kas me võiksime jagada mõnda viisi, kuidas Jeesuse Kristuse evangeelium võiks aidata?

Ettepanekud, mida võiksite esitada

• Kas sa palvetad ja palud, et Jumal aitaks sul teada, et see, mida me oleme õpetanud, on tõsi? (Vt „Tarkuseterad: palve” 1. õppetunni viimases osas.)

• Kas sa tuled sel pühapäeval kirikusse, et meie õpetuse kohta rohkem teada saada?

• Kas sa loed Mormoni Raamatut ja palvetad, et saada teada, et see on jumalasõna? (Võiksid soovitada konkreetseid peatükke või salme.)

• Kas sa saad Jeesuse eeskujul ristitud? (Vt „Ristimise ja liikmeks kinnitamise ettepanek”, mis on kirjas vahetult enne 1. õppetundi.)

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks kohtumiseks?

Põhiõpetus

Selles osas on kirjas sulle uurimiseks mõeldud õpetus ja pühakirjasalmid, et saaksid tugevdada evangeeliumiga seotud teadmisi ja tunnistust ning saada abi õpetamisel.

Jeesuse Kristuse jumalik missioon

Taevane Isa saatis oma armsa Poja Jeesuse Kristuse maa peale, et meil kõigil oleks võimalik siin maailmas rõõmu tunda ja saada igavene elu tulevases maailmas. „Ja see on evangeelium, rõõmusõnumid, ‥ et [Jeesus Kristus] tuli maailma, ‥ kandma maailma pattusid ja pühitsema maailma ning puhastama seda kõigest õigemeelsusetusest; et tema kaudu saaksid päästetud kõik.” (ÕL 76:40–42)

Surelikena teeme me kõik pattu ja me kõik sureme. Patt ja surm ei laseks meil elada igavesti Jumala juures, kui meil ei oleks Lunastajat (vt 2Ne 9). Enne maailma loomist valis Taevane Isa Jeesuse Kristuse meid lunastama. Jeesus tuli ülima armastuse väljendusena maa peale ja viis täide oma jumaliku missiooni. Ta võimaldas meil pattudest lunastatud saada ja kindlustas, et me kõik tõuseme pärast surma üles.

Jeesuse elu oli patuta. Maise teenimistöö lõpus kannatas Ta Ketsemanis ja siis, kui Ta löödi risti, ning võttis seeläbi meie patud enda peale (vt 1Ne 11:33). Jeesuse kannatused olid nii suured, et panid Teda „valust värisema ja veritsema igast poorist” (ÕL 19:18). Pärast ristilöömist tõusis Jeesus üles ja sai surmast võitu. Need sündmused koos kujutavad endast Jeesuse Kristuse lepitust.

Me pole oma pattude tõttu vaimselt puhtad ja „miski, mis pole puhas, ei saa elada koos Jumalaga” (1Ne 10:21). Lisaks nõuab õigluse seadus, et meie pattudel oleks tagajärg.

Jeesuse lepitusohver võimaldab meil saada patust puhtaks ja pühitsetuks, kui me teeme meeleparandust. Lisaks loob see võimaluse õigluse nõuete rahuldamiseks (vt Al 42:15, 23–24). Päästja ütles: „Mina ‥ olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama; aga kui nad meelt ei paranda, peavad nad kannatama just nagu mina.” (ÕL 19:16–17) Kui ei oleks Jeesust Kristust, teeks patt lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Tuues end meie eest ohvriks, ei võtnud Jeesus meilt vastutust. Meil peab olema Temasse usku, me peame parandama meelt ja püüdma kuuletuda käskudele. Kui me meelt parandame, nõuab Jeesus meie nimel õigust oma Isa halastusele (vt Mn 7:27–28). Kuna Päästja meie eest kostab, annab Taevane Isa meile andeks ning vabastab meid patukoormast ja patusüüst (vt Mo 15:7–9). Me oleme vaimselt puhtad ja meid saab lõpuks Jumala juurde vastu võtta.

Jeesuse jumalik missioon oli päästa meid ka surmast. Kuna Ta üles tõusis, tõuseme me kõik pärast surma üles. See tähendab seda, et iga inimese vaim ja keha taasühinevad ning igaüks meist elab täiuslikus ülestõusnud kehas igavesti. Kui ei oleks Jeesust Kristust, teeks surm lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Pühakirjade uurimine

Jumal saatis oma Poja

• Alma 11:40

• Johannese 3:16–17

Jeesuse Kristuse kaudu tulev päästmine

• 2. Nefi 2:6–8; 9:21–24

• Alma 34:8–9, 14–16

• Moroni 7:27–28

• Õpetus ja Lepingud 45:3–5

• 1. korintlastele 15:20–22

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• „Elav Kristus”

• Pühakirjajuht: „Jeesus Kristus”

• Gospel Topics: „Jesus Christ”

Usk Jeesusesse Kristusesse

Evangeeliumi esimene põhimõte on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Usk on kõikide muude evangeeliumi põhimõtete alus.

Usk Jeesusesse Kristusesse hõlmab kindlustunnet, et Ta on Jumala Ainusündinud Poeg. See hõlmab usaldust, et Ta on meie Päästja ja Lunastaja – et Ta on meie ainuke tagasitee Jumala juurde (vt Ap 4:10–12; Mo 3:17; 4:6–8). Meid kutsutakse elama „vankumatu usuga temasse ja toetudes täielikult selle teenetele, kes on vägev päästma” (2Ne 31:19).

Usk Jeesusesse Kristusesse hõlmab uskumist, et Ta kannatas lepitusohvrit tuues meie pattude eest. Tänu Tema ohverdusele saab meid puhastada ja lunastada, kui me teeme meeleparandust. Puhastamine aitab meil leida siin elus rahu ja lootust. Lisaks võimaldab see meil tunda pärast surma täielikku rõõmu.

Usk Jeesusesse Kristusesse hõlmab usaldust, et Tema kaudu tõuseme me kõik pärast surma üles. Selline usk võib meid kaotusehetkedel toetada ja trööstida. Ülestõusmise lubadus võib kurbust surma üle hajutada.

Usk Jeesusesse Kristusesse hõlmab ka usku ja usaldust, et Ta võttis enda kanda meie vaeva ja jõuetuse (vt Js 53:3–5). Ta teab omast kogemusest, kuidas meid halastavalt elukatsumustes toetada (vt Al 7:11–12; ÕL 122:8). Kui me usku rakendame, aitab Ta meil läbi raskuste edasi pürgida.

Kui meil on Jeesusesse usku, võib Ta meid füüsiliselt ja vaimselt terveks teha. Ta on alati valmis meid aitama, kui peame meeles Tema üleskutset: „Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke.” (ÕL 6:36)

Väe ja tegutsemise põhimõte

Usk Jeesusesse Kristusesse paneb tegutsema. Me näitame usku, kui kuuletume käskudele ja teeme iga päev head. Me parandame meelt pattudest. Me oleme Temale ustavad. Me püüame saada rohkem Tema-sarnaseks.

Kui me usku rakendame, võime kogeda Jeesuse väge oma igapäevaelus. Ta suurendab meie parimaid jõupingutusi. Ta aitab meil kasvada ja kiusatust vältida.

Usu tugevdamine

Prohvet Alma õpetas, et usu tugevdamine võib alata lihtsa „soovi[ga] uskuda” (Al 32:27). Selleks et meie usk Jeesusesse Kristusesse seejärel kasvaks, peame seda Tema sõnu õppides, Tema õpetusi rakendades ja Tema käskudele kuuletudes kosutama. Alma õpetas, et kui me Jumala sõna oma südames kannatlikult ja usinasti kosutame, siis „see juurdub [ja saab olema kui] puu, mis ulatub igavikulisse ellu” –, tugevdades seega meie usku (Al 32:41; vt s 26–43).

Pühakirjade uurimine

Usk, vägi ja päästmine

• 1. Nefi 7:12

• 2. Nefi 9:23; 25:23

• Moroni 7:33–34; 10:7

Usuõpetus

• Alma 32

• Efeslastele 28

Näited usust

• Eteri 12

• Heebrealastele 11

Teod ja kuulekus

• 1. Nefi 3:7

• Õpetus ja Lepingud 130:20–21

• Jaakobuse 2:17–26

Meeleparanduseni viiv usk

• Alma 34

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Jeesus Kristus”, „Lepitama, lepitus”, „Usk”

• Bible Dictionary: „Faith”

• Gospel Topics: „Jesus Christ”, „Atonement of Jesus Christ”, „Faith in Jesus Christ”

Meeleparandus

Mis on meeleparandus?

Meeleparandus on evangeeliumi teine põhimõte. Usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema armastamine viivad meeleparanduseni (vt Hl 14:13). Meeleparandus on Jumala poole ja patust eemale pöördumise protsess. Meelt parandades lähevad meie teod, soovid ja mõtted üha enam Jumala tahtega kooskõlla. Tänu Jeesusele Kristusele ja Ta lepitusohvrile võime me oma patud andeks saada.

Meeleparandus on midagi palju enamat kui tahtejõu abil käitumise muutmine või nõrkusest jagusaamine. Meeleparandus on siiras Kristuse poole pöördumine ja Tema annab meile väe oma südames „vägevat muutust” tunda (vt Al 5:12–14). Kui meie süda nõnda muutub, oleme me vaimselt uuesti sündinud (vt Mo 27:24–26).

Meelt parandades hakkame me nägema Jumalat, iseennast ja maailma uues valguses. Me tunneme taas, kuidas Jumal meid kui oma lapsi armastab – ja kuidas Päästja meid armastab. Meeleparanduse võimalus on üks suurimaid õnnistusi, mille Jumal on meile oma Poja kaudu andnud.

Meeleparanduse protsess

Kui me meelt parandame, tunnistame me oma patte ja tunneme siirast kahetsust. Me tunnistame oma patud üles ja palume Jumalalt andeks. Lisaks tunnistame me väga tõsised patud üles volitatud kirikujuhtidele, kes meid meelt parandades toetavad. Me teeme kõik endast oleneva, et oma eksimusi heastada ehk parandada probleeme, mida meie teod võisid põhjustada. Siiras meeleparandus väljendub kõige paremini mingi ajaperioodi vältel tehtud õigemeelsetes tegudes.

Meeleparandus on igapäevane elukestev protsess. „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” (Rm 3:23) Me peame jätkuvalt meelt parandama ja meeles pidama, et me „suuda[me] kõik [Kristuses], kes [meid] teeb vägevaks” (Fl 4:13). Issand on kinnitanud meile, et „nii sageli, kui minu rahvas meelt parandab, andestan ma neile nende eksimused minu vastu” (Mo 26:30).

Meeleparanduse õnnistused

Meeleparandus on positiivne põhimõte, mis toob rõõmu ja rahu. See toob meile „Lunastaja väe [meie] hingede päästmiseks” (Hl 5:11).

Kui me meelt parandame, saame oma süüst ja murest aja jooksul terveks. Me tunneme külluslikumalt Vaimu mõju. Meie soov Jumalat järgida tugevneb.

„Liiga paljud inimesed vaatavad meeleparandust kui karistust – midagi, mida tuleb vältida. ‥ Kuid see tunne, et meid karistatakse, tuleb Saatanalt. Tema püüab takistada meid vaatamast Jeesuse Kristuse poole, kes seisab avasüli, loodab ja soovib meid terveks teha, meile andestada, meid tugevdada, puhastada ja pühitseda.” (Russell M. Nelson. Me võime teha paremini ja olla paremad. – 2019. a kevadine üldkonverents)

Pühakirjade uurimine

Meeleparandus

• Alma 34:8–17; 36:6–21

• Õpetus ja Lepingud 18:10–13; 58:42–43; 61:2

• 2. korintlastele 7:9–10

Lunastus ja andestus

• Heelamani 5:10–11

Halastus meeleparandajatele

• Alma 12:32–34; 42:13, 21–24

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Meeleparandus”, „Lepitama, lepitus”

• Bible Dictionary: „Repentance”

• General Handbook, 32.1

• Gospel Topics: „Repentance”, „Atonement of Jesus Christ”

Ristimine: meie esimene leping Jumalaga

Usk Jeesusesse Kristusesse ja meeleparandus valmistavad meid ette ristimise ja Kiriku liikmeks kinnitamise talitusteks. Ristimine on Jeesuse Kristuse evangeeliumi esimene päästev talitus. Seda rõõmuküllast lootustandvat talitust saades sõlmime me Jumalaga oma esimese lepingu.

Talitus on püha toiming või tavand, mida tehakse preesterluse volitusega. Mõned talitused, nagu ristimine, on meie ülenduseks hädavajalikud.

Talituste kaudu sõlmime me Jumalaga lepinguid. Need lepingud on meie ja Jumala vahelised pühad lubadused. Kui me peame Talle antud lubadusi, lubab Ta meid õnnistada. Me peaksime olema tõsiselt pühendunud Jumalale antud lubadusi pidama.

Jumal on andnud meile talitused ja lepingud, et aidata meil tulla Tema juurde ja saada igavene elu. Kui me saame preesterluse talitusi ja peame nendega seotud lepinguid, võime me kogeda oma elus „jumalikkuse väg[e]” (ÕL 84:20).

Ristimisleping

Päästja õpetas, et ristimine on vajalik, et pääseda taevariiki (vt Jh 3:5). Lisaks on meil vajalik saada Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks. Meie Päästja näitas meile oma ristimisega eeskuju (vt Mt 3:13–17).

Kui me saame ristitud ja peame oma lepingut, lubab Jumal meie patud andestada (vt Ap 22:16; 3Ne 12:1–2). See suur õnnistus on saanud võimalikuks Jeesuse Kristuse lepitusohvri kaudu, kes meid „armasta[s] ja meid ‥ vabasta[s] meie pattudest oma verega” (Ilm 1:5). Lisaks lubab Jumal õnnistada meid Püha Vaimu kaaslusega, et meid saaks pühitseda, juhatada ja trööstida.

Ristimislepingut sõlmides tunnistame omalt poolt, et me oleme nõus Jeesuse Kristuse nime enda peale võtma. Lisaks lubame Teda alati mäletada ja Ta käske pidada. Me lubame teisi armastada ja teenida, „leina[ta] koos nendega, kes leinavad; ‥ tröösti[da] neid, kes vajavad tröösti, ja seis[ta] kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal” (Mo 18:9; vt s 8–10, 13). Me näitame, et me oleme kindlalt otsustanud teenida Jeesust Kristust elu lõpuni (vt ÕL 20:37; Mo 2:17).

Meie ristimisega seotud lepingukohustused kujutavad endast suurt vastutust. Kuid need ka inspireerivad ja toovad rõõmu. Need loovad meie ja Taevase Isa vahel erilise suhte, kus Ta alatasa meile armastust väljendab.

Ristimine vee alla kastmise teel

Jeesus õpetas, et me peame saama ristitud vee alla kastmise teel, et oma patud andeks saada (vt ÕL 20:72–74). Ristimine vee alla kastmise teel sümboliseerib Jeesuse Kristuse surma, matmist ja ülestõusmist (vt Rm 6:3–6).

Ristimine vee alla kastmise teel on vägev võrdkuju ka meile isiklikult. See sümboliseerib meie vana elu surma ja matmist ning meie vaimset taassündi, kui me vee alt välja tuleme. Kui meid ristitakse, teeme me algust taassünniprotsessiga, saades vaimselt Kristuse poegadeks ja tütardeks (vt Mo 5:7–8; Rm 8:14–17).

Lapsed

Lapsi ei ristita enne, kui nad on jõudnud vastutavasse ikka ehk saanud kaheksa-aastaseks (vt ÕL 68:27). Lapsed, kes enne seda vanust surevad, lunastatakse Jeesuse Kristuse lepituse kaudu (vt Mn 8:4–24; ÕL 137:10). Enne kui lapsi ristitakse, tuleks neile õpetada evangeeliumi, et nad oleksid valmis oma elus seda tähtsat sammu astuma ja Jumalaga lepingut sõlmima.

Sakrament

Meie Taevane Isa tahab, et me oleksime Temaga sõlmitud lepingutele ustavad. Selleks et meil seda teha aidata, on Ta käskinud meil sageli kokku koguneda, et sakramenti võtta. Sakrament on preesterluse talitus, mida Jeesus tutvustas oma apostlitele vahetult enne oma lepitust.

Sakramendi võtmine on iganädalase sakramendikoosoleku peamine eesmärk. Leib ja vesi õnnistatakse ning antakse kogudusele. Leib sümboliseerib seda, et Päästja ohverdas meie eest oma keha. Vesi sümboliseerib Tema verd, mida Ta valas meie eest.

Me võtame neid sümboleid Päästja ohverduse mälestuseks ja selleks, et uuendada oma lepinguid Jumalaga. Meile antakse uuesti lubadus, et Vaim on meiega.

Enne ristimist

Enne kui need, keda sa õpetad, saavad ristitud, peaksid nad olema hakanud uskuma Kristusesse, parandanud meelt ja muutnud oma elu piisavalt, et väärida ristimist, nagu on kirjas salmis ÕL 20:37. Lisaks peaksid nad kohustuma käske pidama ja elama Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi. Kui oled määranud kindlaks ristimise kuupäeva, kuid inimesel on vaja veel ettevalmistusaega, siis lükka ristimist edasi, kuni ta on valmis. Vaata 12. peatükki.

Enne ristimist peaks igaüks:

• Osalema kõigis misjonäriõppetundides.

• Kohtuma vanemate kvoorumi juhataja, Abiühingu juhataja ja piiskopiga.

• Käima mitmel sakramendikoosolekul.

Ristimise volitus

Osa inimesi, keda on ristitud mõnes muus kirikus, võib imestada, miks nad peavad saama uuesti ristitud. Ristima ja liikmeks kinnitama peab preesterluse hoidja, keda on pühitsetud neid talitusi tegema (vt UA 1:5; Ap 19:1–6; Hb 5:4).

Pühakirjade uurimine

Kristuse eeskuju

• 2. Nefi 31:4–18

• Matteuse 3:13–17

Ristimisleping

• 2. Nefi 31:13

• Moosia 18:8–10, 13

• Alma 7:15–16

• Õpetus ja Lepingud 20:37

Ristimisväärilisus

• 2. Nefi 9:23

• Moosia 18:8–10

• Alma 7:14–15

• 3. Nefi 11:23

• Moroni 6:1–3

• Õpetus ja Lepingud 20:37

• Apostlite teod 2:37–39

Ristimise eest tõotatud õnnistused

• Moosia 4:11–12

• Moroni 8:25–26

Volituse vajalikkus

• Õpetus ja Lepingud 22

• Matteuse 28:19–20

• Heebrealastele 5:4

Jeesus seadis sisse sakramenditalituse

• 3. Nefi 18:1–18

• Luuka 22:15–20

Sakramendipalved

• Moroni 4 ja 5

• Õpetus ja Lepingud 20:75–79

Sakramendi võtmine

• Õpetus ja Lepingud 27:2

• 1. korintlastele 11:23–29

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Ristima, ristimine”, „Sakrament”

• Gospel Topics: „Baptism”, „Sacrament”

Püha Vaimu and

Püha Vaimu anni saamine

Ristimine on kaheosaline. Jeesus õpetas, et selleks, et pääseda Jumala riiki, on meil vaja „sün[dida] veest ja Vaimust” (Jh 3:5; rõhutus lisatud). Joseph Smith on õpetanud: „Veega ristimine on vaid poolik ristimine ja ei kõlba millekski ilma teise pooleta – ilma Püha Vaimuga ristimiseta.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 95)

Et talitus oleks täielik, peab veega ristimisele järgnema Vaimuga ristimine. Kui meid ristitakse nii vee kui ka vaimuga, puhastatakse meid patust ja me oleme vaimselt uuesti sündinud. Seejärel algab meil uus vaimne elu Kristuse jüngrina.

Vaimuga ristimine toimub talituse kaudu, mida kutsutakse liikmeks kinnitamiseks. Selle talituse viib läbi üks või mitu preesterluse hoidjat, kes panevad oma käed meie pea peale. Esmalt kinnitavad nad meid Kiriku liikmeks ning seejärel annavad nad meile Püha Vaimu anni. See on seesama talitus, millele viidatakse Uues Testamendis ja Mormoni Raamatus (vt Ap 8:14–17; 3Ne 18:36–37).

Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige. Ta tegutseb üksmeelselt Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Kui me saame Püha Vaimu anni, võib Ta olla kogu elu jooksul meie kaaslane, kui me oleme ustavad.

Kuidas Püha Vaim meid õnnistab

Püha Vaimu and on üks Taevase Isa suurimaid ande. Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, muutes meid pühamaks, täielikumaks ja rohkem Jumala-sarnaseks (vt 3Ne 27:20). Ta aitab meil muutuda ja vaimselt kasvada, kui me püüame järgida Jumala ettekirjutusi.

Püha Vaim aitab meil teada saada ja ära tunda tõde (vt Mn 10:5). Ta kinnitab tõde meie südames ja meeles. Lisaks aitab Püha Vaim meil tõde õpetada (vt ÕL 42:14). Kui me õpime ja õpetame tõde Püha Vaimu väel, kannab Ta selle meie südameni (vt 2Ne 33:1).

Kui me otsime alandlikult Pühalt Vaimult juhiseid, siis Ta juhatab meid (vt 2Ne 32:5). See hõlmab ka õhutusi, kuidas me saame teisi teenida.

Püha Vaim annab vaimujõudu, et aidata meil võita nõrkusi. Ta aitab meil vältida kiusatust. Ta võib hoiatada meid vaimse või füüsilise ohu eest.

Püha Vaim aitab meid elu väljakutsetes. Ta trööstib meid katsumuse- või murehetkel, andes meile lootust (vt Mn 8:26). Püha Vaimu kaudu võime me tunda Jumala armastust.

Püha Vaimu juhatus

Inimesed, keda sa õpetad, on tundnud tõenäoliselt Püha Vaimu mõju, kui sa oled nendega kohtunud ning kui nad on uurinud ja palvetanud. Selgita, et selleks, et neid häid tundeid tunda, peaksid nad lugema Mormoni Raamatut, palvetama, käima sakramendikoosolekul ja kuuletuma käskudele.

Selgita, et ristimise ja liikmeks kinnitamisega kaasneb Püha Vaimu jätkuva juhatuse õnnistus.

Õpeta vajaduse korral inimesele, kuidas palvetada. Juhatust, kuidas aidata kellelgi palvetama õppida, leiad 1. õppetunnist pealkirja alt „Palveta, et saada teada tõde Püha Vaimu kaudu” ja 4. õppetunnist pealkirja alt: „Palveta sagedasti”.

Pühakirjade uurimine

Püha Vaimu olemus

• Õpetus ja Lepingud 8:2–3; 130:22–23

• Luuka 24:31–32

• Johannese 3:5–8

• Galaatlastele 5:22–23

Püha Vaimu õnnistused ja mõju

• 2. Nefi 32:1–5; 33:1–2

• 3. Nefi 27:13–22 (s 20)

• Moosese 6:61

• Johannese 14:26

Püha Vaimu anni tähtsus

• 2. Nefi 31:11–12, 18, 21

• 3. Nefi 18:36–37; 19:13; 27:19–20

• Õpetus ja Lepingud 19:31; 20:38, 41; 33:15

• Apostlite teod 19:1–6

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Püha Vaim”, „Püha Vaimu and”

• Bible Dictionary: „Holy Ghost”

• Gospel Topics: „Holy Ghost”, „Spiritual Gifts”

Lõpuni vastupidamine

Kui meid ristitakse ja kinnitatakse liikmeks, sõlmime me Jumalaga lepingu. Muu hulgas lubame pidada Ta käske ja Teda kogu ülejäänud elu teenida (vt Mo 18:8–10, 13; ÕL 20:37).

Kui me oleme ristimise ja liikmeks kinnitamise kaudu evangeeliumirajale astunud, teeme kõik endast oleneva, et sel rajal püsida. Kui me kasvõi veidi rajalt eemale uitame, rakendame me usku Kristusesse, et teha meeleparandust. Meeleparanduse õnnistus võimaldab meil naasta evangeeliumirajale ja jätta alles Jumalaga sõlmitud lepingute õnnistused. Kui me siiralt meelt parandame, on Jumal alati nõus meile andestama ja meid lahkelt vastu võtma.

Lõpuni vastupidamine tähendab jääda Jumalale ustavaks elu lõpuni – nii headel kui ka rasketel aegadel, nii päri- kui ka vastutuules. Me lubame alandlikult Kristusel end vormida ja Temaga sarnasemaks muuta. Me vaatame usu ja lootusega usaldavalt Kristuse poole, ükskõik mis ka meie elus ei juhtuks.

Lõpuni vastupidamine ei tähenda lihtsalt kuni surmani hinges püsimist. Selle asemel tähendab see oma elu, mõtted ja teod Jeesusele Kristusele keskendada. See hõlmab ka jätkuvat igapäevast usurakendamist Kristusesse. Lisaks teeme me jätkuvalt meeleparandust, peame Jumalaga sõlmitud lepinguid ja püüdleme selle poole, et Püha Vaim oleks meie kaaslane.

Lõpuni vastupidamine hõlmab „Kristuses püsivana edasi pürgim[ist] täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu”. Meie Taevane Isa lubab, et kui me peame vastu lõpuni, siis me „saa[me] igavese elu” (2Ne 31:20).

Pühakirjade uurimine

Pea vastu lõpuni

• 2. Nefi 31:14–20

• 3. Nefi 27:13–22

• Matteuse 10:22

Õnnistused neile, kes vastu peavad

• 1. Nefi 13:37; 22:31

• 3. Nefi 15:9

• Õpetus ja Lepingud 14:7

Õpi rohkem selle põhimõtte kohta

• Gospel Topics: „Adversity”

• Pühakirjajuht: „Vastu pidama”, „Vastandlikkus, vastuseis”

Jeesuse Kristuse evangeelium õnnistab kõiki Jumala lapsi

Jeesuse Kristuse evangeelium on kõikidele Jumala lastele. Pühakirjades õpetatakse, et „kõik on Jumalale ühesugused”, päritolule või olukorrale vaatamata. Ta kutsub „kõiki enda juurde tulema ja saama osa tema headusest; ja ta ei tõrju tagasi kedagi, kes tuleb tema juurde” (2Ne 26:33).

Evangeelium õnnistab meid kogu sureliku elu jooksul ja läbi kogu igaviku. Me oleme nii üksikisikute kui ka peredena kõige tõenäolisemalt õnnelikud siis, kui elame Jeesuse Kristuse õpetuste järgi (vt Mo 2:41; Perekond: läkitus maailmale. – ChurchofJesusChrist.org). Evangeeliumi järgi elamine valmistab meile sügavamat rõõmu, inspireerib tegusid ja rikastab suhteid.

Lisaks võib Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamine kaitsta meid valikute eest, mis meid füüsiliselt või vaimselt kahjustaksid. See aitab meil leida jõudu ja tröösti katsumuse- ja murehetkedel. See loob võimaluse rõõmuküllaseks igaveseks eluks.

Üks tähtsamaid taastatud evangeeliumi sõnumeid on see, et me kõik kuulume Jumala perekonda. Me oleme Tema armsad pojad ja tütred. Olgu meie olukord maa peal milline tahes, on igaüks meist Jumala pere liige.

Teine tähtis osa meie sõnumist on see, et pered võivad olla igaveseks kokku liidetud. Perekond on seatud Jumala poolt. Taevase Isa õnneplaan võimaldab perekonnasuhetel jätkuda ka teisel pool hauda. Tänu pühadele templitalitustele ja -lepingutele on peredel võimalik olla koos igavesti.

Evangeeliumi valgusega saavad pered lahendada arusaamatusi, tülisid ja probleeme. Lahkhelidest lõhestatud perekonnad võivad saada terveks meeleparanduse ja andestuse kaudu ning uskudes Jeesuse Kristuse lepituse väesse.

Jeesuse Kristuse evangeelium aitab meil tugevdada peresuhteid. Kodu on parim koht evangeeliumi põhimõtete õpetamiseks ja õppimiseks. Evangeeliumi põhimõtetele rajatud kodu muutub justkui varju- ja turvapaigaks. See on koht, kus saab viibida Issanda Vaim.

Empaatiline peredest õpetamine

Ole peredest õpetades empaatiline, kui inimesed pole abielus, ei saa lapsi või nende suhted pereliikmetega on pingelised. Rõhuta, et Jumal armastab neid, kuna nad kuuluvad Tema perekonda. Aita neil mõista, kuidas evangeelium õnnistab neid isiklikult nende pereoludele vaatamata. Kui nad on ustavad, loob Jumal neile võimaluse armastava pere õnnistuste saamiseks kas selles või tulevas elus.

Pühakirjade uurimine

• 2. Nefi 25:26

• 3. Nefi 18:21

• Õpetus ja Lepingud 68:25

• Moosese 2:27–28; 5:1

• Aabrahami 2:11

• Efeslastele 3:14–15

• 1. Moosese 12:3

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Evangeelium”

• „Perekond: läkitus maailmale”

• Üldkäsiraamat, 2. peatükk, ja General Handbook, 16. peatükk

• Gospel Topics: „Gospel”, „Family”

Lühikese või keskmise õppetunni kava

Järgnevalt on ära toodud näidisplaan, mille järgi võiksite õpetada, kui teil on vaid veidi aega. Kui te järgite seda plaani, siis valige õpetamiseks üks või kaks põhimõtet. Kõigi põhimõtete põhiõpetus on kirjas õppetunni alguses.

Esitage õpetamise ajal küsimusi ja kuulake. Tehke inimestele ettepanekuid, mis aitavad neil õppida, kuidas saada Jumalaga lähedasemaks. Üks tähtis ettepanek on paluda sel inimesel teiega taas kokku saada. Õppetunni pikkus sõltub teie küsimustest ja inimese ärakuulamisest.

Mida õpetada inimestele 3–10 minutiga

• Jumal saatis oma armsa Poja, Jeesuse Kristuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada.

• Usk Jeesusesse Kristusesse on tegutsemise ja väe põhimõte. Usk aitab meil tunda elus Päästja tugevdavat väge.

• Usk Jeesusesse Kristusesse viib meid meeleparanduseni. Meeleparandus on Jumala poole ja patust eemale pöördumise protsess. Meelt parandades lähevad meie teod, soovid ja mõtted üha enam Jumala tahtega kooskõlla.

• Kui me meelt parandame, andestab Jumal meile. Andekssaamine on võimalik, kuna Jeesus Kristus lepitas meie patud.

• Ristimine on kaheosaline: vee ja Vaimuga ristimine. Kui meid on ristitud ja liikmeks kinnitatud, oleme me patust puhtad, mis annab meile elus uue alguse.

• Kui meid on veega ristitud, saame me liikmeks kinnitamise talituse kaudu Püha Vaimu anni.

• Kui me järgime evangeeliumirada ustavalt elu lõpuni, lubab Jumal, et me saame igavese elu.