Tema armastavate käte vahel
Kui meie poeg Nolan oli vaid aastane, sai ta ajukelmepõletiku tüsistuste tagajärjel ajuinsuldi. Praegu, 14-aastasena, püüab ta hakkama saada madala rõhu šundi, õpivaeguse ja ühest kehapoolest halvatuna.
Hoolimata oma konarlikust teest on Nolan ületanud meie ootused. Iga verstapost, milleni ta jõuab, toob meile suurt rõõmu. Tema kannatlikkus ja sihikindlus väärivad järeleaimamist.
Minu abikaasa Ryan ja mina ning meie viis ülejäänud poega oleme kõik Nolaniga saadud kogemustest vaimselt kasvanud. Vahel me küll heitume ja muretseme tema tuleviku pärast, kuid loeme siis kokku oma õnnistused, märkame, kuidas Taevaisa ja Tema Poeg meid kõiki armastavad ja meist hoolivad, ning tuletame meelde palvet, millele vastati, kui Nolan oli kuueaastane.
Ühel õhtul, kui me polnud kindlad, kuidas saada hakkama Nolani probleemidega, laskusime me abikaasaga põlvili, et palvetada tema heaolu eest. Issandat paludes väljendasime me erilist muret Nolani käitumise üle seoses tema enesehinnanguga. Me palusime siiralt, et Nolan tunneks meie Päästja armastust ja teaks, kui suur on tema väärtus Jumala lapsena.
Järgmisel hommikul tuli Nolan otse kööki, kus ma valmistasin hommikusööki. Enne hommikusööki mängis ta tavaliselt oma vendadega või lesis diivanil. Nüüd aga ronis ta süvenenud ilmel toolile, mis oli söögilaua ääres, vaatas mulle otsa ja ütles: „Ma nägin täna öösel und.”
Ma tunnetasin tema tõsidust ja tundsin koheselt asja vastu huvi.
„Tõesti?” küsisin ma. „Mis su unenäos juhtus?”
„Seal oli Jeesus,” vastas Nolan lihtsalt, „ja Ta hoidis mind süles.”
Mul on tunnistus, et meie armastav Taevaisa kuuleb meie palveid ja vastab neile ning et meie Päästja on meie eestkostja Isa juures. Nad teavad meid igaühte eraldi. Nad on teadlikud meie vajadustest ja võimetest. Nad teavad, kuidas meid aidata.
Moroni ütleb meile järgmist: „Kui te küsite siira südamega, kogu hingest, omades usku Kristusesse, ta teeb teile… ilmsiks tõe.… Ja Püha Vaimu võimu läbi võite te teada tõde kõigist asjadest” (Moroni 10:4–5). Ma olen saanud selgeks, et see pühakirjakoht ei puuduta ainuüksi tunnistuse saamist Mormoni Raamatu kohta, vaid kõiki küsimusi, millele me püüame siiralt vastuseid leida. Kui me oleme silmitsi väljakutsete, südamevalu ja katsumustega, on meie süda tõeliselt siiras ja meie kavatsused puhtaimad.
Kui tänulik ma olen, et saan olla liikmeks Päästja Kirikus, kus olen õppinud palju Tema evangeeliumi kohta uurimise, teenimise ja Püha Vaimu vahendusel. Kui tänulik ma olen teadmise eest, et meie Päästja aitab, trööstib ja juhatab meid kõiki. Ma tean, et igaüks meist võib olla ümbritsetud Tema „armastuse käsivartega” (ÕL 6:20), kui me tuleme Tema juurde.