2008
Selged ja väärtuslikud tõed
Märts 2008

Selged ja väärtuslikud tõed

Meid on õnnistatud nii Piibli kui ka viimse aja pühakirjaga, mis õpetavad ja tunnistavad meile Jeesusest Kristusest. Alljärgnevalt on ära toodud 25 tõde Päästja kohta koos vastavate pühakirjakohtade ja viimse aja prohvetite õpetustega. (Tabelis pole kirjas kõik antud teemasid puudutavad õpetused. Leidmaks nende teemade kohta rohkem teavet, vt „Elav Kristus: apostlite tunnistus”, käesolevas väljaandes lk 42.)

Õpetus

Piiblist

Viimse aja pühakirjast ja prohvetitelt

1. Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm omaette ja selgesti eristatavat isikut.

„Sest kolm on, kes tunnistavad” (1 Johannese 5:7; vt ka Matteuse 3:16–17; Apostlite teod 7:55).

„Ma olen alati kuulutanud, et Jumal on selgesti eristatav isik, et Jeesus Kristus on omaette ja selgesti eristuv Isast Jumalast, ning et Püha Vaim on selgesti eristuv isik ja Vaim: ja nemad on kolmekesi kolm selgesti eristatavat isikut ja kolm Jumalat” (Smith, J. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, 41–42).

2. Isal ja Pojal on lihast ja luust kehad; Püha Vaim on vaimisik.

„Katsuge mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete minul olevat” (Luuka 24:39; vt ka 1 Moosese 5:1; Johannese 14:9; Filiplastele 3:21).

„Isal on lihast ja luust keha, sama käegakatsutav nagu inimeselgi; Pojal samuti; kuid Pühal Vaimul ei ole lihast ja luust keha, vaid tema on vaimisik. Kui ei oleks nõnda, ei saaks Püha Vaim elada meis” (ÕL 130:22; vt ka 3 Nefi 11:13–15).

3. Need kolm Jumaluse liiget on eesmärgilt täiuslikult ühtsed.

„Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sa oled mulle annud, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie” (Johannese 17:11).

„Nad on selgelt eristatavad isikud, kuid nad on üks oma eesmärkides ja püüetes. Nad on üksmeelsed nagu üks isik selle suure jumaliku plaani täideviimisel, mis on mõeldud Jumala laste päästmiseks ja ülenduseks” (Hinckley, G. In These Three I Believe. – Liahona, 2006, juuli, 8; vt ka 3 Nefi 11:27).

4. Jumala töö ja hiilgus on tuua inimesele surematus ja igavene elu.

„Ent nüüd on saanud avalikuks meie Õnnistegija Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on hävitanud surma ja toonud valge ette elu ja kadumatu põlve evangeeliumi kaudu” (2 Timoteosele 1:10; vt ka Johannese 3:16–17; 1 korintlastele 15:22; Heebrealastele 9:11–12, 28).

„Sest vaata, minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Mooses 1:39; vt ka ÕL 29:43).

5. Jeesus Kristus oli algul Isa juures ja on Esmasündinu.

„Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.

Seesama oli alguses Jumala juures” (Johannese 1:1–2; vt ka Roomlastele 8:29; Heebrealastele 1:5–6).

„Mina olin algul Isa juures ja olen Esmasündinu” (ÕL 93:21; vt ka 3 Nefi 9:15; Mooses 2:26).

6. Taevane Isa valis surelikkusele eelnevas maailmas Päästjaks Jeesuse Kristuse.

„[Kristus] oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ilmsiks teie pärast” (1 Peetruse 1:20; vt ka Ilmutuse 13:8).

„Minu Armastatud Poeg, kes oli minu Armastatud ja Väljavalitu algusest saadik, ütles minule: Isa, sinu tahe sündigu, ja auhiilgus olgu igavesti sinu” (Mooses 4:2; vt ka Eter 3:14).

7. Jeesus oli oma Isa juhendusel maa Looja.

„Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud” (Johannese 1:3; vt ka Jesaja 40:28; Koloslastele 1:16).

„Vaata, mina olen Jeesus Kristus, Jumala Poeg. Mina lõin taevad ja maa ja kõik, mis neis on” (3 Nefi 9:15; vt ka Moosia 3:8; Mooses 1:33).

8. Jeesus Kristus on Vana Testamendi Jehoova.

„Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin mina” (Johannese 8:58; vt ka 1 Moosese 22:14; 1 korintlastele 10:1–4).

„Me kanname oma südames kindlat ja vankumatut veendumust Issanda Jeesuse Kristuse jumalikust missioonist. Tema oli Vana Testamendi vägev Jehoova, Looja, kes oma Isa juhenduse all lõi kõik asjad” (Hinckley, G. A Season for Gratitude. – Liahona, 1997, dets, lk 4; vt ka Aabraham 2:8).

9. Jeesus Kristus on Isa Ainusündinu lihas.

„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde” (Johannese 1:14; vt ka Johannese 3:16).

„Ma tean, et Jeesus Kristus tuleb, jah, Poeg, Isa Ainusündinu, täis armu ja halastust ja tõde. Ja vaata, tema on see, kes tuleb ära võtma maailma patte; jah, iga inimese patte, kes usub vankumatult tema nimesse” (Alma 5:48; vt ka Alma 9:26; ÕL 93:11).

10. Jeesus on inimkonnale täiuslikuks eeskujuks.

„Sest ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:15; vt ka 1 Peetruse 2:21).

„Üks meie olemasolu peamisi põhjuseid on see, et me võiksime kohandada end tema näo järgi ja selliseks, nagu on tema, kes elas lihas laitmatult – veatult, puhtalt ja ilma ühegi plekita! Kristus ei tulnud vaid selleks, et inimkonna patte lepitada, vaid et seada kõikidele inimestele eeskuju ja kehtestada Jumala täiuslikkuse, Jumala seaduse ja Isale kuuletumise normatiiv” (Smith, J. F. Teachings of Presidents of the Church: Joseph F. Smith, 1998, lk 151; vt ka 2 Nefi 31:16; 3 Nefi 18:16).

11. Kui Issand tegi algust oma maise teenimistööga, rajas Ta oma Kiriku.

„Ja tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumi kuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks,

et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks” (Efeslastele 4:11–12; vt ka Matteuse 16:18; Luuka 6:13).

„Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, karjased, õpetajad, evangeeliumi kuulutajad ja nii edasi” (6. usuartikkel; vt ka 3 Nefi 12:1).

12. Päästja andis oma elu, et teha lepitus kogu inimkonna pattude eest.

„See on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks” (Matteuse 26:28; vt ka Jesaja 53:5–6; 1 Johannese 2:1–2).

„Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama;…

milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et ma võiksin pääseda kibeda karika joomisest –

ometi, au olgu Isale, ja ma jõin ja lõpetasin oma ettevalmistused inimlaste heaks” (ÕL 19:16, 18–19; vt ka 1 Nefi 11:32–33).

13. Jeesus oli ainuke, kes suutis maksta trahvi meie pattude eest.

„Ja ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse” (Apostlite teod 4:12).

„Ta suutis oma missiooni täita, kuna Ta on Jumala Poeg ja Tal on Jumala vägi.…

Ühelgi surelikul olendil polnud ei võimu ega väge lunastada kõiki teisi surelikke nende kadunud ja langenud olukorrast, ega suutnud ka keegi teine vabatahtlikult oma elu ohvriks tuua ning lasta seeläbi kõikidele teistele surelikele osaks saada üleüldisel ülestõusmisel.

Üksnes Jeesus Kristus oli suuteline ja nõus sellist armastusest ajendatud lunastustegu täide saatma” (Benson, E. Jesus Christ–-Our Savior and Redeemer. – Tambuli, 1990, dets, lk 5; vt ka Alma 34:8–10).

14. Jeesus on murdnud surmaahelad.

„Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama” (1 korintlastele 15:20; vt ka Johannese 14:19; 1 korintlastele 15:54).

„Nüüd, on olemas surm, mida kutsutakse ajaliseks surmaks ja Kristuse surm päästab lahti selle ajalise surma köidikud, nii et kõik tõusevad üles sellest ajalisest surmast” (Alma 11:42; vt ka Moosia 16:7–8; Alma 22:14).

15. Jeesus on maailma Päästja ja Lunastaja.

„Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Õnnistegijaks” (1 Johannese 4:14; vt ka Luuka 2:11).

„Ja ta tuleb maailma, et ta võiks päästa kõik inimesed, kui nad kuuletuvad tema häälele; sest vaata, ta kannatab kõikide inimeste valusid; jah, iga elava olevuse valusid, nii meeste, naiste kui laste” (2 Nefi 9:21; vt ka ÕL 66:1; Mooses 1:6).

16. Jeesus on Uue Testamendi Messias.

„Naine ütles temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui see tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.”

Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga räägin, olen see”” (Johannese 4:25–26; vt ka Luuka 4:16–21).

„Jah, isegi kuussada aastat sellest ajast arvates, kui minu isa lahkus Jeruusalemmast, äratab Issand Jumal juutide hulgast üles prohveti – nimelt Messia, või teiste sõnadega maailma Päästja” (1 Nefi 10:4; vt ka 2 Nefi 2:26; Mooses 7:53).

17. Issand teenis oma „teisi lambaid” muistses Ameerikas.

„Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks Karjane” (Johannese 10:16).

„Ja tõesti ma ütlen teile, et teie olete need, kellest ma ütlesin: Mul on ka teisi lambaid, kes ei ole sellest karjast; ka nemad ma pean tooma ja nad saavad kuulda minu häält ja siis on üks kari ja üks karjane” (3 Nefi 15:21; vt ka 3 Nefi 19:2–3; 26:13, 15).

18. Jeesus on meie Vahemees ja eestkostja Isa juures.

„Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus” (1 Timoteosele 2:5; vt ka 1 Johannese 2:1).

„Ülendage oma süda ja olge rõõmsad, sest mina olen teie keskel ja olen teie eestkostja Isa ees” (ÕL 29:5; vt ka 2 Nefi 2:27–28; ÕL 45:3–5).

19. Issand on maailma Valgus ja Elu.

„Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus”” (Johannese 8:12; vt ka Laulud 27:1; Johannese 1:9).

„Sest tõesti ma ütlen teile, et mina olen Alfa ja Oomega, algus ja lõpp, maailma valgus ja elu – valgus, mis paistab pimeduses, ja pimedus ei mõista seda” (ÕL 45:7; vt ka Moosia 16:9; ÕL 12:9).

20. Jeesus võib aidata oma rahvast vastavalt nende nõrkustele.

„Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse” (Heebrealastele 2:18; vt ka Jesaja 53:5).

„Ja ta võtab enda peale surma, et ta võiks päästa lahti surma ahelad, mis seovad tema rahvast; ja ta võtab enda peale nende nõrkused, et ta sisemus võiks olla täidetud halastusega vastavalt lihale, et ta võiks teada vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende nõrkustele” (Alma 7:12; vt ka ÕL 62:1).

21. Päästja võib muuta inimloomust.

„Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud” (2 korintlastele 5:17; vt ka 1 Johannese 5:4).

„Ära imesta, et kogu inimkond, jah, mehed ja naised, kõik rahvad, suguharud, keeled ja inimesed peavad olema uuesti sündinud; jah, Jumalast sündinud, muudetud nende lihalikust ja langenud olukorrast õigsuse olukorda, olles Jumala poolt lunastatud ja saades tema poegadeks ja tütardeks;

Ja nii nad saavad uuteks olevusteks ja kui nad seda ei tee, nad ei saa mingil moel Jumala kuningriiki pärida” (Moosia 27:25–26; vt ka Moosia 5:2, 7; Alma 5:14).

22. Issand on taastanud oma esialgse Kiriku viimsel ajal.

„Ja et ta läkitaks teie jaoks määratud Kristuse Jeesuse,

keda taevas peab pidama enesele selle ajani, mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates” (Apostlite teod 3:20–21; vt ka Matteuse 17:11).

„Ja samuti, et need, kellele need käsud on antud, võiksid omada väge rajada alus sellele kirikule ja tuua see välja tundmatusest ja välja pimedusest, see ainus tõeline ja elav kirik kogu maa palge peal, millega mina, Issand, olen rahul” (ÕL 1:30; vt ka ÕL 20).

23. Jeesus juhatab oma Kirikut oma väljavalitud prohvetite vahendusel.

„[Te olete] rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi” (Efeslastele 2:20).

„Kiriku pea on Issand Jeesus Kristus. See on Tema Kirik. Aga maine juht on meie prohvet” (Hinckley, G. The Church Is on Course. – Ensign, 1992, nov, 53; vt ka ÕL 21:1–5).

24. Jeesus naaseb ühel päeval maa peale.

„See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat” (Apostlite teod 1:11; vt ka 1 tessalooniklastele 4:16; Ilmutuse 1:7).

„Sest ma ilmutan ennast taevast väes ja suure auhiilgusega koos kõigi selle vägedega ja elan õigsuses koos inimestega maa peal tuhat aastat, ja pahelised ei jää püsima” (ÕL 29:11; vt ka ÕL 34:6; Mooses 7:62–64).

25. Issand mõistab maailma üle kohut õigluses.

„Ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses” (Apostlite teod 17:31; vt ka Laulud 9:8; Jesaja 11:3–4).

„See, kes meelt parandab ja on ristitud minu nimesse, saab täidetud; ja kui ta peab vastu lõpuni, vaata, teda ma hoian süütuna oma Isa ees sel päeval, kui ma tõusen maailma üle kohut mõistma” (3 Nefi 27:16; vt ka ÕL 19:1–3).