Ma kuulsin lapsi

Joy Cromar, Ameerika Ühendriigid, California osariik

Ma ei tahtnud kliinilist depressiooni enam kunagi kogeda. Ometi tuli see pärast 12 aastat tagasi.

Ma tundsin hirmu ja meeleheidet. Ma palusin Taevast Isa, et seda katsumust mõista, ja palusin jõudu, et see läbida. Samuti anusin Teda, et mu depressioon ei kestaks viis aastat nagu eelmine kord.

Meil on abikaasaga kolm last, kaks poega ja tütar, kes on õnnistanud meid 13 lapselapsega. Teades meeleheidet, millega ma silmitsi seisin, organiseeris mu tütar terve pere paastu- ja palvepäeva. Kõik lapselapsed vanuses 1 kuni 10 tahtsid vanaema eest palvetada ja kolm, kes olid ristitud, tahtsid paastuda. Teadmine, et minu abikaasa, lapsed ja lapselapsed minu eest paastuvad ja palvetavad, tõi suurt lohutust.

Kui ma järgmisel päeval lõunauinakust ärkasin, ei tundnud ma masendust enam nii tugevalt. Järgmisel päeval tõusis minu tuju veelgi rohkem. Viiendaks päevaks oli minu depressioon täiesti kadunud. Sel õhtul, kui mõtisklesin, kuidas see ime küll juhtuda võis, puudutas minu südant hääl, mis ütles: „Ma kuulsin lapsi.” Taevane Isa oli kuulnud neid nende süütuses ja oli vastanud nende alandlikele usu ja armastuse palvetele.

Päästja õpetas:

„Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!

Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis” (Mt 18:3–4).

Ma kirjutasin oma lastelastele ja tänasin neid, et nad minu eest paastusid ja palvetasid. Ma ütlesin neile, kui palju ma neid armastan. Ma ütlesin neile, et Taevane Isa kuulis nende palveid ja vastas neile.

Kui mu lapselapsed evangeeliumis kasvavad, loodan ma, et nad mäletavad aega, mil Taevane Isa ütles nende vanaemale: „Ma kuulsin lapsi.” Ja ma loodan, et see kogemus tugevdab nende tunnistust ja aitab neil jääda evangeeliumis tugevaks.

Kõik lapselapsed vanuses 1 kuni 10 tahtsid vanaema eest palvetada ja kolm, kes olid ristitud, tahtsid paastuda.