Misjoni-, pereajaloo- ja templitöö
Vanem David A. Bednar
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist
25. juunil 2013. a peetud kõne uute misjonijuhatajate seminaril.
6. aprillil 1837. aastal pühalikul koosolekul Kirtlandi templis ütles prohvet Joseph Smith: „Lõppude lõpuks on siiski suurim ja tähtsaim kohustus evangeeliumi jutlustamine.”1
Peaaegu täpselt seitse aastat hiljem, 7. aprillil 1844 kuulutas ta: „Suurim vastutus, mille Jumal on selles ilmas meie peale pannud, on otsida üles oma surnud. Apostel ütleb: „Nad ilma meieta ei pääseks täielikkusesse” (vt Hb 11:40). On vajalik, et see pitseerimise vägi oleks meie kätes, et saaksime selle väega pitseerida oma lapsed ja oma surnud aegade täiuse ajajärguks – ajajärguks, mil lähevad täide lubadused, mille Jeesus Kristus andis enne maailma loomist inimese päästmiseks.”2
Mõned inimesed võivad imestada, kuidas võib nii evangeeliumi kuulutamine kui ka surnud esivanemate kohta informatsiooni otsimine olla samaaegselt suurimad kohustused ja vastutus, mille Jumal on oma lastele andnud. Minu eesmärk on näidata, et need õpetused toovad välja viimse aja päästmistöö ühtsuse aspekti. Misjoni- pereajaloo- ja templitöö on ühe suure töö üksteist täiustavad ja omavahel seotud osad „aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal” (Ef 1:10).
Ma palun, et Püha Vaimu vägi aitaks teid ja mind, kui me koos õpime sellest imelisest viimse aja päästmistööst.
Süda ja preesterluse talitused
Evangeeliumi jutlustamine ja surnud esivanemate otsimine on kaks jumalikult antud vastutusala, mis on seotud meie südamega ja preesterluse talitustega. Issanda töö sisu on südame muutmine, pööramine ja puhastamine läbi lepingute ja õige preesterluse volitusega sooritatud talituste.
Kiriku pühakirjades kasutatakse sõna „süda” üle 1000 korra ja see sümboliseerib inimese sisemisi tundeid. Seega saavad meie südames kokku kõik meie soovid, kiindumused, kavatsused, motiivid ja suhtumised, mis määratleb, kes me oleme ja kelleks me saame.
Issanda eesmärk misjonitöö tegemisel on kutsuda kõiki tulema Kristuse juurde, saama osa taastatud evangeeliumi õnnistustest ja läbi usu Kristusesse lõpuni vastu pidama.3 Me ei jaga evangeeliumi ainuüksi viimse aja Kiriku liikmete arvu ja tugevuse suurendamiseks. Pigem püüame me täita jumalikult määratud kohustust kuulutada Isa õnneplaani tõelisust, Tema ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse jumalikkust ja Päästja lepitava ohverduse tõhusust. Kutsudes kõiki Kristuse juurde tulema (vt Mn 10:30–33), kogeme südames vägevat muutust (vt Al 5:12–14), ja pakkudes päästmistalitusi inimestele, kes surelikus elus pole veel lepinguid sõlminud, täidame evangeeliumi kuulutamise põhieesmärke.
Elavatele ja surnutele ülenduse toomine on Issanda eesmärk templite ehitamisel ja asendustalituste tegemisel. Me ei kummarda Jumalat pühades templites vaid selleks, et saada meeldejäävat isiklikku või perekondlikku kogemust. Me püüame täita jumalikult määratud kohustust pakkuda päästmise ja ülenduse talitusi kogu inimkonnale. Laste südamesse isadele, nimelt Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile antud lubaduste istutamine, laste südamete nende endi isade poole pööramine ning pereajaloo uurimine ja asendustalituste tegemine templis on tööd, mis õnnistavad vaimumaailmas elavaid hingi, kes pole veel lepinguid sõlminud.
Preesterluse talitused on teerada jumalikkuse väe juurde:
„Ja see suurem preesterlus juhib evangeeliumi ja hoiab endas kuningriigi saladuste võtit, nimelt Jumala tundmise võtit.
Seepärast avaldub selle talitustes jumalikkuse vägi.
Ja ilma selle talitusteta ja preesterluse volituseta ei avaldata lihas olevatele inimestele jumalikkuse väge” (ÕL 84:19–21).
Palun mõtisklege nende salmide tähtsuse üle. Iga inimene peab esiteks läbi minema ristimise väravast ja võtma vastu Püha Vaimu anni ja seejärel jätkama edasipürgimist lepingute ja talituste rajal, mis viib Päästjani ja Tema lepituse õnnistusteni (2Ne 31). Preesterluse talitused on üliolulised, et „[tulla] Kristuse juurde ja [saada] täiuslikuks temas” (vt Mn 10:30–33). Ilma talitusteta ei või inimene saada osa kõikidest õnnistustest, mida Issanda igavene ja lõputu lepituse ohverdus meile pakub (vt Al 34:10–14) − nimelt jumalikkuse väge.
Issanda töö on kuninglik töö, mis keskendub südamele, lepingutele ja preesterluse talitustele.
Järeldused
See jumalik õpetus toob välja kaks tähtsat järeldust meie töö kohta Kirikus.
Esiteks juhtub tihti, et pöörame alusetult tähelepanu päästmistöö erinevatele kategooriatele ja nendega seostuvatele eeskirjadele ja toimingutele. Ma kardan, et paljud meist keskenduvad intensiivselt ainult teatud Issanda töö osale ja nii jääb meile märkamatuks selle kõikehõlmava päästmistöö kogu vägi.
Samas kui Issand soovib koguda kõik asjad ühte Kristuses, võime meie tihtipeale asju jagada ja osadele tähelepanu pöörata nii, et piirame meie mõistmist ja arusaamist kogu plaanist. Mõnel äärmuslikul juhul pööratakse põhitähelepanu programmide haldamisele ja statistika parendamisele selle asemel, et kutsuda inimesi lepinguid sõlmima ja väärilisena talitustest osa saama. Selline lähenemisviis piirab puhastumist, rõõmu, jätkuvat pöördumist ja vaimset väge ning kaitset, mis tulevad „sellest, et [me anname] oma südamed Jumalale” (Hl 3:35). Kohusetruult evangeeliumi pikale tegevuste nimekirjale keskendumine ja sinna linnukeste märkimine ei aita meil üldjuhul saada Tema peegelpilti oma näoilmesse või kogeda suurt muutust oma südames (vt Al 5:14).
Teiseks, Eelija vaim on kesksel kohal ja väga tähtis evangeeliumi kuulutamise töös. Ehk rõhutas Issand just seda tõde sündmuste ahela kaudu, mis leidsid aset, kui evangeeliumi täius neil viimsetel aegadel maa peale taastati.
Pühas metsasalus nägi Joseph Smith Igavest Isa ja Jeesust Kristust ja kõneles nendega. See nägemus avas „aegade täiuse” (Ef 1:10) ja võimaldas Josephil õppida Jumaluse tõelise olemuse ja jätkuva ilmutuse kohta.
Umbes kolm aastat hiljem vastusena siirale palvele täitus 21. septembri õhtul 1823. aastal Josephi magamistuba valgusega, kuni see oli „valgem kui keskpäeval” (JSA 1:30). Isik ilmus tema voodi kõrvale, kutsus noort poissi nimepidi ja kuulutas, „et ta on Jumala juurest .. saadetud sõnumitooja ja et tema nimi on Moroni” (JSA 1:33). Ta andis Josephile juhiseid Mormoni Raamatu esiletulemise kohta. Ja seejärel tsiteeris Moroni Vanast Testamendist Malakia raamatust, mis erines natuke meie Piibli sõnastusest:
„Vaata, ma ilmutan teile preesterluse prohvet Eelija käe läbi, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav! ‥ Ja ta istutab laste südametesse vanematele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende vanemate poole. Kui see ei oleks nõnda, saaks terve maa tema tulekul sootuks hävitatud” (JSA 1:38–39).
Moroni juhised noorele prohvetile sisaldasid kokkuvõtvalt kahte peamist teemat: (1) Mormoni Raamat ja (2) Malakia sõnad kuulutasid ette Eelija rolli kõigi asjade taastamises, „mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates” (Ap 3:21). Seega ilmutasid taastamisele eelnenud sündmused õiget arusaama Jumalusest, kehtestasid jätkuva ilmutuse reaalsuse, rõhutasid Mormoni Raamatu tähtsust ja nägid ette päästmistööd nii elavatele kui ka surnutele.
Palun mõtelge nüüd Mormoni Raamatu osale südame muutmisel ja Eelija vaimu osale südamete pööramisel.
Mormoni Raamat ühes Issanda Vaimuga on „vägevaim vahend, mille Jumal on meile andnud, et maailma usule pöörata”.4 See taastamise pühakiri on meie usundi päiskivi ja tähtis vahend hingede Päästja juurde toomisel. Mormoni Raamat on teine tunnistus Jeesusest Kristusest – oluline kinnitav tunnistus Lunastaja jumalikkusest maailmas, mis on muutumas üha ilmalikumaks ja küünilisemaks. Südamed muutuvad, kui inimesed loevad ja uurivad Mormoni Raamatut ja palvetavad tõelise sooviga teada saada tõde selle raamatu kohta.
Eelija vaim on „ilmutus, kuidas Püha Vaim annab tunnistust perekonna jumalikust olemusest”.5 See eriline Püha Vaimu mõju jagab vägevat tunnistust Isa õnneplaanist ja innustab inimesi otsima ja au sees hoidma oma esivanemaid ning pereliikmeid – nii elavaid kui siit ilmast lahkunuid. Eelija vaim mõjutab inimesi nii Kiriku sees kui ka sellest väljaspool ja pöörab südamed isade poole.
Kätte on jõudnud aeg, mil me peame efektiivsemalt kasutama seda suurt muutust südames, mille kutsub esile peamiselt Mormoni Raamatu vaimne vägi, koos südame pöördumisega isade poole, mis toimub läbi Eelija vaimu. Soov oma minevikuga side leida valmistab inimest ette Jumala sõna vastuvõtmiseks ja tugevdab tema usku. Isade poole pöörduv süda aitab inimesel ainuomasel moel vastu seista vastase mõjudele ja tugevdab tema pöördumist.
Vaadake teist videot looga, mis seda põhimõtet kajastab.
Põhimõtted
Nüüd soovin ma välja tuua neli vaimse väe põhimõtet, mis tulevad südame muutumisest ja pöördumisest.
-
Süda ja pöördumine. Isade poole pöördumine äratab südame ja valmistab selle ette vägevaks muutuseks. Seega on Eelija vaim abiks pöördumisel.
Vaadake kolmandat videot looga, mis seda põhimõtet kajastab.
4:33 -
Süda ja aktiivsena hoidmine. Isade poole pöördumine toetab ja tugevdab südant, mis on kogenud vägevat muutust. Seega on Eelija vaim abiks pöördunute aktiivsena hoidmisel.
Vaadake neljandat videot looga, mis seda põhimõtet kajastab.
1:58 -
Süda ja tagasi osadusse toomine. Isade poole pöördumine pehmendab südant, mis on pärast vägeva muutuse kogemist kõvaks muutunud. Seega on Eelija vaim abiks tagasi osadusse toomisel.
Vaadake viiendat videot looga, mis seda põhimõtet kajastab.
3:59 -
Süda ja vaprad misjonärid. Misjonär, kes on kogenud nii vägevat muutust südames kui ka südame pöördumist, on evangeeliumis tugevam, pühendunum ja ustavam teenija.
Vaadake kuuendat videot looga, mis seda põhimõtet kajastab.
3:14
Meil on kiirelt kasvav ja paremini ettevalmistunud misjonäride vägi, kuid me ei või toetuda üksnes möödunud aegade edule misjonitöös, et otsustada kurssi ja meetodeid tulevikuks. Issand on inspireerinud tehnoloogiate ja tööriistade loomist, mis võimaldavad meil saada kasu misjoni-, templi- ja pereajaloo töö ühtsusest, rohkem kui ühelgi teisel ajal sellel ajajärgul. See ei ole kokkusattumus, et need innovatsioonid on tulnud esile just sel ajal, kui neid niivõrd vaja läheb, et edendada misjonitööd kogu maailmas. Issanda töö on kuninglik töö, mis keskendub südamele, mis muutub ja pöördub, pühadele lepingutele ja preesterluse talitustes avalduvale jumalikkuse väele.
Kokkuvõte ja tunnistus
Issand kuulutas: „Ma saan ise teha oma tööd” (2Ne 27:21) ja „Ma kiirendan oma tööd selle õigel ajal” (ÕL 88:73). Meie oleme tunnistajaks sellele, et Ta kiirendab oma tööd.
Me elame ja teenime aegade täiuse ajajärgul. Mõistes igavest tähtsust, mis on evangeeliumi ajajärgul, milles me elame, peaks see mõjutama kõike, mida me teeme ja kelleks me püüame saada. Päästmistöö, mida me neil viimsetel aegadel peame korda saatma, on suur, oluline ja kiireloomuline. Kui tänulikud me kõik peaksime olema õnnistuste ja kohustuste eest, mida toob kaasa viimsel ajajärgul elamine. Kui alandlikud me peaksime olema, teades, et „sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju” (ÕL 82:3).
Evangeeliumi kuulutamine ja meie surnute ülesotsimine on ühe suure töö − armastuse töö − kaks osa, mis on loodud, et muuta, pöörata ja puhastada ausa tõeotsija südant. Kunstlik eraldusjoon, mida me tihtipeale misjoni-, templi- ja pereajaloo töö vahele tõmbame, on kustumas. See on üks suur päästmistöö.6
Kas me võime hakata mõistma templi- ja pereajaloo töö rolli Kirikuga tutvujate ja vähemaktiivsete abistamisel, et jõuda sügavama arusaamiseni päästmisplaanist? Kas me mõistame, et üks suurimaid mõjutajaid pöördunute aktiivsena hoidmisel on Eelija vaim? Kas me oskame rohkem hinnata südant pööravate hetkede tähtsust, mis tulevad sellest, et inimeste leidmisel jagatakse perelugusid, tehku seda siis liikmed või misjonärid? Kas oskame aidata neil, keda me teenime, olla tihedamini ühenduses jumalikkuse väega, osaledes väärilisena sakramendi ja surnute eest ristimise ja kinnitamise talitustes?
Ma loodan, et te näeksite selgelt, kuuleksite eksimatult ja peaksite alati meeles oma teenimise tähtsust Issanda südamete muutmise, pööramise ja puhastamise töös.