Esimese Presidentkonna sõnum
Usu palve
President Henry B. Eyring
Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas
Palve on midagi enamat kui sõnad, mida me Jumalale ütleme. See on kahepoolne suhtlus Jumala ja Tema laste vahel.
Kui palve toimub nii, nagu see peaks, siis väljendaksime me oma südame tundeid lihtsate sõnadega. Taevaisa vastab tavaliselt, saates meile mõtteid ja tundeid. Ta kuuleb alati meie siirast palvet, kui me palvetame, olles valmis Temale kuuletuma, ükskõik milline on Tema vastus ja millal see tuleb.
Issand annab selle lubaduse kõigile, kes loevad Mormoni Raamatut ja palvetavad selle üle.
„Ja kui te saate need asjad, tahan ma teid õhutada, et te küsiksite Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, kas need asjad ei ole mitte õiged; ja kui te küsite siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse, teeb ta teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel.
Ja Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta” (Mn 10:4–5).
See lubadus on kindel. Miljonid inimesed on selle proovile pannud ja tõestanud, et see imeline lubadus palve kohta töötab, ja on saanud õnnistuse, mis on täitnud nende elu rõõmu ja kestva õnnega. See lubadus kehtib kõigi meie palvete kohta, kui soovime teada Jumala tahet meie suhtes. Me võime seda rakendada alati, kui saame nõu Jumala teenijalt, kellel on volitus meid juhatada. Näiteks võime seda teha, kui kuulame üldkonverentsi kõnet. Me võime seda rakendada, kui kuulame alandlikke misjonäre, kelle Jumal on elava prohveti kaudu teenima kutsunud. See käib ka nõuande kohta, mida saame oma piiskopilt või koguduse juhatajalt.
Et palve meie elus toimiks, peame järgima lihtsaid reegleid. Me peame küsima, mis on õige, paludes Isa Jeesuse Kristuse nimel. Peame paluma siira südamega, mis tähendab, et meil peab olema aus kavatsus teha kõike, mida Jumal meilt nõuab. Ja meie kavatsus peab lähtuma usust Jeesusesse Kristusesse.
Kirikuga tutvuja, kes loeb Mormoni Raamatut enne ristimist ja kinnitamist, võib saada nii kinnituse, et see raamat on tõde, kui ka tunnistuse, et Joseph Smith tõlkis selle Jumala väega. Pärast seda, kui meid on Kiriku liikmeks kinnitatud, võib Püha Vaim olla meie kaaslane, et kinnitada teisi tõdesid. Siis, alati kui me usus palvetame, võime oodata, et Püha Vaim tunnistaks meile, et Jeesus on Kristus, et Jumal Isa elab ja et nad armastavad meid ja kõiki Taevaisa lapsi.
See on üks põhjus, miks Mormoni Raamatus on lubadus, et meie südamesse poeb ligimesearmastus, kui Püha Vaim tunnistab, et Jeesus on Kristus: „Kui inimene on südames tasane ja vaga ja tunnistab Püha Vaimu väel, et Jeesus on Kristus, siis peab tal tingimata olema ligimesearmastust” (Mn 7:44).
Igal paastupühapäeval on meil hea võimalus vaimselt kasvada. Paastupühapäev võib meil aidata saada sarnaseid kogemusi kui Almal ja Moosia poegadel, kes palvetasid ja paastusid, et teada igavest tõde, et nad võiksid õpetada laamanlasi väe, volituse ja armastusega (vt Al 17:3, 9).
Paastupühapäeval ühendame me palve paastumisega. Vaeste õnnistamiseks anname me piiskopile või koguduse juhatajale helde paastuannetuse, mis on võrdne vähemalt meie kahe vahelejäetud söögikorra väärtusega. Meie mõtted ja palved on suunatud Päästja ja nende poole, keda Tema tahaks, et me teeniksime, arvestades nende vaimseid ja ajalikke vajadusi.
Meie palved ja soovid muutuvad Päästja palvetele ja soovidele sarnasemaks, kui me paastume, et saada tasaseks, õpetatavaks ja armastavaks. Päästja sarnaselt palvetame me, et teada Isa tahet meie suhtes ning seda järgida.