Me räägime Kristusest
JADEIIDIST kapsas
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis.
Minu misjonil Taiwanis veetsime koos kaaslasega ühel ettevalmistuspäeval veidi aega Taipei rahvuslikus paleemuuseumis. Peamine väljapanek oli üks väike kunstiteos pealkirjaga „Jadeiidist kapsas”. Paljud inimesed imetlesid seda, kuid mina nägin vaid jadeiidist nikerdatud kapsast. See oli kahtlemata kena, kuid mulle jäi vist midagi märkamatuks.
Kui me muuseumist lahkusime, küsisin ma oma kaaslaselt: „Mida sa jadeiidist kapsast arvasid?”
„See kujuke meeldis mulle väga!”
„Miks?” Küsisin ma. „See on ju vaid kapsas.”
„Kas sa teed nalja? Jadeiidist kapsas on minu elu metafoor!” kuulutas minu kaaslane.
„Kapsas?”
„Jah! Kas sa selle lugu ei tea?”
„Tuleb välja, et mitte.”
Ta jutustas mulle selle loo. Ja tal oli õigus. Sellest sai ka minu misjoni ja elu metafoor.
Selleks, et jadeiidi graveering oleks väärtuslik, tuleb kasutada ühtlase värviga jadeiiditükki. Täiuslikust jadeiidist tehtud nikerdused on kõrges hinnas, sest täiusliku jadeiidi leidmine on peaaegu võimatu. Jadeiidist kapsas on ühest otsast roheline ja teisest valge ning selles on pragusid ja mõrasid. Ükski oskuslik skulptor ei raiskaks sellise jadeiiditüki peale aega, kuni tuli keegi, keda hiinlased kutsuvad meisterskulptoriks.
Kui jadeiiditükk rääkida oskaks, siis kujutan ma ette nende jutuajamist uue skulptoriga. Ma kujutan ette, et skulptor oleks jadeiiditüki kätte võtnud.
„Mida sa soovid?” küsib jadeiit.
„Ma otsin endale nikerdamiseks jadeiiti,” vastab skulptor.
„Otsi endale mõni teine tükk. Mina ei ole midagi väärt. Minus on kaks erinevat värvi omavahel niivõrd läbi põimunud, et sa ei suuda neid kunagi lahutada. Minus on praod ja mõrad. Minust ei saa kunagi asja. Ära raiska oma aega.”
„Oh sa rumal väike jadeiit. Usalda mind. Ma olen meisterskulptor. Ma valmistan sinust meistriteose.”
Mis teeb jadeiitkapsa nii suurepäraseks on see anonüümne meister, kes kasutas ära jadeiidi nõrkusi – tema kahte värvust, pragusid ja mõrasid –, et nikerdada elutruum kapsas. Jadeiidi tuhmvalgest osast sai kapsa vars, ja praod muudavad kapsalehed ilmekamaks. Kui selles jadeiidis poleks olnud selliseid „nõrkusi”, ei oleks ta nii loomutruu välja näinud.
Kunstiteose ilu tõttu sai sellest kingitus Hiina aadlikele ning see kaunistas kaunite Aasia paleede ruume, kuni jõudis lõpuks sellesse muuseumi Taiwanis.
See meenutab mulle pühakirjakohta Eteri 12:27: „Kui inimesed tulevad minu juurde, ma näitan neile nende nõrkust. … Minu arm on küllaldane kõikidele inimestele, kes alandavad end minu ees; sest kui nad alandavad end minu ees ja neil on minusse usku, siis ma lasen nõrkadel asjadel saada nende jaoks tugevaks.”
Pärast jadeiitkapsa nägemist paistis see pühakirjakoht minu jaoks uues valguses. Me kõik oleme nagu see jadeiiditükk, ainult et meid nikerdatakse ikka veel. Me peame usaldama meisterskulptorit Jeesust Kristust, kes võtab meie nõrkused ja teeb need meie tugevusteks. Oma ebatäiusliku mõistmisvõimega keskendume tihti enda ebatäiuslikkusele ja heitume, kuna kardame, et ei saa iial täiuslikuks. Kuid Päästja Jeesus Kristus näeb meid sellisena, kelleks me võime saada. Kui me lubame Tema lepitusel oma elu muuta, vormib Ta meid meistriteoseks, kes ühel päeval koos kuningate Kuningaga elab.