Apostlid jagavad lootusesõnumeid

Kiriku juhid jagavad mõtteid, kuidas jääda pandeemia ajal Jumala lähedale, teenida armastusega ja kannatlikult edasi minna.

Reageerides maailmas levivale viirusele on ametnikud ära keelanud avalikud kogunemised ja kuulutanud välja karantiinid. Koolid on suletud, kirikujuhid tühistavad kiriku koosolekuid ja need, kes söandavad minna välja, peavad kandma kaitsemaske.

On 1919. aasta ja möödunud aastal alguse saanud äge gripipandeemia nõuab kümneid miljoneid inimelusid.¹Kiriku uus prohvet, president Heber J. Grant (1856–1945), asetati ametisse 1918. aasta novembris, kuid teda toetatakse alles 1919. aasta juunis, kuna kevadine üldkonverents lükati edasi.

Neil ja teistel keerulistel aegadel aset leidnud teenimistöö käigus andis president Grant nõu, mis on sobilik ka meie ajal, öeldes: „Tulime siia maa peale, et saada teadmisi, tarkust ja kogemusi, et õppida õppetunde, kannatada valu, pidada vastu kiusatustele ja saada võitu surelikest proovilepanekutest.” Ta lisas oma isiklike kogemuste sulatusahjus ammutatud teadmiste põhjal: „Ma ‥ tean, et vastasseisutunnil viimse aja pühi trööstitakse, õnnistatakse ja lohutatakse nagu ei kedagi teist!”²

Meie praegusel uudse koroonaviiruse „vastasseisutunnil” ammutame tröösti ja lohutust Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumist. Suur õnnistus on teada, et Taevane Isa armastab oma lapsi ning et Ta on kutsunud meie ajal prohvetid ja apostlid, et nad meid läbi surelikkuse tormide juhataksid.

Mõned Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed meenutavad meile hiljutiste intervjuude käigus jagatud nõuannetes, et meil on võimalik tunda rõõmu ja vaadata lootusrikkalt tulevikku hoolimata meie ümber toimuvast.³

Töö läheb edasi

Vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) on kõrvutanud omal ajal Kirikut „suure karavaniga”, mis vaatamata vastuseisule edasi liigub.⁴ Vanem David A. Bednar paneb karavani rahuliku hooga edasiliikumise Kiriku inspireeritud ettevalmistuse ja ajaloos kogetud vastasseisu arvele.

„„Ükski patune käsi ei suuda peatada töö edenemist”⁵ ja ka ükski pandeemia ei peata seda tööd edenemast,” ütles ta. „Kõigi nende raskuste keskel, millega praegu seoses selle viirusega silmitsi seisame, läheb töö edasi. ‥ Me ei tea, kaua see aega võtab, aga me võidame. Ja me ei pruugi jätkata oma endist eluviisi täpselt sellisel kujul, nagu see on meile teada, kuid paljud kohandused ja muudatused on väga positiivsed.”

Vanem Quentin L. Cooki sõnul hõlmab Kiriku inspireeritud ettevalmistus selliseid ajakohaseid näiteid, nagu hingamispäeva pühitsemise rõhutamine, Melkisedeki preesterluse kvoorumite ja Abiühingute tugevdamine, üleminek teenimisele ning programmi „Tule, järgne mulle”, Mormoni Raamatu videote ning laste ja noorte programmide tutvustamine.

„Me vaatame sellele tagasi kui põhiettevalmistusteks kulunud ajale ja mitte pelgalt millelegi, mida pidime taluma,” ütles ta.

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi tegevjuht, juhataja M. Russell Ballard, on sellega päri. Vaatamata sellele, et templid ja kogudusehooned on ajutiselt suletud, on Kiriku liikmetel vajalikud vaimsed vahendid, et edasi liikuda.

Juhataja Ballard meenutab, mis tunne oli 7. detsembril 1941 kirikust koju tulla ja avastada, et Pearl Harborit oli rünnatud ja Ameerika Ühendriigid kisti kohe teise maailmasõtta. Paljude nüüdisaja inimeste sarnaselt tundis ta muret tuleviku pärast ja mõtiskles, kas ta ise elab tulevikuta.

„Seda ei juhtunud,” ütles ta. Nii nagu vabad maailma rahvad võitsid sõja, nõnda võidab maailm sõja koroonaviiruse vastu. „Kõik saab olema hästi, kui pöörame oma südame Taevaisa poole ning vaatame Tema ja Päästja kui kogu inimkonna Lunastaja poole,” ütles ta.

Kirik liigub edasi ka muutuvaid ilmaolusid arvestava misjonitöö kaudu. Vanem Dieter F. Uchtdorf ütles, et Kiriku juhid olid uurinud uusi evangeeliumi jagamise võimalusi juba enne seda, kui COVID-19 misjonitööd häirima hakkas. Häiritud misjonitöö tõttu on tulnud transportida tuhandeid misjonäre nende koduriiki, osa neist varem vabastades ja osa teisele misjonile määrates.

„COVID-19 on kiirendanud tohutult sel teemal mõtlemist ja avanud meie silmad,” ütles ta. Tehniliste vahendite ja sotsiaalmeedia vahendusel avanevad nüüd uksed, mis on varem väravatagustes kogukondades, ligipääsmatutes kodudes ja korterelamutes suletuks jäänud.

„Misjonitöö jätkub pandeemiale vaatamata,” lisas vanem Uchtdorf. „Õpime jätkuvalt, kuidas misjonitööd nüüd ja tulevikus täiustada. Issand on lubanud oma tööd kiirendada, et kõik Jumala lapsed saaksid õnnistatud (vt ÕL 88:73). Mulle tundub, et seda keerulist aega läbi elades oleme just selle protsessi keskel. Meie kallid misjonärid on nüüdisaja teerajajad, kes tallavad sisse rada, et jagada evangeeliumi sellisel uuel, meie olukorrale vastaval viisil, et Jeesuse Kristuse Kirik „veere[ks] edasi, kuni ta on täitnud terve maa” (ÕL 65:2).”

Kuid evangeeliumi jagamine pole ainus valdkond, kus avanevad uued võimalused. Ka südamed on avanemas, kuna rasked ajad muudavad sageli inimesi alandlikumaks ja pööravad neid Jumala poole, ütles vanem D. Todd Christofferson.

„Nad on veidi avatumad mõtlema: „Ehk on mul vaja lisaks pangaarvele veel midagi. Võib-olla on elus midagi enamat kui see, millega mina olen harjunud,”” ütles ta.

Vanem Christofferson julgustab Kiriku liikmeid otsima misjonitöövõimalusi, jagama näiteks sotsiaalmeedia vahendusel evangeeliumiga seotud sõnumeid ja meeme, rääkima põhimisjonäridega, kuidas aidata olla osaduses inimestega, keda nad interneti vahendusel õpetavad, ja pidada ühendust inimestega, kellega nad ei saa sageli kohtuda.

Sotsiaalne ja vaimne kaugsuhtlus

Kirik liigub edasi ka seeläbi, kuidas viimse aja pühad sellistele ajutistele raskustele nagu COVID-19 vaimselt reageerivad. Et ennast füüsiliselt kaitsta, hoiame end teistest füüsiliselt kaugemale, kuid vaimseks kaitseks läheneme oma Taevaisale ja Tema Pojale. COVID-19 pandeemia on andnud paljudele Kiriku liikmetele lisavõimalusi vaimse turvatunde suurendamiseks, järgides president Russell M. Nelsoni nõuannet Issandat kuulda.

„Meie Isa teab, et kui meid ümbritsevad ebakindlus ja hirm, siis aitab meid kõige enam see, kui kuulame Tema Poega,” ütles president Nelson 2020. aasta kevadisel üldkonverentsil. Ta lisas: „Kui püüame olla Jeesuse Kristuse jüngrid, peavad meie püüdlused Teda kuulata olema palju sihilikumad. On vaja teadlikku ja järjepidevat pingutust, et täita oma päevad Tema sõnade, Tema õpetuste ja Tema tõdedega.”⁶

Olgugi et meile ei meeldi, et Kiriku koosolekud on peatatud, templid suletud ja et töökohti on kaotatud, pakub kodune ajaveetmine meile „võimalust mõelda Jumalale ärkamisest” (vt Al 5:7), ütles vanem Cook. „Ehk võiksid hiljutised sündmused olla vaimseks äratuskellaks, mis meie tähelepanu kõige tähtsamale suunab. Sellisel juhul oleks suur õnnistus keskenduda sel ajaperioodil sellele, mida saame oma elus täiustada, ning kuidas saaksime õnnistada teiste elu, kui Jumalale ärkame ja lepingurajal kõnnime.”

Vanem Jeffrey R. Holland lisas: „Sellised ajad paluvad meil heita pilku hingesoppi, et näha, kas meile meeldib see, mida seal ees näeme. Just siis hakkame [me] mõtlema, kes [me] tegelikult oleme ja mis on tegelikult oluline.”

Sellised ajad kutsuvad meid ka suurendama usku, teenimist ja tänulikkust, innustades meid „mõtlema oma sõltuvusele Jumalast ja Temalt saadud õnnistustest, mida peame nii sageli endastmõistetavaks,” ütles vanem Holland. „Me võlgneme Taevaisale olla veidi tänumeelsemad, veidi tänulikumad ja pidada veidi enam meeles, kui paljud probleemid leiavad lahenduse tänu Jumalale, inglitele, lepingulistele tõotustele ja palvele.”

Meie tänulikkus keerleb selle ümber, kui peame oma õnnistuseks meeles, „kui halastav on Issand olnud inimlaste vastu Aadama loomisest kuni selle ajani välja” (Mn 10:3). Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed on öelnud, et alati, kui vajame „varjualust”, saame järgida Nefi ja Alma eeskuju ning meeles pidada, et Tema, „kelle peale [me] ole[me] lootnud”, Päästja Jeesus Kristus, „ikka veel vabastab [meid]” (2Ne 4:19; Al 36:27). Ja me saame meeles pidada, nagu õpetas apostel Paulus, et miski ei või „meid lahutada Kristuse armastusest” (vt Rm 8:35).

Issand Jeesus Kristus „on meie lõplik varjupaik” (vt Ps 61:2–5), ütles vanem Holland. „Mis ka ei juhtu, ei lahutata meid iial Päästja armastusest ja Tema kaaslusest, isegi kui me seda ajuti ei märka. Vaimu ei takista ei viirus, riigipiirid ega meditsiinilised prognoosid.”

woman on a walk talking to women at window

Heateod

Lugenud hiljuti ühe Kiriku komitee raportit, tekkis vanem Christoffersonil mure, kuidas mõjub „pealesunnitud üksindus” Kiriku vanemaealistele ja noortele vallalistele liikmetele.

„Pealesunnitud üksindus võib viia üksilduseni ning üksildusega võivad kaasneda füüsilised ja vaimsed terviseprobleemid,” ütles ta. „Selleks et seda ära hoida, soovitavad mõned avalikud tervisepropageerijad, et üksilduse tundjad otsiksid võimalusi kellelegi head teha.”

Vanem Christoffersoni sõnul võivad viimse aja pühad leida võimalusi, kuidas teisi ja eriti üksildasi teenida, aidata ja toetada, ning kui üksildased liikmed teisi teenivad, väheneb ka nende endi eraldatustunne.

„Keskenduge teenimisele,” ütles ta. „Selleks et meis tekiks kuuluvus-, vendlus- ja sõsarlustunne, saab teha üksteise heaks nii mõndagi. Käes on aeg, mil vanemate kvoorum ja Abiühing saavad tulla tõeliselt omade juurde ning pakkuda just seda, milleks vaid nemad on nii ainulaadselt organiseeritud.”

Ja selle asemel, et kellelegi alati sõnumit saata, soovitas ta: „Minu arvates on väga tervislik helistada kellelegi selle vana tehnikaseadme abil, mida kutsutakse telefoniks. Lihtsalt helistage, et suhelda. Las nad kuulevad teie häält.”

Pisikestel pingutustel, et teistele sõbrakätt ulatada, on suur mõju. Me ei oska arvatagi, kuidas see võib kellegi päeva helgemaks muuta. „Kuna inimesed on sel viisil eraldatud, on meie teenimine väga vajalik,” ütles vanem Cook.

Vanem Holland soovitas: „Peaksime pühendama teatud osa päevast nendega suhtlemisele, kes vajavad ergutamist. Loomulikult saame seda tehes ka ise ergutust ja seega on kõik „üles tõstetud” (3Ne 27:14, 15), milleks Päästja Tema enda sõnul maa peale saadeti.”

Veel üks viis iseennast ja teisi tõsta on valmistuda päevaks, mil templid taas avatakse. Templite sulgemine kas siis pandeemia, remondi või koristustööde tõttu „pakub imelist võimalust õppida rohkem pereajaloo uurimise ja indekseerimise või siis selle kohta, kuidas valmistada väga palju nimesid ajaks, mil templi uksed taas avatakse”, ütles vanem Bednar.

Ta lisas, et vaatamata sellele, kas templid on avatud või suletud, saab Kiriku liikmetel olla ikkagi kehtiv templisoovitus ja neil on võimalik püüda olla selle vääriline.

Õppetund, mida Issand soovib meile anda

Vanem Bednar osutas sellele, et kuigi keegi ei tahaks kogeda COVID-19 pandeemiat, on see meile sellest hoolimata nuhtluseks kaelas.

„Tänu taastatud evangeeliumi pakutud igavikulisele vaatenurgale ja Päästja lepituse armulikkusele on meil võimalik saada surelikkuse vastasseisust õppetunde, mis valmistavad meid ette igaviku õnnistusteks,” ütles ta. „Me peame palvetama. Me peame otsima. Me peame paluma. Meil peavad olema silmad, et näha, ja kõrvad, et kuulda. Kuid meile võidakse anda tähelepanuväärt õnnistusi, et õppida ära need õppetunnid, mis õnnistavad meid nüüd ja igavesti.”

COVID-19 laastav mõju kogu maailma peredele on õpetanud inimesi teistest rohkem hoolima, ütles juhataja Ballard.

„Me hakkame mõistma, kui kallid on meie pered, kui kallid on meie ligimesed ja kui kallid on meie Kiriku-kaaslased,” ütles ta. „Me saame nüüd õppetunde, mis muudavad meid paremateks inimesteks.”

Ja mida oodata praeguse tormi möödudes? Rohkesti sedasama, ütles vanem Uchtdorf. Jumala laste väljakutsed nii Kirikus kui ka sellest väljaspool jätkuvad.

„Elame ajal, mil meil on vaja õppida,” ütles ta. Ja kõige tähtsam õppetund on see, et tulevaste väljakutsete lahendus on ka käesoleva väljakutse lahendus: see on Jeesuse Kristuse evangeelium.

Kuna viimse aja pühadel on Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium, saavad nad vanem Hollandi sõnul õppida olema positiivsed ja optimistlikud, andes endast parima ja usaldades Issanda sõna, kui Ta ütles: „Tehkem rõõmsal meelel kõik, mis on meie võimuses, ja seejärel püsigem paigal suurima kindlusega, et näha Jumala päästet ja tema käsivarre ilmutamist.” (ÕL 123:17)

„Meil on palju, mille üle rõõmustada, kui täiustame oma usku, usaldame rohkem Issandat ja näeme seda ime, kui Ta meid vabastab,” ütles vanem Holland.