Viimane sõna
Meie lootus, meie Valgus, meie Jõud
Artikkel põhineb usuõpetajatele mõeldud 8. veebr 2019. a ülekandel „Õhtu üldjuhiga”.
Mind apostliks pühitsedes ütles kallis president Thomas S. Monson (1927–2018), et minust saab kogu maailmas Jeesuse Kristuse nime eriline tunnistaja. Ma ei suhtunud sellesse kohustusse kergekäeliselt. Ma uurisin usinalt pühakirju, et Issandat Tema nimede ja tiitlite järgi tunda. Kõik see, mida ma teiega jagan, on pärit pühakirjasalmidest, mis tuletavad meile meelde lootust, mis meil Temas on.
Ta on Iisraeli lootus (Jr 17:13), helkjas koidutäht (Ilm 22:16), Hea Karjane (ÕL 50:44), Nõuandja (Js 9:6; 2Ne 19:6), Rahuvürst ( Js 9:6; 2Ne 19:6), Päästja (Rm 11:26), Maailma Valgus (Jh 8:12) ja tulevaste heade andide ülempreester (Hb 9:11). Ta on vägev päästma (Al 34:18; ÕL 133:47) ja tal on kõik võim (ÕL 61:1).
Kristuse mõju on kõikehõlmav. Ta on seal, kui me vaarume, kuid püüame edasi minna. Ja kui libastume, on Tema „valgus, mis paistab pimeduses” (ÕL 6:21) eredamalt kui kunagi varem. Ta armastab meid nii meie kõige eredamal kui ka kõige pimedamal tunnil.
Jeesuse Kristuse jüngriks olemine ei rajane oletustel. Tema tee on tähistatud Tema enda jalajälgedega. Teda järgides hakkame armastama seda, mida Tema armastab. Uuendades iga nädal püha sakramenti võttes oma lepinguid Temaga, suureneb meie arusaamine Temast kui maailma Lunastajast (ÕL 93:9), tõe Vaimust (ÕL 93:9) ja Sõnast (ÕL 93:8).
Kallid sõbrad! See on Päästja, keda ma tunnen, armastan ja austan kogu südamest. Ma tunnistan kogu hingest Temast ning Tema headusest ja halastusest. Ta on lubanud: „Te olete minu sõbrad ja te saate pärisosa koos minuga.” (ÕL 93:45)
Jeesus Kristus on alati vastus probleemidele ja katsumustele, mis on osa surelikust kogemusest. Mõistes Tema missiooni ja Tema evangeeliumi, annavad meie armastus Tema vastu, usk Temasse ja lootus Temale meile jõudu.