Minu ristimise eesmärk
Istusin enne oma ristimist omaette ja palvetasin, et mu sõbrad imekombel kohale ilmuksid.
Illustreerinud Julia Yellow
Taiwanil Taipei äärelinnas elanud lapsena ei teadnud ma midagi misjonäridest. Kui ma seega nendega esimest korda kokku puutusin, tekitas nende sõnum minus uudishimu. Ei läinud kaua, kuni olin innukas nende õpetusi järgima ja evangeeliumi oma elus järele proovima. Tundsin, et saan nii teada, kas Jumal on tõepoolest olemas.
Mulle õpetati kuu ajaga evangeeliumi ja käske, mida enne ristimist õpetatakse. Mind valdas palvetades rahu, sain pühakirju uurides isiklikku ilmutust ega puudunud iialgi üheltki Kiriku koosolekult. Otsustasin, et pean saama ristitud.
Tookord kerkisid minu jaoks suurimad probleemid esile mu suhetes osa minu sõpradega, kuna nad olid minu Kirikus osalemise vastu. Palvetasin palju nende probleemide üle, kuid meie suhted näisid ainult halvenevat.
Kutsusin sõpru oma ristimisele, kuid nad ei hoolinud mu kutsest. Ma tõesti ei teadnud, mida teha. Istusin enne ristimist üksinda kogudusehoone fuajees diivanil ja palvetasin, et mu sõbrad imekombel kohale ilmuksid, et saaksin rääkida neile positiivsetest muudatustest, mida oma elus teinud olin, ja tõestada neile, et teen ristimisega õige otsuse.
Mu sõbrad ei ilmunud kohale, kuid kui ma oma südame Jumalale välja valasin, tundsin ma midagi. Tundsin tol hetkel suurt armastust oma Taevase Isa vastu. Teadsin, et Ta on kohal ja kuulab tõepoolest mu palvet.
Algul tahtsin ma saada ristitud pelgalt kõige imelise tõttu, mis mu elus toimus, kuid tol hetkel hakkasin mõistma oma ristimise eesmärki.
Tekkinud tunne oli niisugune, otsekui Issanda hääl räägiks õrnalt ja vahetult minuga, öeldes: „Sa ei pea kellelegi midagi tõestama. Sul on vaja vaid mulle tõestada, et tahad tulla minu juurde ja jääda kogu oma ülejäänud elu truuks minu evangeeliumile.”