Seiske ilmutuse kaljul
Vanem Lawrence E. Corbridge
Emeriitseitsekümmend
22. jaanuaril 2019 Brigham Youngi ülikooli pühalikul koosolekul peetud kõnest „Stand Forever”.
Kui meie jalgealune on ilmutuse kalju, on meil võimalik leida vastuseid tähtsaimatele küsimustele.
Illustreerinud Michal Dziekan
Mõned aastad tagasi lugesin ma üldjuhina ühte ülesannet täites läbi palju Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku, prohvet Joseph Smithi, Mormoni Raamatu ja taastamisaja sündmuste vaenulikku materjali. Pärast seda ülesannet pole ma naasnud sellesse mutta püherdama.
Selle materjali lugemine tekitas minus alati sünge tunde ja ühel päeval inspireeris see pimeduse tunne mind kirjutama kõigile vaenulikele väidetele erapooliku vastuse. Tahaksin jagada osa tol päeval kirja pandud mõtteist, ja kuigi ma panin selle kirja iseenda pärast, loodan ma, et sellest on abi ka teile.
Kas me püsime igavesti?
Prohvet Taaniel ütles, et viimseil „päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Tn 2:44).
See Jumala kuningriik on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik. See „püsib igavesti”. Küsimus on selles, kas meie teiega püsime või „kas ka [meie] taha[me] ära minna?” (Jh 6:67). Ja kui me läheme ära, siis kuhu?
Meie ajastu märk on eksitamine
Kirjeldades oma tuleku ja maailmalõpu märke, mainis Issand palju sõdu ja kuulujutte sõdadest, rahvaste tõusmist rahvaste vastu, näljahäda, nuhtlust, maavärinaid ja hulga muid märke ning muuseas ka seda: „Sest neil päevil [meie ajal] tõuseb ka valekristuseid ja valeprohveteid ja need teevad suuri tunnustähti ja imetegusid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid, kes on äravalitud vastavalt lepingule.” (JSM 1:22; vt ka Mt 24:24)
Ma pole kindel, mida kõike fraas „et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid” endas sisaldab, kuid arvan, et see tähendab vähemasti seda, et meie päevil pannakse kõiki proovile.
Eksitajaid on palju ja eksitamiste spekter on lai. Ühes otsas kohtame neid, kes ründavad taastamist, prohvet Joseph Smithi ja Mormoni Raamatut. Järgmisena näeme neid, kes usuvad taastamist, kuid väidavad, et Kirik on puudulik ja eksiteel. Teised väidavad uskuvat taastamisse, kuid on pettunud, kuna nüüdisaja muutuvad hoiakud on vastuolus õpetusega. Osa, kellel pole selleks volitust, väidab olevat saanud nägemusi, unenägusid ja ilmumisi, et laeva kurssi korrigeerida, meid ülevamale rajale juhatada või Kirikut maailmalõpuks ette valmistada. Osa laseb end eksitada valedel vaimudel.
Spektrumi teises otsas leiame ilmatu hulga segajaid. Iial pole olnud rohkem infot, väär-infot ja valeinfot, rohkem kaupa, vidinaid ja mänge ning rohkem valikuid, kohti, kuhu minna, ning asju, mida näha ja teha, et võtta aega ja tähelepanu sellelt, mis on kõige tähtsam. Kõik see ja enamgi veel levib silmapilkselt elektroonilise meedia vahendusel üle maailma. Käes on eksitamise aeg.
Teadmine on ülioluline
Tõde aitab meil näha selgelt, kuna see on „teadmine asjadest, nii nagu need on ja nagu need olid ja nagu need saavad olema” (ÕL 93:24). Teadmine on ülioluline, et vältida eksitust, teha vahet tõel ja eksimusel ning näha selgelt ja kaardistada teed nüüdisaja ohtude vahel.
Prohvet Joseph Smith on öelnud: „Teadmine on vajalik nii eluks kui jumalikkuseks. ‥ Teadmine on ilmutus. Kuulake ‥ seda võtmepõhimõtet: teadmine on Jumala vägi päästmiseks.”1
Öeldakse, et „jää oma tõekspidamistele truuks”. Kuigi see on tõsi, ei saa keegi oma teadmistest parem olla. Enamik meist tegutseb vastavalt oma tõekspidamistele, eriti kui usume, et see on meie enda huvides. Probleem on selles, et meil pole alati õigus.
Osa võib uskuda Jumalasse ja et pornograafia pole õige, kuid klõp-sata ikkagi pornograafilisel veebilehel, uskudes ekslikult, et nad on seda tehes õnnelikumad või et nad ei suuda muud, kui klõpsata, või et nad ei tee kellelegi teisele liiga. Nad ei tegutse lihtsalt õigesti.
Teised võivad uskuda, et valetamine pole hea, kuid valetavad siiski vastavalt vajadusele, uskudes vääralt, et neil on siis parem, kui tõde ei teata. Nad ei tegutse lihtsalt õigesti.
Mõni võib uskuda ja lausa teada, et Jeesus on Kristus, kuid ikkagi salata Teda mitte ühe, vaid kolm korda, pidades ekslikult paremaks rahvamassidele meeldida. Peetrus polnud paha. Ma pole isegi kindel, et ta oli nõrk. Ta ei tegutsenud lihtsalt õigesti. (Vt Mt 26:34, 73–75.)
Kui käitume halvasti, võime pidada end halvaks, kuigi tegelikult ei tegutse me lihtsalt õigesti. Küsimus pole niivõrd lahknevuse ületamises tegude ja tõekspidamiste vahel, kuivõrd lahknevuse ületamises tõekspidamiste ja tõe vahel.
Kuidas seda lahknevust ületada? Kuidas vältida pettust?
Esma- ja teisejärgulised küsimused
On olemas esma- ja teisejärgulised küsimused. Vastake kõigepealt esmajärgulistele küsimustele. Esmajärgulised küsimused on kõige tähtsamad. Esmajärgulisi küsimusi pole palju. Mina mainin neist nelja:
-
Kas on olemas Jumal, kes on meie Isa?
-
Kas Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja maailma Päästja?
-
Kas Joseph Smith oli prohvet?
-
Kas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Jumala kuningriik maa peal?
Teisejärgulisi küsimusi on seevastu lõputult. Need hõlmavad küsimusi Kiriku ajaloo, mitmikabielu, Aafrika päritolu inimeste ja preesterluse, naiste ja preesterluse, Mormoni Raamatu tõlkimise, Kallihinnalise Pärli, DNA ja Mormoni Raamatu, samasooliste abielu ning erinevate esimese nägemuse aruannete kohta jne.
Esmajärgulistele küsimustele vastates saavad vastuse ka teisejärgulised küsimused või nende tähtsus kahvatub. Vastake esmajärgulistele küsimustele ning te tulete toime sellega, mida mõistate ja ei mõista, ning sellega, millega nõustute ja ei nõustu, ilma laevalt põgenemata.
Jumalik õppemeetod
Õppemeetodeid on erinevaid, sh teaduslik, analüütiline, akadeemiline ja jumalik. Tõe teadmiseks on vajalikud kõik need neli meetodit. Igaüks neist saab alguse samast: küsimusest. Küsimused, eriti esmajärgulised küsimused, on olulised.
Jumalik õppemeetod sisaldab teiste metoodikate elemente, kuid on lõppkokkuvõtes kõigest muust üle, kuna pääseb ligi taeva vägedele. Lõpuks tehakse Jumala asjad teatavaks Jumala Vaimu abil, mis on tavaliselt vaikne, tasane hääl. Issand ütles: „Jumal annab teile teadmisi oma Püha Vaimu kaudu; jah, sõnulseletamatu Püha Vaimu anni kaudu” (ÕL 121:26).
Apostel Paulus õpetas, et me ei saa teada Jumala asju muidu kui Jumala Vaimu läbi (vt 1Kr 2:9–11; vt ka JST-s 1Kr 2:11). Ta ütles: „Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus.” Me näeme seda iga päev. Paulus jätkas: „Ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt” (1Kr 2:14).
Kõigi eluprobleemide seas on üks, mis kõrgub kõigi teiste üle ja on arusaamatuim. Kõikidest inimese seisunditest halvim pole vaesus, haigus, üksildus, väärkohtlemine ega sõda, ükskõik kui kohutavad need seisundid ka pole. Kõikidest inimese seisunditest halvim on kõige tavalisem: vaimne surm. See on Jumala juurest eraldamine ja selles elus näitab Ta oma kohalolu oma Vaimu või väe kaudu.
Teisest küljest pole kõikidest inimese seisunditest parim mitte rikkus, kuulsus, prestiiž, hea tervis, inimeste austus, turvalisus ega head hinded. Kõikidest inimese seisunditest parim on olla õnnistatud taevase väega. See on uuestisünd, Püha Vaimu and ja kaaslus, mis on teadmiste, ilmutuse, jõu, selguse, armastuse, rõõmu, rahu, lootuse, kindluse, usu ja peaaegu kõige muu hea allikas.
Jeesus ütles: „Trööstija, Püha Vaim, ‥ õpetab teile kõik.” (Jh 14:26) See on vägi, misläbi me „või[me] teada tõde kõige kohta” (Mn 10:5). „See näitab [meile] kõik, mida [me] pea[me] tegema.” (2Ne 32:5) See on „elava vee” allikas, mis voolab igavesse ellu (Jh 7:38; vt ka s 37).
Makske ükskõik mis hinda te peate maksma, kandke ükskõik mis koormat te peate kandma ja ohverdage, mida iganes te peate ohverdama, et Püha Vaimu ja selle väge oma ellu saada ning neid seal hoida. Kõik hea sõltub sellest, kas Püha Vaimu vägi tuleb teie ellu ja kas te seda oma elus hoiate.
„See, mis ei avarda arusaamist”
Millest siis aastatetagune süngus, mida ma vaenulikke materjale lugedes tundsin? Mõne sõnul tuleneb süngus eelarvamusest, mis on kalduvus võtta ja valida üksnes seda, mis on kooskõlas meie oletuste ja tõekspidamistega. Mõte sellest, et kõik, mida keegi on uskunud ja mida talle on õpetatud, võib olla vale, eriti kui seda pole millegi paremaga asendada, on tõepoolest sünge ja häiriv.
Kuid see süngus, mis mulle osaks sai, kui kuulsin rusuvat koori prohvet Joseph Smithi ja Jeesuse Kristuse Kiriku vastu häält tõstmas, on erinev. See süngus ei põhine eelarvamusel ega tule hirmust eksida. See on Jumala Vaimu puudumine. See on inimese seisund, kes „on ‥ jäetud omaette” (ÕL 121:38). See on pimedusesüngus ja „mõtte tardumus” (ÕL 9:9; vt ka s 8).
Issand ütles:
„Ja see, mis ei avarda arusaamist, ei ole Jumalast ja on pimedus.
See, mis on Jumalast, on valgus; ja see, kes saab valgust ja jätkab Jumalas, saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev” (ÕL 50:23–24).
Jumala Vaimult saadud ilmutus tõrjub eelarvamuse välja, kuna see pole ainuüksi tõenduspõhine. Ma olen püüdnud kogu elu kuulata Issanda sõna ning õppinud märkama ja järgima Jumala Vaimu. Prohvet Joseph Smithi, Mormoni Raamatut ja taastamist ründavate rusutud häältega ühinenud vaim pole valguse, arukuse ja tõe vaim. Ma ei tea paljutki, kuid tunnen Issanda häält ja Tema hääl ei ole selles rusuvas kooris.
Valguse, arukuse, rahu ja tõe vaim käib kaasas taastamisaja sündmuste ja hiilgava õpetusega, eriti prohvet Joseph Smithi kaudu maailmale ilmutatud pühakirjadega, ning on teravas kontrastis kahtlusemülkas ligunenud sünguse ja südantpööritava mõttetardumusega. Lugege vaid neid pühakirju ning küsige iseendalt ja Jumalalt, kas tegemist on vale, pettuse ja eksliku ettekujutuse sõnadega, või on see tõsi.
Tõde ei saa teada elimineerimise kaudu
Osa, kes kardab, et Kirik ei pruugi olla õige, raiskab aega ja tähelepanu teisejärguliste küsimuste mülkas rassides. Nad üritavad ekslikult õppida tõde elimineerimise kaudu, püüdes kõik kahtlused elimineerida. See on alati halb mõte. Sellest pole kunagi kasu.
Tõe vastu on suunatud lõputult väiteid ja arvamusi. Iga kord, kui otsite üles vastuse ühele vaenuväitele ja tõstate pea, põrnitseb teile näkku järgmine. Ma ei ütle, et peaksite pistma pea liiva alla, vaid ütlen, et te võite veeta kogu eluaja meeleheitlikult igale Kiriku vastu suunatud väitele vastust otsides, saamata iial teada kõige tähtsamaid tõdesid.
Esmajärgulistele küsimustele ei saada vastust teisejärgulistele küsimustele vastates. Teisejärgulistele küsimustele on vastused olemas, kuid te ei saa tõendada positiivset asjaolu, lükates ümber kõik negatiivsed. Te ei saa tõendada Kiriku õigsust, lükates ümber kõik selle vastu esitatud väited. See strateegia on vigane. Lõpuks on vaja ka kinnitavat tõendit ning Jumala asjade puhul tuleb kinnitav tõend lõpuks ja loomulikult Püha Vaimu ja Tema väe ilmutuse kaudu.
Jeesuse küsis oma jüngritelt:
„„Aga teie, keda teie mind ütlete olevat?”
Siimon Peetrus vastas ning ütles: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!”
Jeesus vastas ning ütles temale: „Õnnis oled sa, Siimon, Joona poeg, sest liha ja veri ei ole sulle seda ilmutanud, vaid mu Isa, kes on taevas.
‥ Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse ja surmavalla väravad ei võida seda!” (Mt 16:15–18; vt ka s 13–14)
Jeesuse Kristuse Kirik on rajatud ilmutusekaljule ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Kirik oleme meie teiega. Meie jalgealune peab olema ilmutuse kalju ja kuigi me ei pruugi teada iga küsimuse vastust, peame teadma vastuseid esmajärgulistele küsimustele. Neid teades ei saa põrgu väravad meist võitu ja me jääme igaveseks püsima.
Seiske ilmutuse kaljul
Taevas on Jumal, kes on meie Igavene Isa. Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja maailma Lunastaja. Joseph Smithi oli Jumala prohvet, kes pani aluse Jumala kuningriigi taastamisele. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Jumala kuningriik maa peal. Ma tean seda kõike omast kogemusest. Ma tean seda tõenduspõhiselt ja need tõendid on ülekaalukad. Ma tean seda, kuna olen uurinud. Ja kõige kindlamalt tean ma seda Püha Vaimu ja Tema väe kaudu.
Ja seoses sellega tean ma kõike, mida mul on vaja teada, et igavesti püsima jääda. Seiskem ilmutuse kaljul, eriti seoses esmajärguliste küsimustega. Seda tehes jääme igavesti vankumatult püsima.