„Kuidas jumalik identiteet mõjutab kuulumist ja Jumala-sarnaseks saamist”, Liahoona, märts 2023.
Kuidas jumalik identiteet mõjutab kuulumist ja Jumala-sarnaseks saamist
Kui me seame prioriteediks oma suhte Jumalaga ja Jeesuse Kristuse järgimise, siis leiame rõõmu oma jumalikust identiteedist, tunneme ühtekuuluvust ja saavutame lõpuks oma jumaliku potentsiaali.
Ameerika Psühholoogide Liit defineerib kuuluvust kui „tunnet, et rühm teid aktsepteerib ja omaks võtab”1.
Kahjuks ei tunne kõik meist ühtekuuluvustunnet ja mõnikord püüame muuta seda, kes me oleme, et meid aktsepteeritaks. „Me kõik tahame sobituda,” selgitab Briti psühhiaater Joanna Cannon. „Selle saavutamiseks esitame sageli veidi erinevaid versioone sellest, kes me oleme, sõltuvalt keskkonnast ja sellest, kelle seltskonnas me viibime. Meil võib olla endast arvukaid versioone – tööl, kodus või isegi internetis.”2
Oluline on märkida, et sobitumise ja kuulumise vahel on erinevus. Ameerika teadlane ja autor Brené Brown märkis: „Sobitumine ja kuulumine ei ole üks ja sama asi. Tegelikult on sobitumine üks suurimaid takistusi kuulumistundele. Sobitumine tähendab olukorra hindamist ja muutumist selleks, kes sa pead olema, et sind aktsepteeritaks. Kuulumine seevastu ei nõua meilt, et me muudaksime seda, kes me oleme; see nõuab, et me oleksime need, kes me oleme.”3
Meie jumaliku identiteedi tundmine on tähenduslikuks kuuluvuseks hädavajalik; vastasel juhul kulutame oma aega ja pingutusi, et leida heakskiitu kohtades, mis ei austa või ei ole kooskõlas meie igavese olemusega. Lisaks sellele võib see, kuhu me otsustame kuuluda, viia meie väärtuste ja käitumise muutumiseni, kuna me järgime grupi norme ja standardeid. Aja jooksul mõjutab see, kuhu me otsustame kuuluda, seda, kelleks me saame.
Lühidalt öeldes mõjutab meie jumaliku identiteedi omaksvõtmine seda, kuhu me soovime kuuluda, ja meie valitud ühtekuuluvuse koht viib selleni, kelleks me lõpuks saame.
Jumalik identiteet
Me kõik elasime koos Jumalaga surelikkusele eelnevas elus (vt ÕL 93:29; 138:55–56). Meid on loodud Tema näo järgi – meesteks ja naisteks (vt 1Ms 1:27). Ta valmistas meile plaani, et saada Tema-sarnaseks (vt ÕL 132:19–20, 23–24). Tema õnneplaan nägi ette, et me tuleme maa peale, et saada füüsiline keha, omandada teadmisi ja lõpuks naasta oma taevasesse koju, et elada koos Temaga igaveses õnnes (vt 2Ne 2; 9; Aabr 3:26). Jumal ilmutas: „Minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu.” (Ms 1:39) Hämmastaval viisil oleme meie Tema töö ja hiilgus! See ütleb midagi meie tohutu väärtuse kohta Tema silmis.
Arvestades sellega, et maa peal on miljardeid inimesi, võib mõnel olla raske leppida sellega, et Jumal meist igaühest teadlik on. Ma tunnistan, et Ta tunneb igaüht meist ja on ka teadlik sellest, mida me teeme ja kus me oleme, „ja talle on teada kõik [meie] südame mõtted ja kavatsused” (Al 18:32). Me ei ole mitte ainult „loetud” Jumalale (Ms 1:35), vaid Ta samuti armastab meid täiuslikul moel (vt 1Ne 11:17).
Oma täiuslikust armastusest meie vastu soovib Taevane Isa jagada meiega kõike, mis tal on (vt ÕL 84:38). Lõppude lõpuks oleme me Tema tütred ja pojad. Ta tahab, et me muutuksime Tema-sarnaseks, et me teeksime seda, mida Tema teeb, ja kogeksime rõõmu, mida Tema tunneb. Kui me avame oma südame ja meele sellele tõele, siis „seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, ‥ Jumala pärijad” (Rm 8:16–17).
Erinevused surelikkuses
Surelikkusele eelnevas elus kõndisime koos Jumalaga, kuulsime Tema häält ja tundsime Tema armastust. Kuid siis tulime läbi unustuse eesriide surelikkusesse. Meil ei ole enam täiuslikku mälestust oma varasemast elust. Selle sureliku keskkonna tingimused raskendavad meil tunnetamast oma jumalikku loomust ja seda kuuluvust, mida me nautisime oma taevases kodus.
Näiteks võib liigne keskendumine meie geneetilistele ja keskkonnast tulenevatele erinevustele takistada meie ühendust Jumalaga. Vastane püüab neid erinevusi ära kasutada, et juhtida meid kõrvale meie ühisest jumalikust päritolust. Teised sildistavad meid ja mõnikord sildistame end ise. Maiste omaduste alusel teistega samastumises ei ole iseenesest midagi halba; tegelikult leiavad paljud meist rõõmu ja tuge neilt, kellel on sarnased omadused ja kogemused. Kui me aga unustame oma põhiidentiteedi Jumala lastena, võime hakata kartma, umbusaldama või tundma end teistest, meist erinevatest inimestest üleolevana. Need hoiakud viivad sageli lahkarvamuste, diskrimineerimise ja isegi hävinguni (vt Ms 7:32–33, 36).
Kui me mäletame oma jumalikku pärandit, siis meie mitmekesisus kaunistab ja rikastab elu. Me näeme end vendade ja õdedena hoolimata meievahelistest erinevustest. Me õpime üksteist austama ja üksteiselt õppima. Me püüame pakkuda teistele toetavaid paiku, kuhu kuuluda, eriti kui nende omadused ja kogemused erinevad meie omadest. Me tunneme tänulikkust Jumala vastu Tema loomingu mitmekesisuse eest.4
Kuigi meie geneetika ja keskkond mõjutavad meie kogemust surelikkuses, ei määratle need meid. Me oleme Jumala lapsed, kellel on potentsiaal saada Tema-sarnaseks.
Kuulumine Jeesuse Kristuse kaudu
Teades, et me seisame surelikkuses silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, valmistas Jumal ette oma Poja, Jeesuse Kristuse, ja saatis Ta maa peale, et aidata meil neid takistusi ületada. Kristus pakub meile abi selle lähedase suhte taastamiseks, mis meil oli Jumalaga surelikkusele eelnevas elus. Nagu selgitas Kristus: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Jh 14:6; vt ka Jh 3:16–17)
Kristus on alati valmis meid aitama. Me kuulume Temale (vt 1Kr 6:20) ja Ta ootab, et me Tema juurde tuleksime. Päästja lubab meile oma sõnadega: „Tulge ‥ minu juurde kogu südamest ja ma võtan teid vastu.” (3Ne 12:24)
Kuidas me siis tuleme kogu südamest Kristuse juurde?
Esiteks me tunnistame Teda kui meie Päästjat ja Lunastajat. Me tunnistame Jumala suurust, meie kadunud ja langenud seisundit ning meie täielikku sõltuvust Jeesusest Kristusest päästetud saamisel. Me soovime, et meid tuntakse Tema nime järgi (vt Mo 5:7–8) ja tahame olla Tema jüngrid „kõik meie ülejäänud päevad” (Mo 5:5).
Teiseks me tuleme Kristuse juurde täie südamega, sõlmides ja pidades pühasid lepinguid Jumalaga (vt Js 55:3). Lepingud sõlmitakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi päästvate ja ülendavate talituste kaudu, mis viiakse läbi preesterluse volitusel.
Lepingute sõlmimine ja pidamine ei seo meid mitte ainult Jumala ja Tema Pojaga, vaid ühendab meid ka üksteisega. Mõned aastad tagasi käisin perega Costa Ricas ja osalesin Kiriku kohaliku koguduse sakramendikoosolekul. Sisse astudes tervitas meid mitu liiget. Koosoleku ajal laulsime koos väikese kogudusega sakramendilaulu. Me vaatasime, kuidas preestrid sakramenti ette valmistasid ja kuulasime, kuidas nad sakramendipalveid ütlesid. Kui meile jagati leiba ja vett, tundsin tugevalt, kui väga Jumal armastas igaüht neist lepingupidajatest. Ma ei olnud ühtegi neist enne seda kohtumist kohanud, kuid tundsin nendega ühtekuuluvust ja sugulust, sest me kõik olime sõlminud Jumalaga samu lepinguid ja püüdsime neid pidada.
Kui me sõlmime ja püüame pidada pühasid lepinguid Jumalaga, hakkame kogema suuremat ühtekuuluvustunnet, kui on võimalik saavutada mis tahes maiste või ajalike rühmadega liitudes.5 Me „ei ole ‥ siis mitte enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed” (Ef 2:19).
Ma mõistan, et mõnel meist ei ole surelike asjaolude tõttu võimalust võtta vastu kõiki talitusi ja sõlmida kõiki lepinguid selles surelikus elus.6 Kui see on nii, palub Jumal, et teeksime kõik, „mida me saame teha” (2Ne 25:23), et sõlmida ja pidada lepinguid, mis on meile saadaval. Seejärel lubab ta meile võimaluse saada kõik ülejäänud talitused ja lepingud järgmises elus (vt ÕL 138:54, 58). Ta võimaldab meile iga õnnistuse, mis Tal on oma laste jaoks (vt Mo 2:41).
Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse sarnaseks saamine
Jumal rõõmustab, kui me tunneme armastust, ühtsust ja jõudu, mis tulevad sügavast ühtekuuluvustundest Tema, Tema Poja ja nendega, kes neid järgivad. Kuid Tal on meie jaoks palju suuremad plaanid! Kuigi Ta kutsub meid tulema sellisena, nagu me oleme, on Tema tegelik soov, et me muutuksime selliseks, nagu Tema on.
Lepingute sõlmimine ja pidamine ei aita meil mitte ainult kuuluda Jumalale ja Kristusele, vaid annab meile ka väe saada selliseks nagu nemad (vt ÕL 84:19–22). Kui me hoiame evangeeliumi päästvate ja ülendavate talitustega seotud lepinguid, võib Jumala vägi voolata meie ellu. Me võime vaadata lepingurada kui omamoodi jumalikku õpipoisiprogrammi. Kui me sõlmime ja peame lepinguid Jumalaga, harjutame Temale omast mõtlemist, käitumist ja armastamist. Vähehaaval, Tema abi ja väega saame võimeliseks, et Tema-sarnaseks saada.
Jumal ihkab, et me ühineksime Tema ja Tema Pojaga, et „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39). Ta on andnud meile kõigile aega siin maa peal, vaimseid andeid ja võime neid kasutada teiste teenimiseks. Me oleme Tema pojad ja tütred ning Tal on oluline töö, mida me peame tegema (vt Ms 1:4, 6).
Et olla Tema töös tõhusad, peame pöörduma väljapoole ja õppima Jumalat esikohale seadma ning sageli asetama teiste vajadused enda omadest ettepoole. Keskendumine endast väljapoole nõuab isiklikke ohverdusi (vt ÕL 138:12–13), kuid annab meie elule ka rohkem tähendust ja suurt rõõmu (vt Al 36:24–26).
Kui me osaleme Jumala töös, ei tunne me kuuluvust mitte ainult rühma liikmetena, vaid meist saavad Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse tõelised partnerid. Ei ole paremat tunnet kui teadmine, et Jumal usaldab meid piisavalt, et töötada meie kaudu, toomaks igavest elu teistele.
Kolm üleskutset
Lõpetuseks esitan kolm üleskutset, mis võivad aidata meil saavutada rõõmsat ja püsivat identiteedi- ja kuuluvustunnet ning võimaldada meil saavutada oma jumalikku potentsiaali.
1. Ma kutsun meid üles seadma esikohale meie jumalikku identiteeti Jumala tütarde ja poegadena. See tähendab, et me seome oma enesehinnangu oma jumaliku päritoluga. Me püüame arendada oma suhet Jumalaga palve ja pühakirjade uurimise, hingamispäeva pidamise ja templis Jumala kummardamise ning igasuguse muu tegevuse kaudu, mis toob meie ellu Püha Vaimu ja tugevdab meie sidet Temaga. Me laseme Jumalal oma elus valitseda.7
2. Ma kutsun meid üles võtma vastu Jeesust Kristust kui meie Päästjat ja seadma Tema järgimise kõrgemale meie teistest kaalutlustest. See tähendab, et me võtame enda peale Tema nime ja soovime, et meid teataks kui Tema järgijad. Me püüame iga päev saada osa Tema andestusest ja väest. Me teeme pühasid lepinguid ja peame neid. Me püüame saada Tema-sarnaseks.
3. Ma kutsun meid üles osalema Jumala töös, aidates teistel tulla Kristuse juurde ja saada igavene elu. See tähendab, et me aitame teistel näha oma jumalikku identiteeti ja tunda ühtekuuluvustunnet. Me jagame avalikult rõõmu, mida leiame Jeesuses Kristuses ja Tema evangeeliumis (vt Al 36:23–25). Me püüame aidata teistel sõlmida ja pidada pühasid lepinguid Jumalaga. Me otsime Jumala juhatust, et teada saada, keda me saame õnnistada ja kuidas seda teha.
Ma luban, et kui me seame prioriteediks oma suhte Jumalaga ja Jeesuse Kristuse järgimise, siis leiame rõõmu oma jumalikust identiteedist, tunneme ühtekuuluvust ja saavutame lõpuks oma jumaliku potentsiaali.
Artikkel põhineb Brigham Youngi Ülikooli Hawaii haru pühaliku koosoleku kõnel „Divine Identity, Becoming, and Belonging”, mis tuli ettekandmisele 25. mail 2022.