„Armastus ei hävi ilmaski, ka siis, kui olla vanemas eas.” – Liahona, märts 2023.
Ustav vanemaks jäämine
Armastus ei hävi ilmaski, ka siis, kui olla vanemas eas
Vanemas eas Abiühingu juhatusse kutsutuna jagub neil naistel teenides kogemusi ja mõistmist.
Richard M. Romney foto
„Me oleme vist vanim Abiühingu juhatus Kirikus,” ütleb Sharon Alexander. Ta sai just 89-aastaseks. Ja tema nõuandjad, Marlene Peterson ja Dorothy Arnold, on vastavalt 90- ja 91-aastased.
„Meie keskmine vanus on seega 90,” ütleb Dorothy naerdes.
See Abiühingu juhatus teenib Ameerika Ühendriikides Utah’s Ogdenis asuvas eakatekodu koguduses. See asutus on koduks paljudele Kiriku eakatele liikmetele ja Abiühingu juhatust näeb sageli rulaatorite toel ukselt uksele liikumas ning inimesi tervitamas ja kontrollimas, et kõigil ikka kõik korras on.
Kunagi külastasid neid teenimise eesmärgil kohalike koguduste inimesed. Kuid siis tundis vaia juhataja õhutust koguduse juhatust innustada, et nad küsiksid Issandalt, kes eakate kodu elanikest võiks mingis kutses teenida.
Liiga õnnistatud, et ära öelda
„Kui koguduse juhataja esitas mulle kutse olla Abiühingu juhataja,” ütleb Sharon, „arvasin ma, et olen saanud liiga palju õnnistusi, et ära öelda.” Seejärel sai ta omakorda inspiratsiooni, kes peaksid olema tema nõuandjad. „Esimesena tuli mulle mõttesse Marlene,” ütleb ta. „Me olime vaia tasandil üheskoos tööd teinud ja nimesid templitööks valmistanud. Teadsin, et ta abikaasa oli veidi aega tagasi surnud ja kuigi tal oli sellega raskusi, teadsin ma, et ta on ustav.”
Seejärel vaatas Sharon pärast sakramendikoosolekut ruumis ringi ja otsis inspiratsiooni. „Nägin Dorothyt. Ta naeratas mulle ja ma teadsin, et tema ongi teine nõuandja. Issand juhatas mind nende mõlemani ja Ta ei eksinud kummagagi.”
Nagu üks suur pere
Sharon lisab, et ta näeb, kui hea see on, kui eakate kodu inimesed teisi kodu elanikke teenivad. „Me oleme olukorrale lähemal,” ütleb ta. „Me saame aru, et me oleme vahel saamatud, vahel unustame palju ja vahel lihtsalt ei tunne end hästi. Ja me teame, kuidas naerda nende probleemide üle, millega üheskoos silmitsi oleme.”
„Siin elavad inimesed on nagunii nagu üks suur pere,” ütleb Marlene. „Me einestame koos, seega me näeme üksteist kolm korda päevas. Siis osaleme vahel üheskoos ka üritustel. Seega ma arvan, et vaia juhatajat inspireeriti, kui ta tundis, et siin on inimesi, kes üksteist teenida võiksid.”
„Me teame päevast päeva, mis toimub. Me teame, kui keegi vajab abi või kui keegi haigestub,“ ütleb Dorothy.
Lisaks teenimisele ja teistel teenida aitamisele korraldavad juhatuse liikmed Abiühingu õpetusi. Nad soovitavad, keda elanikest võiks õpetama kutsuda, ning nad kohandavad ülesandeid ja graafikuid vastavalt õpetajate vajadustele.
Pidage meeles, et Issand armastab teid
„Kuid meie peamine ülesanne on meenutada teistele elanikele, et Issand neid armastab,” ütleb Marlene. „Ja kui me seda teeme, tunneme ka meie Ta armastust.”
„Meil kõigil on raskusi,” ütleb Sharon. „Mul on praegu probleeme, mida mul viis kuud tagasi polnud. Kuid kui ma end haletsen, hakkan ma mõtlema: „Kuule, see pole midagi võrreldes sellega, mida Päästja üle elas.” Me oleme siin, et edeneda ja kasvada. Ja kui lasta ka vanemas eas oma kogemustel end õpetada, võib nii igavesti õppida.”
Kuna kõik juhatuse liikmed on armsatest inimestest ilma jäänud, on nad õppinud palju ka kaastunde kohta. Nad teavad, kuidas aidata neid, kes vajavad tröösti. Marlene jäi näiteks ühe aasta jooksul ilma neljast pereliikmest ja parimast sõbrast.
„Kuna meil on olnud raskeid üleelamisi,” ütleb ta, „oskame me aidata ka teistel raskusi üle elada. Kui teil on millegagi raskusi, siis teenige teisi ja ärge mõelge iseendale. See kutse on mind just seejuures aidanud.”
Juhatuse liikmed toovad oma kutsesse kaasa rikkalikke kogemusi ja mõistmist. Nad on elanud ja töötanud paljudes kohtades – Californias, Ohios, Wyomingis ja Utah’s. Nad on teeninud templis, koguduse ja vaia kutsetes, Algühingus, Noorte Naiste ühingus ja humanitaarabi teenistuses. Kuid Abiühingu kutset polnud Dorothyl varem olnud.
„Mis on Abiühingu juhtlause?” küsib ta. „Armastus ei hävi ilmaski.” See on nii, kui olla noor, kuid see kehtib samahästi ka vanemas eas. Me õpime seda juhatusena iga päev.”
„Minu arvates töötame me üheskoos väga hästi juhatuse kohta, kes on keskeltläbi 90-aastane,” ütleb Sharon silma pilgutades.