„Vaade ülalt.” – Liahoona, märts 2023.
Viimse aja pühade hääled
Vaade ülalt
Oleksin äärepealt just selle minema visanud, mida oma eesmärgi saavutamiseks vajasin.
Autori foto Roy’s Peakist
Käisin hiljuti Uus-Meremaa Lõunasaare kaunites mägedes kuulsal Roy mäetipu matkal. Kuna matk kestis mitu tundi, võtsin kaasa vaid vajaliku: veidi söödavat ja palju vett.
Mu seljakott tundus juba alguses raske. Olin pool tundi matkanud, kui mu õlgadel ja seljas veel raskem tundus. Hetkeks turgatas mulle pähe mõte osa veest kotist välja võtta. Kuid teadsin otsekohe, et mul läheb seda vaja.
Poolteist tundi enne mäetippu jõudmist muutus rada järsemaks ja oli lumega kaetud. Hakkasin arvama, et ei jõuagi tippu, kuid mu eesmärk motiveeris mind teekonda jätkama.
Kui ma lõpuks tippu jõudsin, tundus mu seljakott palju kergem. Selleks ajaks olin ma söögipoolise ära söönud ja enamiku veest ära joonud. Ma puhkasin ja olin tänulik ülalt avanenud ilusa vaate eest ning hakkasin oma rännaku üle – mäe otsa ja elus – järele mõtlema.
Vantsisin tundide kaupa ülesmäge ning kosutasin ja varustasin oma keha vedelikuga, et mul oleks jaksu edasi minna. Elupäästev vesi, mis algul koormana näis, oli mulle eesmärgini jõudmisel õnnistuseks.
Igaüks meist kogeb tõuse ja mõõnu, kuid Püha Vaim aitab meil langetada häid valikuid. Oleksin üle poole liitri vett äärepealt rajale jätnud, kuid tundsin mõjutust selle alles jätta.
Tänasin Taevast Isa, silmad niisked, nende mõtiskluste eest. Lumega kaetud mägedes viibimine inspireeris mind tol päeval elu, otsuseid, eesmärke ja oma isiklikku seljakotti analüüsima.
Enne seda matka polnud ma oma elus ja töös võõras riigis sugugi kindel. Kuid nüüd on mul tunne, et kõik läheb hästi. Tean, et Issand hoolitseb mu eest.
Tean, et saan teha seltsis Vaimuga õigeid otsuseid, mis mind mentaalselt, füüsiliselt ja vaimselt ülendavad. Ja kui ma tunnen end koormatuna, saan ma pöörduda meie Päästja, „elav[a] ve[e]” allika poole (Jh 4:10). Ma tean, et Ta kosutab mind ja kergendab mu koormat (vt Mt 11:28–30).